pühapäev, 29. oktoober 2023

Emotsionaalne intelligentsus ja mis me sellest teada saime 👀

Aeg teha kokkuvõte ja jagada koolituse "EMOTIONAL COMPETENCES. Developing Emotional Intelligence In Teachers And Students" (Emotsionaalse intelligentsuse arendamine õpilaste ja õpetajate seas) sisukamat poolt. Koolitusmaterjale on palju ja kõike ei jõua siia kirja panna, aga toome välja enda jaoks huvitavamad ja põnevamad teemad ning tegevused.

Koolitus toimus Soveratos, Itaalias. Koolituspäevad olid jagatud kaheks - hommikuti kuulasime teoreetilist osa koolitusruumides, pärastlõunal viibisime õues ja tegime läbi praktilisi harjutusi.

Pilt erakogu

Pilt erakogu

Pilt erakogu

Emotsionaalne intelligentsus hõlmab enesekontrolli, innukust ja püsivust ning võimet ennast motiveerida (Goleman, 1996). Koolitusel saime teada, et emotsionaalne kompetentsus on emotsionaalse intelligentsuse osa ning see on oluline just iseenda tunnete arusaamiseks ja nendega toimetulekuks. 

Emotsioonide teema juures tutvustati meile Robert Plutchiku emotsioonide ratast. See tööriist võimaldab emotsioone tuvastada ja neile nimesid anda, selle asemel, et anda hinnanguid "hästi", "halvasti" ja "normaalselt". 

Pilt koolitaja slaididelt

Emotsioonide tuvastamiseks ja sõnavara laiendamiseks tegime õuesessioonil läbi ülesandeid, kus pidime töölehel värvima ära erinevad emotsioonid ning kasutama looduslikke materjale, et kirjeldada meile sellel hetkel olulisi tundeid. Praktilised ülesanded, mida kasutada edaspidi töös õpilaste ja ka õpetajatega.

Lisaks emotsioonidele rääkisime palju ka stressi juhtimisest, kuna paratamatult mõjutab meie üldine olek ka seda, milliseid emotsioone kogeme ja kuidas nendega toimetame. Stressi juhtimise juures tutvusime mitmete erinevate aja planeerimise meetoditega. Kui me suudame oma aega efektiivselt ja teadlikult planeerida, oleme vähem stressis ja suudame teiste inimestega rahulikumalt suhelda.
Üks stressi juhtimise meetod, mida meile tutvustati on Eisenhoweri meetod. See aitab planeerida, panna vajalikud tegevused tähtsuse järjekorda ning ebavajalikud elimineerida. Kõik selleks, et olla produktiivsem, aga vähem stressis.

Pilt koolitaja slaididelt

  • Vasakul üleval on pakilised ja olulised ülesanded, mis on vaja teha, millega on kiire ja mis tõenäoliselt kõige rohkem stressi tekitavad. 
  • Paremal üleval on tegevused, mis on olulised, kuid nad ei ole nii pakilised. Need on vaja lisada märkmikku või kalendrisse ja planeerida, millal nendega tegeleda. 
  • All vasakul on ülesanded, mis ei ole olulised, aga millega oleks vaja kohe tegeleda. Kõige olulisem siin on mõelda, kas on keegi teine, kes saaks need ülesanded sama hästi ära teha. Tihti kipume liialt iseendale ülesandeid võtma ja siis ei saa meie ümber olevad inimesed oma oskusi arendada.
  • All paremal on ülesanded mis pole ei tähtsad ega pakilised. Need võivad istuda seal nurgas ja aeg-ajalt peaks need üle vaatama, et otsustada, kas saab need asjad nö üldse ära kustutada või kui need muutuvad tegemist vajavaks, siis saab need kellelegi delegeerida.

Väga mitmeid kordi jõudsime koolituse jooksul ka selleni, kui oluline on osata rahustavaid tehnikaid stressi vähendamiseks ja emotsioonidega paremaks toimetulekuks. On see siis sügavalt hingamine, mediteerimine, mõni füüsiline tegevus (jooga, mõni muu treening) või midagi muud. Igaüks võiks katsetada läbi erinevaid tehnikad, leida endale oma lemmiku ning hoolitseda iseenda eest, et nii enda kui teistega paremini suhelda.  

Kokkuvõtvalt jäime koolitusega väga rahule ja soovitame teistelegi!

Terje ja Triinu 💛

Pilt erakogu


Kasutatud kirjandus
Goleman, D. (1996). Emotional Intelligence: Why It Can Matter More than IQ. Bloomsburg.
Koolituse slaidid‌

teisipäev, 10. oktoober 2023

Eestlane muukeelsena Soome koolis

Õpirändajad Kersti ja Jaanika veedavad kaks päeva töövarjudena Soomes Vantaa linnas. Me oleme siin tänu Mari-Liisile, kes on Eesti laste emakeele õpetaja soomekeelsetes koolides (sellel aastal kokku 14 Vantaa koolis).

