Töökas nädal Portugalis

 7.–13. juunil 2026 avanes meil Erasmus+ programmi raames võimalus osaleda töövarjutamisel Portugalis Santo Tirso linnas tegutsevas koolide ühenduses Agrupamento de Escolas Tomaz Pelayo. Nädal pakkus suurepärast võimalust tutvuda Portugali haridussüsteemi, koolikultuuri ning õpetajate igapäevatööga. Lisaks saime kogeda Portugali ajalugu, kultuuri, loodust ja külalislahkust. Meid võttis vastu Erasmus+ koordinaator hr Victor Fernandes, kelle professionaalne, hooliv ja põhjalik töö muutis kogu töövarjutuse hästi korraldatuks ning sisukaks. 

Suureks abiks oli ka Portugalis juba ligi kakskümmend aastat elanud eestlanna, kes valdab suurepäraselt portugali keelt ning tunneb kohalikke olusid. Tänu nende toetusele saime põhjaliku ülevaate nii koolielust kui ka Portugali hariduskorraldusest. Tomaz Pelayo koolide grupp Agrupamento de Escolas Tomaz Pelayo ühendab enda alla 21 õppeasutust. Kogu süsteemi juhib üks direktor ning igal koolil on oma juht või koordinaator. 

Hr Fernandesega algkooli uksel. Foto: erakogu

 Haridustee Portugalis hõlmab:

 ● lasteaeda;

 ● algkooli; 

 ● põhikooli; 

 ● gümnaasiumi (10.–12. klass); 

 ● kutseõpet; 

 ● täiskasvanuharidust; 

 ● erinevaid kursusi elanikkonnale. 

Algkool. Foto: erakogu

Põhikooli koolimaja. Foto: erakogu

7.-12. klassi koolimaja. Foto: erakogu 

Erasmus+ tegevused

 Erasmus+ tegevustes osalevad peamiselt gümnaasiumiõpilased ja õpetajad. Külastasime kolme erinevat kooliastet: 

 3. tsükkel (1.–4. klass) – ligikaudu 150 õpilast koos lasteaialastega; 

 4. tsükkel (5.–6. klass) – ligikaudu 200 õpilast;

 5. tsükkel ja gümnaasium (7.–12. klass) – ligikaudu 1200 õpilast. 

 Koolikohustus algab Portugalis kuueaastaselt. Tavaklassides õpib kuni 25 õpilast. Kui klassis õpib erivajadusega laps, vähendatakse õpilaste arvu kuni 20-ni. 

 Kool, kus iga laps on märgatud 

 Nagu Eestis, rakendatakse ka Portugalis kaasava hariduse põhimõtteid. Suurema abivajadusega õpilaste jaoks on loodud spetsiaalsed õppe- ja puhkeruumid, mis on sisustatud mattide, sensoorsete vahendite, valgusteraapia elementide ning õppimist toetavate seadmetega. Igal suurema abivajadusega õpilasel on oma tugiisik. Vajadusel saab õpilane õppida väiksemas grupis või kasutada rahunemisruume.

 Ka tavaklassides on loodud puhkenurgad, kuhu õpilane võib minna, kui vajab lühiajaliselt rahulikumat keskkonda. Erivajadustega õpilased saavad süsteemis õppida kuni 18. eluaastani ning neile tagatakse vajalik tugi kogu õpitee vältel. 

 Turvaline koolikeskkond 

 Kõik koolid on piiratud kõrgete aedadega ning sissepääs toimub kontrollitud väravate kaudu. Kuni 12-aastased õpilased saabuvad kooli ja lahkuvad sealt ainult koos saatjaga. Vanemad ootavad lapsi koolivärava juures. Vanemate õpilaste liikumist registreeritakse elektrooniliste kaartidega. 

Sama kaarti kasutatakse:

 ● kooli sisenemisel ja väljumisel; 

 ● lõunasöögi saamiseks; 

 ● koolitarvete ostmiseks.

