Et
kahe riigi koole võrrelda, tuleks alustada ilmselt sellest, et Inglismaal on alates
5. eluaastast kuni 16. eluaastani lapsed koolikohustuslikud. Võrdluseks Eesti
lapsed 7-17 või kuni põhikooli
lõpetamiseni.
Esmapilgul
tundus meile kummaline, et juba 5 aastased lapsed peavad kooli minema. Nii ei
ole see ainult Inglismaal vaid ka teistes Kesk-Euroopa riikides. Kas see on hea
või halb?
Inglismaal
on alates 3. eluaastast lapsel võimalik käia lastehoius, mis on sageli koolide
juures. Nii oli see ka Shap CA Algkoolis. Teine klass oli selles koolis 4-5 aastaste laste põhikooli vastuvõtuklass,
mida võib võrrelda meie koolieelikute rühmaga lasteaias. Põhikooliaste koosneb
kahest osast – põhiaste 1 (5-7a) ja põhiaste 2 (7-11a). Umbes kolmandik Inglise
koolidest on kirikukoolid nagu ka Shap kool.
Inglismaal
alustavad lapsed oma kooliteed varem kui Eesti lapsed ja tänu sellele
suudetakse ka väga vara välja selgitada iga õpilase eripära ja vajadused. Shap
koolis töötas HEV-koordinaator igapäevaselt kooli vastuvõtuklassi õpilaste
õpetajana. Nii suutis ta varakult kaardistada kõikide õpilaste nõrgad ja
tugevad kohad ning juba ettevalmistusklassis pöörata eraldi tähelepanu
nõrgemate külgede arendamisele. Õpiraskus on võimalik diagnoosida juba 4-5
aastastel lastel ja kui juba varakult alustada lapse abistamisega, saab
hilisemaid probleeme suures osas vältida. Meie alustame lapse arengut
kaardistama enamasti alles koolis – tõsi, ka lasteaias jälgitakse nende
arengut. Ka meil on koolieelse õppeasutuse õppekava ja koolivalmiduskaart kuid
praktiline kogemus on näidanud, et lapsevanemad ei ole sageli teadlikud oma
lapse probleemidest. Õpiraskustega laps, kes oleks vajanud koolipikendust tuleb
kooli ja laste psühhiaatri juurde suunatakse lapsed uuringutele alles siis, kui
koolis on ilmnenud probleemid.
Inglismaa
koolides on õpilase erivajadustes on 6 taset. Selles osas on see väga sarnane
meie koolidega. Vahe on peamiselt selles, et Shap CE Algkoolis oli erivajadus
kõikidel õpilastel ja kõikidele õpilastele tehakse individuaalse arengu
jälgimise kaart (kaust). Kui meil on kõik arvutis ja digitaalne, siis
Inglismaal on lastel kaust paberil. Kaust läheb õpilasega järgmisse kooli
kaasa. Loomulikult ei tähenda see seda, et selles koolis õppisid meie mõistes
erivajadustega õpilased – vastupidi. Seal märgatakse iga õpilase vajadusi,
mitte ainult nende õpilaste omi, kes hakkama ei saa. Kui meie oleme oma koolis
rahul, et meil on olemas HEV-koordinaator, kes on abiks erivajadustega õpilaste
töö korraldamisel siis Inglismaal on lisaks meie mõistes HEV-koordinaatorile ka
andekate koordinaator, kes leiab abistab andekate tugikava koostamisel. Igale
lapsele koostatakse plaan vastavalt tema võimetele ja võimalustele. Meil kipub
sageli olema nii, et suurt tähelepanu pööratakse abivajajatele, tugevad säravad
oma tulemustega ja keskpärane laps jääb kõige varju. Inglismaal on kõik
erilised lapsed ja oma tugisüsteemi nimetavad nad Single Equality Scheme (SES).
Nii
nagu Eesti kooliski on esimene tase on õpetajapoolne märkamine. Nagu öeldud, on
kõikidel õpilastel oma arengukaardid ja neid muudetakse iga 6 nädala järel
(teema lõpus). Vajadusel lisatakse soovitusi. Kui meie arengujälgimise kaardid
on pikad ja lohisevad, siis Inglismaal ühendab see vaatluskaart individuaalset
õppekava ja arengu jälgimise kaarti ning sisaldab vaid nelja lahtrit:
Plaan, mida õpitakse –
kirjeldatakse soovitud õpitulemusi
Mida teeb õpilane
Mida teeb õpetaja
Tulemus – kuhu õpilane jõudis
Kui
õpilasel on raskusi, muudetakse plaani ja kaasatakse spetsialiste. Esimesed on
eripedagoog/ koordinaator, logopeed, psühhiaater, lastearst. Koolis on
koordinaator, spetsialistid käivad koolides vajaduspõhiselt nõustamas. Spetsialistid
annavad igale lapsele soovitusi edasiseks tööks. Lisandub soovitus koduseks
arendamiseks. Need lisatakse siis vastavalt kas õpilase või õpetaja lahtrisse.
Kuue nädala pärast vaadatakse plaan uuesti üle ja täiendatakse uute teemade ja
uute ülesannetega.
Õpilaste
õpiraskus diagnoositakse koolis hiljemalt 5-6 aastastel ja koheselt tehakse ka
plaan lapse abistamiseks. Probleemid: õpiraskus, peenmotoorika, lugemisraskus,
diabeet vm haigus
Kolmas
tase on siis, kui lapsel on mingid spetsiifilised probleemid – kool koostab
Education, Helth and Care Plan (EHC-Plan). Probleemid võivad olla erinevad
õpiraskused või ka terviseprobleemid. Kui need on sügavamad, on tegemist neljanda
tasemega ja sel juhul kaastakse juba kooliväline komisjon – nagu meil
nõustamiskomisjon. Kaasatakse spetsialistid väljastpoolt kooli ja kool saab ka lisaraha.
5-6
tase vajavad eraldi lähenemist ja enamasti väikeklassi või erikooli. (Meie
mõistes toimetuleku ja hooldus õppekava)
Inglismaa
haridussüsteemi eest vastutab
Ühendkuningriigi valitsuse Haridusamet. Teise põhiastme lõppedes ( 11 aastastel
lastel) viiakse läbi keele- ja matemaatikatestid, mis ei mõjuta hariduskäigu
jätkamist, vaid annavad tagasisidet õpilaste lisavajaduste suhtes, mida oleks
vaja rakendada. Kool ise koostab endale tööplaani, meie poolt külastatud Shap
kool koostas korraga neljaks aastaks. Kooliaasta on jaotatud 6 nädala kaupa
teemadeks. Kõik klassid tegelevad sama teemaga kas ühiselt või eraldi. Teema
raames koostatakse projekte, kutsutakse külalisi ja tehakse väljasõite. Meie
sealviibimise ajal oli teemaks „Viikingid“. Tehtud töid esitletakse kogu kooli
ees. Lisaks valitud teemale on koolis loomulikult läbivad teemad, mis on seotud
usu ja turvalisusega. Nagu Eesti koolideski pööratakse suurt tähelepanu
kiusamise vältimisele ja küberturvalisusele.
Tulles
tagasi küsimuse juurde, kas see on hea, et lapsed lähevad kooli juba
5-aastaselt, olen arvamusel, et on. Lapsed õpivad ühtmoodi meie lasteaia
koolirühmas kui Inglise koolis kuid laste toetussüsteem, mida ma nägin Shap´ koolis
võlus mind täielikult. Kooliks ettevalmistusrühma lapsed ootasid, et nad
saaksid kooli klassi. Koolilapsed pingutasid, et nad jõuaksid järgmisele
tasandile – õppimine oli mäng. Võrdluseks võib tuua arvutimänge – lapsed on
valmis pingutama selle nimel, et jõuda järgmisele tasandile. Nii toimis süsteem
ka koolis – õppimine on mäng.