Kersti, Jaanika ja Mari-Liis, taustal koolis õppivate laste riikide lipud. Foto: erakogu.

Meie koolis, Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis, õpib juba rohkem kui 10% muukeelseid õpilasi, mis on esitanud koolile, õpetajatele ja õpilastele uusi väljakutseid. Tulime Soome, et õppida Soome koolide kogemusest, kuidas muukeelseid õpilasi paremini toetada riigikeele õppimisel. Vantaa linna valisime, kuna siin õpib palju Eestist pärit õpilasi, kuid mitte ainult. Erinevates koolides kokku räägivad õpilased emakeelena üle 50 erineva keele. Enam on esindatud eesti keel, vene keel, somaali keel ja araabia keel.

Vantaa Rekolanmäe koolis õpib üle 900 õpilase, neist ligikaudu 37% on muukeelseid õpilasi. Muukeelsed õpilased asuvad õppima oma elukohajärgsetesse koolidesse, kuhu suunab nad linna vastava ala koordinaator. 1. klassis õppimist alustavad muukeelsed lapsed lähevad enamasti kohe soomekeelsesse klassi ja õpivad soome keelt viibides keelekeskkonnas ja suheldes eakaaslastega. Vanemad õpilased õpivad kõigepealt ühe aasta (mõnes linnas ka 1,5 aastat või 2 aastat) ainult soome keelt selleks loodud keeleõppe klassides. 

Eesti värvid. Foto: erakogu.

Keeleõppeklassis õpib uus saabuja 2-4 nädalat ainult soome keelt. Peale sisseelamise aega hakkavad nad koos soomekeelsete õpilastega koos õppima oskusaineid (kunst, kehaline kasvatus, käsitöö/tööõpetus). Selleks koostatakse igale muukeelsele õpilasele oma isiklik tunniplaan ja soome keelt õpivad õpilased edasi erinevates gruppides kombineeritult. Ühes grupis võiks olla Soome haridusministeeriumi soovitusel 8-10 õpilast, kuid olude sunnil on praegu gruppide suurused Vantaas kuni 13 õpilast. Peale umbes 4 kuud soome keele õppimist liiguvad õpilased inglise keele ja matemaatika tundidesse soomekeelsetesse klassidesse.

Soome keele õppimisel kasutatakse keele taseme A1.2-A2.1 materjale. Keeleõppe tundide ettevalmistamisel toimub tihe koostöö keeleõpetaja ja aineõpetajate vahel. See tähendab, et näiteks 7. klassi õpilase jaoks annab 7. klassi ajalooõpetaja keeleõpetajale oluliste mõistete nimekirja ja geograafiaõpetaja vajalike geograafia oluliste mõistete nimekirja. Keeleõppeaastal õpilased hindeid ei saa ning tunnistusele läheb sõnaline hinnang tema poolt omandatud keele osaoskuste kohta. Kahjuks ei saavuta mõned õpilased õppeaasta lõpuks soome keeles A1 taset, millel on väga erinevaid põhjuseid. Nendel õpilastel on edasi õppimine keerulisem ja tulevikus valikuid vähem.

"Tere" erinevates keeltes. Foto: Erakogu.

Peale aasta möödumist asuvad nad õppima soomekeelsesse klassi, kus neil on enamasti soome keel teise keelena õpetaja tugi. Kiiremini keelt omandav õpilane võib liikuda soomekeelsesse klassi ka kiiremini kui üks õppeaasta. Kui lapse keeleoskus pole veel piisavalt hea, et soome keeles kõigest aru saada, kohandab aineõpetaja temale õpitavat ning koostab individuaalse õppekava. Erisusi arvestatakse ka hindamisel. Soome koolis õpitakse võõrkeelena peamiselt inglise keelt ja rootsi keelt. Muukeelsed õpilased võivad loobuda teisest võõrkeelest, et keskenduda täiendavale soome keele õppimisele. Enamasti loobutakse rootsi keelest. Mida noorem on laps, seda kiiremini ja kergemini ta keele omandab. Mitmed õpetajad ja direktorid hindasid soome keele täielikuks omandamiseks kuluva ajaks 7 aastat.

Foto: YouTube (Education in Finland)

Aastane keeleõppe korraldus tundub meile väge hea võimalusena just vanemate õpilaste jaoks. On väga keeruline õpetada umbkeelset last näiteks 9. klassis eesti keeles kõikides õppeainetes ning oodata temalt tema teadmistele vastavaid tulemusi lõpueksamitel. Selline olukord on hetkel Eestis meie koolidesse saabunud muukeelsete laste õpetamisega. Usume, et tasub õppida Soome kogemusest ning mõelda läbi, kuidas muukeelsete õpilaste õpet paremini korraldada nii riigi kui kooli tasandil.

Nüüd täpsemalt eesti keele kui emakeele õppimisest Soome koolis.

Vantaa koolides pakutakse eesti keele õppimise võimalust valikainena Eesti päritolu õpilastele 2 tundi nädalas liitrühmades 1.-6. klassi õpilastele ja 7.-9. klassi õpilastele.  Meile üllatuseks ei soovi kõik vanemad, et nende lapsed õpiksid valikainena eesti keelt. Soome ja Eesti riik on koostööna selle võimaluse loonud, et hoida eesti keele oskust. Igas teises riigis, kuhu eestlased õppima lähevad, sellist võimalust ei ole või ei suudeta pakkuda.

Kõnelevad seinad. Foto: Erakogu.

Kohtusime õpilastega, kes rääkisid meile oma kogemusest muukeelse õpilasena Soome koolis. Nemad olid tulnud Soome elama enne kooliea saabumist, mistõttu nemad olid kõik alustanud õppimist kohe soomekeelses klassis. Need õpilased, kelle kodus räägitakse eesti keelt, rääkisid ka ise väga head eesti keelt, kuid eesti keele tundides õpivad nad juurde õigekirja. Ootamatu oli see, et ka osadega oma eestlastest sõpradega eelistavad nad rääkida soome keeles.

Olid huvitavad ja silmaringi avardavad vestlused muukeelsetele õpilastele riigikeele õpetamise teemadel. Mõtlemapanevat ja kaalumist, kuidas edasi liikuda muukeelsete laste õpetamisel Eestis, oli palju. Oleme väga tänulikud sellise õppimise võimaluse eest!

Kersti ja Jaanika

laupäev, 7. oktoober 2023

Õpirändajad koolitusel Itaalias

Meie õpiränne tõi meid 01.oktoobril Lõuna-Itaaliasse, vahemereäärsesse Soveratosse. Osaleme siin koolitusel "EMOTIONAL COMPETENCES. Developing emotional intelligence in teachers and students.”, mida korraldab organisatsioon JUMP Associazione. Koolitusel selgitatakse kuidas arendada emotsionaalset intelligentsust ehk kuidas oma emotsioone ära tunda ja nendega paremini toime tulla.

Soverato. Pilt: erakogu.

Alustuseks aga natukene lähemalt Soveratost. Esimest päeva alustasime mänguga “Mission impossible”, mille käigus jagati meid kaheks grupiks ning pidime oma grupiga otsima vastuseid linna puudutavatele küsimustele. Seda pidime tegema inglise keeles ja kuna itaallased inglise keeles väga osavad pole, siis sellest ka mängu nimi. Mängu käigus saime teada huvitavaid fakte Soverato ajaloo kohta ning õppisime linnas orienteeruma. 


Vaade Soverato rannale. Pilt: erakogu.


Uurisime ka kohaliku haridussüsteemi kohta. Selgus, et Itaalias ei ole fikseeritud kooliaasta algus nagu meil on 1.september. Põhja-Itaalias algab kool septembri alguses ja mida lõuna poole, seda hilisemaks alguse kuupäev lükkub. Põhjuseks ilm, mis on septembri alguses lõunas veel liiga kuum. Suvevaheajale aga lähevad lapsed ühel ajal, lõunas on kooliaasta jooksul vähem vabu päevi. 

Soveratos on kaks suuremat kooli, ühte neist juhivad nunnad ja teist preestrid. Õpilased on ühes koolimajas lasteaiast keskkooli lõpuni. Eelmise õppeaasta lõpuni käisid lapsed koolis ka laupäeviti, kuid sellest õppeaastast süsteem muutus ja laupäev on kõigil vaba päev. 


Nunnade peetav erakool. Foto: erakogu.

Preestrite peetav erakool. Foto: erakogu.

Lisaks koolituspäevadele oleme tutvunud linna põhiliste vaatamisväärsustega. Meie majutus ja koolitus toimuvad n-ö kolmandas Soveratos, kuid meile näidati ka teist ja esimest Soveratot, millest viimane hävines maavärina tagajärjel. Külastasime botaanikaaeda, kirikut ja kohalikku turgu. Imetlesime oliivisalu ja saime teada, et selles piirkonnas toodetakse ⅓ kogu Itaalia oliiviõlist. 


Esimene Soverato. Foto: erakogu.

Põhjalikuma ülevaate koolituse sisust ja meetoditest anname järgmises postituses. 


Klassiõpetaja Terje ja koolipsühholoog Triinu