 Õpilastel on võimalik kasutada koolikaardile laetud raha õppevahendite ja vajalike koolitarvete ostmiseks. Erinevalt Eesti koolidest ei kasutata Portugali koolides vahetusjalanõusid. Eraldi garderoobe ei ole. Nooremate õpilaste klassides on riiete jaoks nagid ning vanemate õpilaste kasutuses on koridorides paiknevad kapikesed. 

Algkooli koridor. Foto:erakogu

5.-6. klassi koolikoridor

7.- 12. klassi koolimaja värav. Foto: erakogu

Koolipäev Portugalis 

 Üheks suurimaks erinevuseks Eesti koolidega võrreldes oli koolipäeva pikkus. Õppetöö algab tavaliselt kell 9.00. Nooremate õpilaste päev võib koos pikapäevarühmadega kesta kuni kella 19.00-ni. 

 Pikapäevarühm on jagatud kaheks: 

 ● kooli poolt korraldatud tegevused kuni umbes kella 18.00-ni; 

 ● lapsevanemate organisatsiooni poolt korraldatud tegevused kuni kella 19.00-ni. 

 Sellise süsteemi eesmärk on pakkuda lastele turvalist keskkonda ajal, mil lapsevanemad viibivad tööl. Tunnid kestavad enamasti 60 minutit. Vanemates kooliastmetes kasutatakse ka 90-minutilisi tunde. Märkasime, et tunniaegadesse suhtutakse mõnevõrra paindlikumalt kui Eestis. Tundide algus ja lõpp ei olnud alati minutipealt paigas ning väikesed ajalised nihked olid tavapärased. Õpetajad keskenduvad peamiselt oma aine õpetamisele. Vahetundide korraldamine, järelevalve ja paljud muud tegevused on teiste koolitöötajate vastutada.

 Õppimine, hindamine ja digioskused

1.–4. klassis kasutatakse sõnalist hindamist: 

 ● rahuldav; 

 ● hea; 

 ● väga hea. 

 5.–9. klassis kasutatakse viiepallisüsteemi. 10.–12. klassis hinnatakse õpilasi skaalal 0–20. Õpilaspäevikuid ei kasutata. Kodused ülesanded märgitakse töövihikutesse tähisega TPC. 

 Põhikooliastmes kasutatakse aktiivselt digivahendeid. Arvuteid leidub nii klassiruumides kui ka raamatukogudes. Riik toetab digitaalset õpet ning 6. klassi testide ja 9. klassi eksamite läbiviimiseks saavad õpilased kasutada sülearvuteid, mis antakse neile õppeperioodiks kasutamiseks ning hiljem tagastatakse. 

1. klassi klassiruum. Foto: erakogu

Põhikooli klassiruum. Foto: erakogu

 Lugemine on au sees 

 Lugemisharjumuste kujundamisele pööratakse Portugali koolides suurt tähelepanu. Igal kolmapäeval toimub 1. klassi õpilastel digitund, kus lahendatakse erinevaid ülesandeid. Vajadusel võivad õpilased ülesandeid teha ka koos vanematega kodus. Koduseid ülesandeid ei anta kõikides ainetes iga päev. Mitmes õppeaines toimub õppimine ülepäeviti ning kindla süsteemi alusel. Lugemine on aga igapäevane tegevus. Õpilased peavad lugema iga päev ning õppeaasta jooksul läbi lugema vähemalt seitse raamatut. Loetud raamatuid tutvustatakse kaasõpilastele mõistekaartide abil.

 Õppeained 

 Algklassides õpitakse emakeelt iga päev. 

 Nädalas on: 

 ● matemaatikat 3 tundi; 

 ● kehalist kasvatust 2 tundi; 

 ● loodus-, ühiskonna- ja kodulugu 4 korda nädalas.

 Lisaks õpetatakse: 

 ● inglise keelt; 

 ● prantsuse keelt; 

 ● kunsti; 

 ● muusikat; 

 ● eneseväljendust. 

1. klassi tunniplaan. Foto: erakogu

 Eraldi käsitöö ja tehnoloogiaõpetuse aineid sellisel kujul nagu Eestis ei ole. Usuõpetus on alates 6. klassist vabatahtlik ning selles osalemiseks tuleb esitada avaldus.

7.-12. klassi võimla. Foto: erakogu

 Raamatukogu on kooli süda 

 Kõigis külastatud koolides avaldasid erilist muljet avarad ja kaasaegsed raamatukogud. Need ei olnud pelgalt koht raamatute hoidmiseks, vaid aktiivsed õpikeskused, kus toimusid tunnid, õpiabi, grupitööd ja erinevad õppetegevused. Raamatukogudes oli palju arvuteid ning need olid õpilaste seas aktiivses kasutuses. Raamatukogu võib julgelt nimetada kooli südameks – see oli koht, kus õppimine, lugemine ja koostöö loomulikult kokku said. 

Algkooli raamatukogu. Foto: erakogu

Kooli ja kodu koostöö

Õppekäigud planeeritakse juba õppeaasta alguses ning nende korraldamisse kaasatakse nii lapsevanemad kui ka kohalik omavalitsus. Majanduslikult keerulisemas olukorras peresid toetatakse nii õppereiside kui ka toitlustamise osas. Erinevate tähtpäevade puhul korraldatakse suuri kunsti- ja loovprojekte, kuhu kaasatakse aktiivselt ka pered. Ühiselt valmivad näitused, dekoratsioonid, kunstiteosed ja muud väljapanekud. 

 Koolikultuur ja traditsioonid 

 Kooli nähakse eelkõige õppimise kohana. Pidulikud ava- ja lõpuaktused on tagasihoidlikud ning koolides ei toimu sellises mahus huviharidust nagu Eestis. Õpilased osalevad huviringides ja sporditegevustes enamasti väljaspool kooli. 

 Õpilased kannavad mitmes kooliastmes ühesuguseid värvilisi pealisriideid. Ka õpetajad ja teised töötajad on sageli eristatavad erinevate jakkide või sümboolikaga riietuse järgi. Tsüklite lõpus kingitakse lõpetajatele sümboolne käimiskepp, mille värvus sõltub lõpetatavast kooliastmest. 

 Eriti huvitav traditsioon toimub 6. klassi lõpus. Õpilased koostavad põhjaliku enesehinnangu, milles analüüsivad oma õpitulemusi ja arengut protsentuaalselt. Seejärel annab õpetaja klassi ees igale õpilasele personaalset tagasisidet ning soovitusi edasiseks õpiteeks. Pärast seda täidavad õpilased oma foto ja mõtetega kaardi, kuhu kirjutavad meenutused, kogemused ja olulisemad tähelepanekud lõppevast kooliastmest. Kaardid paigutatakse klassi stendile ning iga õpilane jagab klassikaaslaste ees lühidalt oma mõtteid kooliajast, õpitust ning koostööst õpetajatega. 

 Õpetaja amet Portugalis 

 Õpetajate töötasu sõltub staažist ning jääb ligikaudu vahemikku 1790–3700 eurot kuus. Õpetajate puhkus on 25 tööpäeva. Õpetajate tööle määramine toimub riikliku süsteemi kaudu. Õpetajad võivad küll esitada oma eelistused, kuid lõpliku töökoha määrab riik vastavalt vajadusele. 

 Toitlustamine ja õpilaste heaolu 

 Õpilastele pakutakse päeva jooksul lisaks lõunasöögile ka vahepalu. 

 Sageli sisaldavad need: 

 ● puuvilju; 

 ● jogurtit; 

 ● mahla; 

 ● kukleid või saiakesi. 

 Vanemate õpilaste koolides oli võimalik soovi korral osta lisaks ka muid toite ja jooke. 

 Mitmekultuuriline koolikeskkond 

 Ukraina õpilasi oli koolides suhteliselt vähe. Kooli töötajate hinnangul kohanevad nad hästi, sest vene keele kasutamise võimalus on väike ning portugali keel omandatakse kiiresti. Samas oli märgata Brasiiliast pärit õpilaste arvu kasvu. Kuna mõlemas riigis räägitakse portugali keelt, toimub kohanemine sageli kiiremini. 

 Porto, Guimarães ja Portugali kultuuripärand 

 Kolmapäeval külastasime Porto linna, tutvusime selle ajaloolise keskusega ning sõitsime laevaga Douro jõel. Eriliseks maitseelamuseks kujunes Porto kuulus roog Francesinha. Samuti saime maitsta erinevaid bacalhau ehk soolatud tursast valmistatud roogasid. 

Francesinha. Foto:erakogu

Portugali kreemikoogike. Foto: erakogu

Kuivatatud soolatursafilee. Foto: erakogu

 Nädala jooksul oli meil võimalus viibida ka Atlandi ookeani ääres. Võimsad lained, avarad vaated ning ookeani jõud jätsid sügava mulje. Neljapäeval külastasime Guimarães linna, mida peetakse Portugali sünnikohaks. Just siin sai alguse Portugali riik ning siin asub Guimarãesi loss. Külastasime ka Penha mäe piirkonda, mis on tuntud oma hiiglaslike graniitrahnude ja suurepäraste vaadete poolest. Mäe tipus asub Penha pühamu ning üheks päeva meeldejäävamaks elamuseks kujunes sõit köisraudteega mäelt alla tagasi linna suunas. Santo Tirso läheduses nägime samuti piirkonnale omaseid suuri graniitrahne ja muljetavaldavaid kivimoodustisi, mis andsid hea ettekujutuse Portugali põhjaosa loodusest ja maastikust. 

Guimarães vanalinn. Foto: erakogu

Penha mägi. Foto: erakogu. 

Kuue silla kruiis. Foto: erakogu

Jõelaev Dourol. Foto: erakogu

Atlandi ookean. Foto: erakogu

 Mida võtame Eestisse kaasa? 

 Töövarjutamine Portugalis andis hulgaliselt uusi teadmisi, inspireerivaid kogemusi ja praktilisi ideid. 

 Kõige enam jäid meelde: 

 ● tugev tugisüsteem erivajadustega õpilaste toetamisel; 

 turvaline koolikeskkond; 

 ● lugemisharjumuste teadlik kujundamine; 

 ● digivahendite igapäevane kasutamine; 

 ● kaasaegsed raamatukogud; 

 ● kooli, pere ja kogukonna koostöö; 

 ● õpilaste iseseisvuse ja eneseanalüüsi toetamine; 

 ● rahulik ja toetav koolikultuur. 

Naaseme Eestisse tänutunde, uute teadmiste ja inspiratsiooniga. Erasmus+ programm annab suurepärase võimaluse õppida teiste riikide kogemustest ning tuua häid ideid ka oma kooli igapäevaellu. Meie jaoks oli see nädal täis õppimist, avastamist ja väärtuslikke kohtumisi, mis jäävad meelde veel pikaks ajaks.

Piret Rebane ja Urve Salm 

töövarjutajad Portugalis

Loovad ja nutikad neljandikud Leedus Alytuses

Aprilli lõpus oli kaheteistkümnel 4. klassi õpilasel võimalus külastada Leedut ning sealset Alytuse kooli.

Reisisellid olid valmis 27. aprilli hommikul, et alustada pea kümnetunnist bussisõitu Leetu. Teekond oli meeleolukas ja reis möödus üllatavalt kiirelt.

Jõudsime kohale Foto: erakogu

Koolipäevad olid sisutihedad ja uusi kogemusi sai mitmest valdkonnast.
Sissejuhatusena tutvusime Leedu sümboolikaga ja seejärel täpsemalt Alytuse linnaga. Elanikke on seal umbes 51 000 ja linn on tuntud oma roheluse ja kaunite vaadete poolest.

"Tere Leedu!" Foto: erakogu

Järgnes paaristöö, kus õpilased said mõelda ennast moedisaineriteks ja kujundada just omale sobiv rõivastus. Selleks olid prinditud mannekeenid, kelle selga sai liimida erinevaid kangatükke.

Oleme loovad. Foto: erakogu

Loova ülesandega jätkasime ka peale rõivadisaini.

Õpilastel oli võimalik endal valmistada seep. Just sellise värvi, lõhna ja kujuga nagu neile meeldib. Tulemused olid rohkem kui suurepärased.

Valmivad omanäolised seebid. Foto: erakogu

Esimese päeva lõpetas ühine väljasõit kohalikku Royal Horse Resorti. Selles paigas tervitasid meid ulakad alpakad, uudishimulikud hobused, üks vapper eesel ja mitmed lambad. Seltskonnaga liitusid ka kolm väga seltskondlikku koerakest.

Royal Horse Resort. Foto: erakogu

Ka teine õppepäev algas varakult.
Olnud ööbimiskohas kõhud head ja paremat täis söönud, suundusime taas koolimajja. Liiga kaua ärgata ei lastud ja kohe pidi hakkama ajusid ragistama ning eakaaslastega ühise eesmärgi nimel tegutsema.

Grupitööna tuli luua geomeetriline kujund. Selleks olid kasutada ainult oma käed ja jalad. Graatsilised kujundid tehtud, tuli alustada vahukommide ja grillvarraste monteerimisega. Ülesandeks oli ehitada nii kõrge torn, kui keegi vähegi oskas.

Vahukomme saab ka selliselt kasutada. Foto: erakogu

Hiljem tuli muidugi teha arvutused, et kui palju ühte või teist materjali kulus.
Preemiaks oli võimalik ära süüa kõik pakki alles jäänud vahukommid. Oleks lapsed seda varem teadnud, siis poleks need tornid ehk nii kõrged tulnudki.

Aeg oli edasi minna ühiste väärtustega.
Selleks said meie õpilased koos Leedu lastega mõelda sõprusele ja sõbraks olemisele. Üheskoos valmisid värvikirevad väärtuste puud, mida ehtisid eesti- ja leedukeelsed märksõnad.

Sõprus ja sõbrad. Foto: erakogu

Kui mõttetööd oli tehtud piisavalt, oli aeg end pisut ka liigutada.
Selleks said lapsed ennast proovile panna osavuses, kiiruses ja näha, kui hästi neil suunatajuga on. Tehtud harjutused pidavat head olema ka ajule ehk tasub ka kodus järgi proovida. Vaja ainult tennisepalli ning pisut ruumi.

Võta pall ja hakka harjutama. Foto: erakogu

Õpirände lõpetamiseks oli plaan minna kohalikku seiklusparki Tarzanijasse, aga võib ju eeldada, et ollakse lõunamaal ja seal ehk soe, kuid sel korral saime nii tuult kui ka paar lumehelvest ehk väliüritus jäi kahjuks ära. Küll aga viidi meid kohaliku pere juurde, kes teeb pitsa valmistamise töötuba. Seal said kõik õpilased valmistada omale sobivate maitsetega pitsa.

Värsked pitsad otse ahjust. Foto: erakogu

Ootamatult oligi käes viimane õhtu ja järgmisel hommikul alustasime koduteega.
Õpilaste muljed õpirändest kogusid kokku õpetajad Merike ja Kadi.

„Nii vahva, mulle väga meeldis. Eriti seebi tegemine.“

„Õpetaja, meie koolis võiks ka olla disainitund.“

„Millal me jälle siia tuleme?“

„Õpetaja, ma sain endale mitu sõpra. