Jagasime kogemust kohalikus meedias

 Enne kooliaasta lõppu oli meil võimalus jagada muljeid  oma ERASMUS+ tegemistest Paide Linnalehes ja Paide Linnatunnis.

Paide Linnalehe 2024. aasta kolmandas numbris kirjutasime maikuus toimunud õpirännetest. Käisime ise Tšehhis ja Taanis ning võtsime vastu külalisi Leedust ja Saksamaalt. Üllatume ise ka, kui tihedaks on muutunud rahvusvaheline suhtlemine ja kui palju oleme sellest koolina võitnud.

Artikkel "Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis on rahvusvaheline suhtlus igapäevatöö osa" on leitav Paide Linnalehe 3. leheküljel. 

5. juuni Paide Raekojatunnis rääkisid Stella Hanson 7.a klassist ja õpetaja Ellen Rosimannus projektinädalast Taanis Humlebǽkis ja õpetaja Terje Peets sellest, kuidas tema poolt juhatatav 3. klass võttis vastu eakaaslasi Kaunasest. Selgus, et põhikooli õpilastele on koos õppimine rahvusvahelises õpiruumis väga innustav ja julgustas osalema edaspidigi.   

A. Erm, S. Hanson ja T. Peets stuudios

T. Peets ja E. Rosimannus stuudios 

Ellen Rosimannus 

Taanist leidsime sõpru kogu eluks

 27.-31. 05. 2024 käis 7.a ERASMUS+ õpirändel Taanis, Paide linna sõpruslinnas Fredensborgis.

Reisi eesmärgiks oli laiendada silmaringi õppides koos eakaaslastega. Meid võttis vastu Langebjergskolen (Langebjergskolen (aula.dk)) Humblebækis.

Juba enne Taani minekut kirjutasid osalejad enda tutvustuse ja suhtlesid uute sõpradega. Erakordseks tegi õppereisi see, et noored elasid Taani peredes, mis andis võimaluse olla ise Taani pere liige. Koos uue sõbraga õpiti Eesti ja Taani ajalugu ja kultuuri, saadi osa koolis toimuvast projektinädalast ja õpetati vastastikku eesti ja taani keelt. Paljudele meie õpilastele oli lennukiga ja metrooga reisimine esmakordne kogemus. Langenjergskoleni õpilased polnud samuti varem õppinud koos eakaaslastega teisest riigist. Nagu pärast reisi Taani õpetajatelt kuulsime, kandsid nende õpilased sõbrapaela ja kaunistasid Eesti lipuvärvidega oma töölauda. Allpool on meie õpilaste muljed, mis annavad täpsema ülevaate meie unustamatust nädalast Taanis. Head lugemist!

Aitäh, Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur !

Ühispilt enne kojusõitu Humblebaeki raudteejaamas.

 

Foto:erakogu

 

Reis oli huvitav, õpetlik ja lõbus. Selle viie päeva jooksul, mis me seal veetsime, käisime igasugustes huvitavades kohtades ja saime uusi teadmisi. Ööbisime taanlaste juures kodus.

Sõitsime Taani lennukiga. Taani jõudes liikusime edasi metroo ja rongiga. Fredensborgi rongijaamas ootasid meid autod, mis viisid meid taanlaste koolimajja, kus peale tutvumist viidi meid kodudesse, kus me ööbisime. Ane (kelle juures ma ööbisin) tutvustas mulle oma peret, näitas oma kodu ja näitas oma naabruskonda. Huvitav fakt on võibolla see, et me oleme Anega sündinud täpselt samal päeval.

Koolipäevadel külastasime kohalikke vaatamisväärsusi- näiteks Fredensborgi loss, Louisiana kunstimuuseum, külastasime Kopenhaagenit, sõitsime paadiga. Koos Taani sõpradega toimus meil mitmeid ühistegevusi. Meid jaotati meeskondadesse, kus punusime sõbrapaelasid, mängisime lauamänge, erinevaid sportlikke mänge. Kopenhaagenis toimus meil huvitav orienteerumismäng, kus pidime leidma erinevaid tuntud kohti ja neist pilte tegema.

Õhtuti veetsime ühiselt toredasti aega. Kogunesime kokku ja mängisime, jutustasime. Ma kohanesin kiiresti ja nautisin igat tegevust ja hetke. Pere, kus ma ööbisin, oli väga sõbralik ja lahke.

Usun, et sain endale uued toredad sõbrad, kellega soovin kindlasti ka edaspidi suhelda.

Taanlased on sõbralikud, avatud ja lahked inimesed. Saadud kogemus jääb mulle eluks ajaks meelde ja andis julgust ning enesekindlust suhelda teises riigis ja teises kultuuris elavate inimestega. Sain suurel hulgal inglise keele praktikat ja võin julgelt öelda, et suhtlemine inglise keeles mulle raskusi ei valmistanud.

Tunnen, et aeg Taani sõprade juures jäi lühikeseks ja oleksin meelsasti seal kauemgi aega veetnud. Jään uusi sõpru väga igatsema ja hea tundega mäletama.

Maarja-Marite

 

Õpetame sõbrapaela tegemist. Foto: erakogu

 

Õpetaja Kristi Teder näitab sõbrapaela tegemist grupiga. Foto: erakogu

 

Olime klassiga Taanis 5 päeva ja nende viie päevaga tutvusin kõige toredamate inimestega enda elus. Õppisin, et ei pea tundma inimest terve oma elu, et saada sellist tugevat sidet. Taani oli täis uusi kogemusi ja seiklusi. Sain teada, et Taanis algab kool hiljem ja et kokanduse tund on kõigile, ka poistele.

Kõik tegevused olid omamoodi huvitavad. Mulle isiklikult meeldis fotosafari Kopenhaagenis. See oli tore ja saime käia ringi Kopenhaagenis ja tutvuda nende pealinnaga.

Elada teise perega oli huvitav. Esimest korda elus ööbisin inimestega, keda pole kunagi kohanud, aga üllatavalt nad olid väga toredad ja vastuvõtvad. Mõned Taani toidud olid erinevad, aga mõned suhteliselt meie omadega sarnased. Minu peredes, kelle juures ööbisin, sain teada, et nendele väga meeldis lagrits. Selgus, et kõigile Taanis meeldib lagrits. See oli päris üllatav, kuna suurem osas eestlastele ei meeldi lagrits. Peredes ööbimine oli väga tore. Pered olid väga lahked.

Õpetasin enda sõpradele natuke eesti sõnu ja lauseid ja jagasin mõningaid Eesti traditsioone. Jagasin Eesti muusikat, mis neile meeldis.

Leidsin, et inglise keel pärast kahte päeva suhtlemist tuli mul väga hästi välja.

Sõit lennukiga oli alguses päris hirmuäratav, kuna mina polnud kunagi lennukiga sõitnud. Selgus, et see oli päris lahe ja teiste sõidukitega oli ka huvitav sõita .

Käisin oma sõbraga hommikuti rattaga koolis.

Kõik oli perfektne ja ma poleks midagi juurde tahtnud. Tänu ERASMUS+ sain endale parimaid sõpru terveks eluks ja kindlasti külastan Taani uuesti.

Tessa

 

Õpetaja Kristi Teder tutvustab Eesti kama. Foto:erakogu

Taani õpilaste esimene kogemus kamaga. Foto:erakogu

Õpiränne Erasmus+ abiga oli lihtsalt imeline kogemus. Õppisin väga palju, näiteks kuidas suhelda erinevate noortega just teises keeles. Pere, kelle juures olin, võttis mind nii hästi vastu. Nad olid nii südamlikud ja armsad ning tundsin end seal nagu kodus. Mulle meeldis olla nii öelda võõras peres, kuid nüüdseks on nad mulle väga lähedased.

Taani sõbra vanemad rääkisid ka mulle Taani kultuurist, traditsioonidest jpm. Sain teada, et taanlased on väga armsad, rõõmsad ja energilised inimesed. Õppisin meeskonnatööd. See meeldis mulle. Mulle meeldis väga taanlaste tehtud lauamäng ning erinevad spordimängud. Pärast kooli mängisime kõik koos pesapalli ja käsipalli.

Õpetasin eestikeelseid sõnu ja väljendeid ning minu sõber tundis ise ka väga selle vastu huvi ja tema jagas mulle ka huvitavaid taani sõnu, mida oli üpris raske hääldada.

Sain oma esimese lennu kogemuse just sellelt reisilt. See meeldis mulle väga. Orienteeruda oli väga põnev ja metroo ja rongi sõidud olid nii põnevad, sest Eestis meil neid pole.

Inimesed ja kõik tutvused, mis ma sain, olid imelised. Oleksin kindlasti tahtnud, et meie reis oleks olnud pikem. Saime just nii lähedaseks ja ei tahtnud nii vara ära minna, aga õnneks suhtleme igapäevaselt edasi. Loodan, et ka Taani sõpradel on võimalus tulla meile Eestisse külla.

Stella

Tutvumismäng. Foto:erakogu

Koos ka pärast kooli. Foto:erakogu

Minu õppenädal 27.05-31.05 möödus tänu Erasmus+ õpirände projektile Taanis. See oli minu esimene õpikogemus välismaal koos oma klassiga. Olen varem küll muudes riikides rännanud, kuid seekord olid minu kaaslasteks 15 klassiõde ja -venda. Mida siis õppisin?

Selle nädala sisse mahtus palju tegevusi, millest mulle meeldisid kõige enam uute kohtade külastamine, sealhulgas Taani kooli nägemine, jalgrattasõidud taanlastega ja taanlaste ning nende peredega suhtlemine.

Õppisin tundma Taani inimesi, kultuuri ja riiki. Teada saades, et pidin võõras peres ööbima, olin natuke hirmul, kuid ka väga elevil. See kogemus oli nii vahva ja ma ei unusta seda kunagi. Kõik olid nii lahked ja viisakad. Sain teada, mida nad tavaliselt hommikuks söövad ja vabal ajal teevad. Oli väga tore taanlastega koos mängida ja õppida. Mulle meeldis õpetada taanlastele eestikeelseid sõnu. Neil tuli väga hästi välja, aga mul taanikeelsed sõnad nii hästi ei tulnud, kuid andsin oma parima. Tore oli meile mängude väljamõtlemine ja ettevalmistus, aga samuti oli lõbus ka neid õpetada käepaelasid tegema. Meie õppekäik oli seotud paljude erinevate ainetundidega - näiteks kehaline kasvatus, inglise keel, käsitöö ja eesti keel.

Minu arvates oleks võinud õppereis kauem kesta.

Reisides sain kogemuse, mida peab tegema lennukis, et oleks turvaline lend. Metroos peab jälgima, et väljuksid õiges peatuses ja kindlasti õpetas see, et peab kokku hoidma eksimise vältimiseks. Teises riigis orienteerumine nii linnas kui ka looduses oli huvitav kogemus. Nägin uusi kohti ja sain teadmisi, kuidas Taanis asjad on korraldatud. Vahetu suhtlemine omaealistega oli väga lõbus, sest enamus neist rääkis vabalt inglise keelt. Nägin sarnasusi Eestiga ja eesti kooliga ning eestlastega, kuid samal ajal tundsin ka erinevusi õppetöö korraldamisel Taani koolis. Taani riik, taanlased ja nende pered väga lahked, sõbralikud ja viisakad. 

 Mira

Paljud meist lendasid esimest korda. Foto: erakogu

Taani projektist olen tagasi toonud palju häid mälestusi ning õppisin palju uut ja huvitavat Taani kohta.

Õppisin Taani kohta palju - näiteks, et Helsingøris Kronborgi lossis on kuju Holger

Danske, kes on legendi järgi Taani kaitsja, kes ärkab enda unest ülesse, kui Taani rünnatakse ja taanlastel on abi vaja. Sain teada, et Kronborgi lossis elanud Taani kuninga ainetel on kirjutatud üks tuntumatest Shakespeare’i teostest “Hamlet”. Teose nimi on tulnud Taani kuninga nimest.

Minu jaoks olid kõige huvitavamad tegevused fotosafari Kopenhaagenis, kuna oli väga huvitav käia ringi linnas, kus ma polnud varem käinud ja oli väga huvitav erinevaid ülesandeid täita koos taanlastega. Kanali sõidul sain näha erinevaid ehitisi ja kuulata, milleks neid kasutatakse ja mis on nende ajalugu.

Võõras kodus elada oli kindlasti väga uus ja võõras kogemus. Sain enda sõbraga ja ta perega väga hästi läbi. Alguses oli hirmutav, aga tegelikult oli kindlasti lihtsam, kui ma oleks osanud oodata.

Sõbrale õpetasin eestikeelseid sõnu ja lauseid nagu näiteks: Täna on teisipäev; võileib; minu nimi on... ja ka numbreid. Selliseid sõnu õpetasin mänguga, kus me kordamööda ütlesime sõnu või väljendeid enda emakeeles ja teine pidi ära arvama, mida see tähendab. Jagasin sõbraga Eesti kombeid ja traditsioone.

Lennukisõit oli väga sujuv ja hea. Metrooga sõitmine oli minu jaoks esmane kogemus. Olen tänulik, et Erasmus+ võimaldab meie õpilastel rännata õppima teiste maade kultuuri ja koole.

Sain uued sõbrad, keda soovin ma tulevikus uuesti näha ja kohtuda. Ise loodan, et neil tuleb ka võimalus tulla Eestisse ning meie linna ja riigiga tutvuda.

Lenna

 

Üks ebatavaline ülesanne fotosafaril Kopenhaagenis. Foto: erakogu

Õppisin, kuidas saada hakkama ilma, et räägiksin emakeeles.

Õppisin erinevaid Taani aktiivseid tegevusi. Sain huvitava kogemuse koosõppimisest.

Minule olid enam huvitavad tegevused kõik tegevused, mis sisaldasid liikumist.

Kahjuks mina ei saanud olla väga palju võõras kodus, aga kui olin, siis oli väga tore, sest sain keelt praktiseerida ja teha erinevaid asju, mida ma tavaliselt ei teinud.

Õpetasin enda sõpradele mõned eestikeelsed sõnad, erinevaid mänge, mida Eestis mängin. Taani koolis toimub õppetöö erinevaid aineid lõimides. Projekt hõlmas kehalist kasvatust, tööõpetust/käsitööd, ajalugu, kunstiõpetust ja geograafiat. Huvitav oli ülesanne, kus tuli orienteeruda võõras linnas, Kopenhaagenis.

Üldiselt oli kõik väga hea, aga oleks tahtnud olla rohkem võõras kodus.

Aaron

 

Meeskonnatöö koolimajaga tutvumiseks. Foto: erakogu

Ühiselt valmistatud õhtusöök. Foto: erakogu

Jõudsime turvaliselt koju, muljed on vägevad ja suhtleme kindlasti oma uute sõpradega edasi. Ootame järgmist kohtumist!

Nii alustasime Taani reisi. Sama turvaliselt jõudsime ka koju. Foto: erakogu

7.a ja 

õpetajad Kristi Teder ja Ellen Rosimannus

Miks meile meeldis Tšehhis ja Chyne põhikoolis ja mida võtsime endaga kaasa?

Selles postituses toome välja kõik selle, mis meis positiivseid emotsioone tekitas ning šnitti võtma ajendas. 

Oo, kuidas meile meeldis, et õpilastel on paaripeale lukustatavad kapid. Kuskil ei olnud vedelemas segamini jalanõusid, mahakukkunud mütse, kindaid või muid riietusesemeid. 

Lukustatavad kapid. Foto: erakogu

Koolil on suur söökla ning igapäevaselt on menüüs 2 pearooga, mille vahel tuleb eelnevalt valik teha. Kui õpilane ei mäleta, millise toidu ta valinud on, leiab ta seinalt masina, millele kiibiga viibates tuleb ette valik. Kuna koolilõuna eest maksavad osaliselt lapsevanemad, siis arve tasutaksegi registreeritud kiibi alusel.

Fotod: erakogu.

Fotod: erakogu.

Kõik õpilased kannavad koolis vahetusjalatseid. Me ei kohanud ühtegi õpilast, kel oleks olnud jalas välisjalatsid. Märgata võis sokkis õpilasi ja õpetajaid. Algklassides olid maas vaibad, nii ei vajanudki õpetajad ja õpilased alati jalanõusid. 

Klassiruumid on suured ja avarad. Seintele mahub kunsti, reegleid, plakateid. 

Imetlusväärne on algklasside edasijõudlus tundides. Kui hästi toimib paaris-ja grupitöö. Lapsed on seda varakult harjutanud, seega on kõik kõigiga vastumeelsust väljendamata nõus olema ühes grupis. Nagu öeldakse, et harjutamine teeb meistriks, siis selles osas oli seda hästi näha. Näha nooremaid lapsi ja nende õpetajaid töötamas oli lihtsalt imeline. Võtsime endaga kaasa nii mitmeidki ideid, mida ise kasutada. 

3. klassi lapsed raamatukogutunnis, mis toimub kord nädalas. Foto: erakogu. 

Ülivahva ning töökas 6.klass. Foto: erakogu.

Keeleõpetajana võtan kindlasti endale plaani viia kord nädalas ainult suulise väljendusoskuse tund. Külastasime vestlustundi, kus õpilased pidid parasjagu esitlema enda klassireisi või siis ühte looduskatastroofi. Märkasime 8. klassi juures sama, mis enda tundideski. Poisid on aktiivsemad ja vabamad suhtlejad ning tüdrukud hoiavad end rohkem tahaplaanile.

Keele-ja matemaatikatundides on lapsed jaotatud gruppidesse taseme järgi. Nii on lihtsam töötada  õpilasel kui ka õpetajatel. Samades ainetes on lisatund andekatele. Andekate tund toimib n. ö liitklassina ning õpetaja ise otsustab, millised ülesanded kellelegi annab. 

Muljetavaldav oli vaikne ruum peale tunde aja parajaks tegemiseks. Kui lapsel on vaja oodata trenni või bussi, saab ta õpetaja järelvalve all seal viibida - kui lubatakse, siis telefoni kasutada, televiisorit vaadata, lugeda, lauamänge mängida või lihtsalt vestelda. 

Päevad töövarjuna möödusid väga kiiresti ning olime pidevalt oma küsimustega platsis, et ikka mõtteid koguda, ideid ammutada ja ennast kõigega kurssi viia. 

Peale tööpäevi õnnestus meil siiski ka kohalikke maitseid kogeda ning tähtsamate vaatamisväärsustega tutvuda.

Karli sild. Foto: erakogu.

Praha loss. Foto: erakogu.

Oli meeldejääv ning rikastav kogemus. Kindlasti kohtume Tšehhi kaasteelistega uuel õppeaastal Eestis. Vahetasime kontakte ka hispaanlastest kolleegidega, nii et on, mida oodata. 

Tšehhis käisid õpetajad Diana Valtin ja Yuliya Kasemaa.

Töövarjutajad Tšehhis Chyne põhikoolis

 2.-6. mai viibisime Chyne põhikoolis töövarjudena. Kool asub Prahast 17. km kaugusel väikeses äärelinnas. Koolimaja on 7 aastat vana ning ehitati valmis 10 kuuga. Õpilaste arv on üle 600. Peamajas õpivad 2.-9. klassid ning ettevalmistusklass kooliminejatele, kes vajavad lisaõpet koolis toimetulekuks. Ettevalmistusklassi võetakse avalduste alusel 15 last, kuid lisaabi vajavad tegelikult suurem arv õpilasi. Kool on aktiivne Erasmus + projektides osaleja. Protsessi juhib eraldi projektimeeskond. Igas kuus võõrustatakse Erasmus + projektide raames külalisi ning lähetustel viibivad nii õpetajad kui õpilased. 

Kooli direktor Jaroslav Novak, Diana Valtin,Hispaaniast pärit töövarjutajad, projektijuht Tereza Capova, Yuliya Kasemaa, kolleeg Hispaaninast ning õppealajuhataja ja projektide eest vastutaja Katerina Buncik. 

Foto: erakogu.

Märkasime, et kõigil on kogu aeg kiire ja vahetunnis on õpetajate tuba sagimist täis, igaüks töötab enda laua taga ning valmistab ette järgmist tundi. Igale õpetajale on õpetajat toas oma lauanurgake ning sülearvuti, millega ta ühest klassist teise liigub. 

Õpetajate tuba. Foto: erakogu. 

Võrreldes Eesti lastega, on Tsehhi lastel vaheaegasid palju vähem-on 2-päevane vaheaeg oktoobris, nädalane jõuluvaheaeg, 3-päevane vaheaeg veebruaris (vaheaja päevad otsustab iga kool ise), 1. mai ning võidupüha 8. mail. Koolis kestab õppetöö juuni lõpuni. Tundub, et meil on, mille üle rõõmu tunda. 

Õpilased saavad tunnistused kaks korda aastas ning iga õppeaine on osaoskuste kaudu eraldi hinnatud nii sõnaliselt kui 5-palli süsteemis. 

Huvitav on ka valikainete süsteem. 6. ja 7. klassi õpilasd peavad valima endal ühe valikaine õppeaastas ning 8. ja 9. klassi õpilased kaks. Õppeainete valik on mitmekesine: massaaž, loomade eest hoolitsemine, IT, keha ja vaimu eest hoolitsemine, meedia, loodusteadused. Tunnid toimuvad peale tavatunde. 

Koolil on ka oma mesilased ning varustus nende eest hoolitsemiseks nii õpetajale kui ka õpilastele.

Foto:erakogu.

Soojadel ilmadel toimuvad tunnid õuesõppe klassis. Foto: erakogu.

Kooliaias on ka oma nurgake neljale  kanale, kelle eest kannab hoolt majahoidja. Foto: erakogu.

Õpilasesindusse valitakse õpilasi juba alates 3. klassist, mis võrreldes meie kooliga on palju varasem iga.

Õpetajad ja õpilased on sõbralikud, tunnevad ennast vabalt nii riietumisstiililt kui ka suhtlemises. Direktor on alati olemas, kui on vaja asendustund üle võtta. Mis veel meie kooliga teistmoodi on, et lastel on koduklassid ning ringi liiguvad alati õpetajad. 

Koolilõuna ning töövihikute eest maksavad lapsevanemad. 

Lapsevanemad koolimajja ei pääse, kui tullakse lapsel järgi, kasutab vanem kiipi, mille kaudu läheb teade õpetajale klassi ning ta saadab õpilase välja. Erandiks on muidugi arenguvestlus või kokkusaamine tugipersonaliga. 

Rõõm oli tõdeda, et ka Chyne põhikoolis ei ole lubatud nutiseadmed ning telefoni kasutamisel vahetunnis või mittesihtotstarbelisel kasutamisl tunni ajal, järgneb karistus, milleks on kas kooli heaks lisaülesannete täitmine või märkus ja käitumishinde alandamine. Erandiks on neljapäev, mil lapsed võivad vahetundides telefone kasutada. 

Emotsioone ja mõtteid on nii palju,et raske on neid kõike kirja panna. Oli imeline võimalus jälgida kolleegide tööd mujal maailmanurgas, sõlmida uusi sõprussuhteid ning saada osa teise riigi kultuurist.

Õppetööga seonduvast juba meie järgmises postituses. 

Diana Valtin ja Yulija Kasemaa

Leedu haridussüsteemis on nostalgiat ja põnevaid erinevusi

Esimestest muljetest Kaunase Bernardas Brazdžionise Koolis kirjutasime siinsamas blogis artiklis "Rahvusvaheline koostöö annab eluks vajalikke oskusi". Nüüd aga koolist töövarju pilgu läbi. Kuna tegemist on tavalise üldharidust andva põhikooliga, siis saab paljut üldistada kogu Leedu koolisüsteemile.

Selja taga digiraamatukogu, kust saab QR-koodiga kätte kasvõi 11. sajandist raamatu.
(vasakult) E.Rosimannus, S.Dulinskiene ja E.Lehtpuu. Foto: erakogu 

 

Kaunase Bernardas Brazdžionise Kool asub kahes asub kahes hoones, mõlemas on nii lasteaiarühmad kui põhikool. Kool tekkis koolisüsteemi restruktureerimise käigus. Sel ajal anti koolile ka Leedu luuletaja Bernardas Brazdžionise nimi, kes elas enne Ameerikasse emigreerumist kooli lähedal.

Koolis õpib hetkel 508 õpilast, koos lasteaiaga 641 last ja 130 töötajat.

Huvitav on, et Leedus on põhikool 8. klassini, mille lõpus tehakse tasemetestid emakeeles ja matemaatikas, esimesed eksamid on alles 10. klassis. Paljud õpilased jätkavad pärast 8. klassi keskkoolis, mis kestab 12. klassini. Hindeid pannakse 10-palli süsteemis.

Erinevalt Eestist käivad Leedu põhikooli poisid ja tüdrukud koos kehalise kasvatuse ning käsitöö- ja tehnoloogia tunnis, vanem maksab töövihikute ja koolilõuna eest (1.-2. klassi lõuna on küll tasuta), infotehnoloogia tund on riiklikus programmis 5.-8. klassini.

Vestlus kooli juhtkonnaga. 
Foto: erakogu 

Võrreldes meie kooliga on palju tugispetsialiste - 1 eripedagoog, 1 eripedagoog-logopeed, 1 logopeed, 2 psühholoogi, abiõpetajad, sotsiaalpedagoog. Spetsialiste on raske leida nagu Eestiski, aga Kaunase Bernardas Brazdžionise Koolis olid nad olemas ja nägime neid nii tunnis kui vahetunnis lastega tegelemas. Tugipersonali on palju vaja, sest Leedus on 100% kaasav kool. See tähendab, et KÕIK vähem või rohkem tuge vajavad lapsed õpivad koos. Tundides nägime õpilasi, kes olid tulnud Hispaaniast, Leedust, aga tegid tunde kaasa leedu keeles. Rändetaustaga õpilastel on üks leedu keele tund lisaks. Üks Hispaaniast tulnud 6. klassi noormees oli leedu keele ära õppinud poole aastaga. Suurepärane saavutus! Klassides nägime ka teisi õpiraskustega õpilasi, keda toetas abiõpetaja. Kui vaja, saab õpetaja lapsega minna üksühele õppe ruumi. Väga keerulise haridusliku erivajadusega laste jaoks on Kaunases siiski ka mõned erikoolid.

Eramus+ koordinaator Diana Diana Medeksaite-Balciuniene näitab
üksühele õppe ruumi. Foto: erakogu 

Nostalgiaga vaatasime, kuidas algklasside õpetaja kirjutas tahvlile kriidiga ja lapsed tindisulepeaga. Ühte last küll ei seganud, et nägu sai tindiga kokku ja kool püüab kõik teha selleks, et defitsiidiks muutunud kriiti ikkagi hankida. Ühes kahest koolihoonest oli spordisaal koos lavaga või aula üheskoos spordisaaliga, olenevalt vaatenurgast. Duširuumi vähemalt ühe spordisaali juures polnud, lapsed vahetasid riided ja läksid tundi. Paljud klassiruumid olid nõukogudeaegse remondiga, kuigi järjest uuendatakse kõiki ruume. Koolivorm on ühelt poolt nostalgiline meenutus, aga on ju ka Eestis juba palju koole, kus koolivormi jälle kantakse. Brazdžionise Kooli kogemus on, et see aitab ennetada kiusamist ja lapsed käivad hoolitsetult riides. Koolivormi saab edasi anda noorematele kandjatele, selleks korraldatakse igal aastal laat.

Bernardas Brazdžionise Kooli  tüdruku koolivorm.
Foto: erakogu 

                               

Kooli muuseumis saab proovida üle 100 aasta vanu tööriistu. 
Foto: erakogu 

Saime näha erinevate õpetajate tunde, vestelda kooli juhtkonna ja tugipersonaliga, nägime kooli kevadlaata ja proovida kätt kooli muuseumis vanaaegsete majapidamistöödega. Saime hea ülevaate koolis toimuvast ja Leedu koolisüsteemist tervikuna. Olime üllatunud, et peaaegu et Eesti naabermaal Leedus on nii palju erinevusi ja see kõik on nii huvitav! Tänu ühisele ajaloole tekivad seosed oma kogemusega kiiremini ja on lihtsam probleemidest ja edusammudest aru saada. Meil Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis on väga head tingimused õppimiseks ja töötamiseks.

Kolm päeva Kaunases oli väga lühike aeg, et kõik plaanitu ära teha, aga natuke nägime linna ka. 

Taustal Kaunase kindlus. Foto: erakogu

Kaunase vanalinn asub Nemunase ja Nerise jõe vahel.

Seal ees saavad nad kokku. Foto: erakogu

Kaunases käisid õpetajad Ellen Rosimannus ja Eve Lehtpuu 

Rahvusvaheline koostöö õpetab eluks olulisi oskusi

4.-6.03. olime Erasmus+ õpirändel   Kaunase Bernardas Brazdžionise nimelises koolis. Neil on Erasmuse õpirände akrediteering alates 2022. aastast nagu Hillar Hanssoo Põhikoolilgi. Seega oli huvitav võrrelda, kuidas mõlemas koolis on rahvusvaheline koostöö käivitunud ja mida konkreetselt tehakse. Meie kooli tegevustes on fookuses andekate ja rändetaustaga õpilaste toetamine ning digioskuste arendamine, neil demokraatia, sallivuse, loovuskultuuri arendamine kultuuridevahelise koostöö kaudu. 

Kaunase õpetajad tahavad väga Erasmus+ programmis osaleda, nii koolitustel, töövarjudena kui õpilasgruppidega.  Meid võeti vastu väga soojalt, saime külastada tunde, vestelda õpetajate, kooli tugispetsialistide ja juhtkonnaga, saime mitmekülgse ülevaate koolist. Erasmuse õpirännete eest vastutab koordinaator Diana Medeksaite-Balciuniene, kes on lisaks veel  muusikaõpetaja muusikakoolis. Üksteiselt oli nii mõndagi õppida ning tundub, et tunnetasime isegi senini pigem sõnades eksisteerinud Euroopa ühist haridusruumi sarnaste rõõmude ja väljakutsetega.  

Eve Lehtpuu, Diana Medeksaite-Balciuniene, Ellen Rosimannus
Foto: Erakogu 

Meie koolis on õpetajad hoogsalt  käinud Euroopas koolitustel ja töövarjudeks ning toimunud on üks õpilaste koostööprojekt, Kaunases on põhirõhk olnud õpilaste ühistegevustel eakaaslastega välismaal.  Eriti just inglise keele õpetajad on innukad eTwinningu kasutajad. Meile esitleti projekte "My Day", "Good friend" ja praegu toimuvat "Dare to be fair". Õpetaja Sonata Dulinskiene on juhendanud eTwinningut kaks aastat, seda väga innukalt ja edukalt. Projektitöö on õppetöö osa, mille kaudu õpitakse suhtlema võõrkeeles, tajuma  kultuuridevahelisi erinevusi ja sarnasusi ning kasutama digivahendeid. Õpilastele meeldivad ülesanded, mis on elulised ja mis huvitavad ka eakaaslasi partnerkoolis. Tunnis, kus meie osalesime, valmistati ette küsimusi kuulsale Leedu sportlasele, kellega tehakse intervjuu ja esitletakse ka partneritele. Üks õpilasgrupp, kes võõrustas Kreeka eakaaslasi Kaunases, läheb peatselt õpirändele Kreekasse. Meie pole õpirännete raames veel eTwinningut kasutatud, aga teame teiste kogemusest, et see meeldib õpilastele ja on efektiivne õppimise viis. Kaunases kogetu põhjal tahaks kohe seda koostöövormi ka ise katsetada.  

eTwinningu koostööprojekt "Hea sõber". 
Foto: Erakogu 

eTwinningu koostööprojekt "Minu päev"
 Foto: Erakogu

eTwinningu koostööprojekt "Taaskasutamine väikeste kätega"
Foto: Erakogu 

 Kool kannab Leedu luuletaja Bernardas Brazdžionise nime, kelle kodumaja oli praeguse kooli lähedal ja kes hiljem emigreerus Ameerikasse. Mitmeid kooli traditsioonid on tema nime ja tööga seotud, näiteks õpilaste rahvusvaheline veebikonverents. 

Rahvusvaheline koostöö on muutunud kaasaegse hariduse sisuks. Erasmus+ õpirännete kaudu õpitakse suhtlema, kasutatakse võõrkeeli, saadakse pädevamaks digimaailmas ja kogetakse erinevaid kultuure. Nende töömaailmas hädavajalike oskuste õppimist on õige alustada juba põhikoolis. Selles oleme kolleegidega Kaunase Bernardas Brazdžionise koolist väga ühte meelt ja usume, et juba põhikooli õpilased suudavad rahvusvahelist koostööd edukalt teha. 

Ellen Rosimannus ja Eve Lehtpuu 

"Tööriistakast" Dublinist

Augusti lõpus võtsime Dublinis osa Erasmus+ koolitusest "Brain-based Learning: Understand how Students really learn". 
Poolaastat on möödunud ning blogis räägimegi, mida võtsime sellest õpirändest endaga kaasa. Kui me koolitusele üldiselt tagasi vaatame, siis jäime väga rahule. Koolitajale jätkub meil vaid kiidusõnu. Oleme väga paljusid tema praktilisi näpunäiteid klassiruumis kasutanud. Pärast õpirännet olime pikka aega positiivselt laetud, täis jõudu ja energiat kooliaastale vastuminekuks. Iga koolitus annab võimaluse oma töö üle vaadata ning fookus uuesti paika seada.

Järgnevalt räägime, mis võtteid ja mõtteid oleme oma töös kasutusele võtnud. Hea sünergia loomiseks õpilaste vahel saime mitmeid „jäämurdjaid”. Üks toredaid meetodeidon "Wordball". Mängus osalejad seisavad ringis. Mängu alustaja saavutab ringis kellegagi silmkontakti, viskab talle kujuteldava palli, öeldes esimese päheturgatava sõna. Mängija, kes püüab kujuteldava palli, nimetab omakorda sõna, mis eelneva sõnaga seostub. Nt ahv-banaan, banaan-kollane, kollane-päike jne.

Suhtlemis- ja koostööoskuse arenamiseks on väga heaks tegevuseks "Tower building". Selle jaoks on vaja puidust klotse ja väikest klaaskuuli. Mängijad jagatakse väikestesse gruppidesse. Grupi eesmärk on ehitada 40-st klotsist torn (kõrgus 70 cm). Torni tippu tuleb asetada väike ümmargune kuul. Torni

ehitamiseks on aega 10 minutit. Kui torn ümber kukub, saab uuesti alustada. Hiljem jagatakse suures grupis, millised emotsioonid tekkisid, kuidas sujus koostöö grupi liikmete vahel.

                                                                            Foto: erakogu

Saime mõtteid kontrolltööde läbiviimiseks, samuti meetodeid, kuidas enne tööd õpilaste ärevust maandada. Õpitu kinnistamiseks on efektiivne meetod „Brain Dump” - kirjuta üles kõik, mis sulle eelmisest tunnist, päevast, nädalast jne meelde jäi ja selleks on aega 15 min. Järgnevalt toome välja mõned koolituselt saadud tööriistad, mida oleme oma õppetöös kasutanud.

 Mõttekaardid 
 Mängud inglise keele õppimiseks 
 Inglise keele sõnavara rikastamine 

Lisaks positiivsetele emotsioonidele, ideedele ja kontaktidele võtsime Iirimaalt kaasa ka

praktilise „tööriistakasti”.

Foto: erakogu

Suur aitäh Erasmus+!

Kaidi ja Gerli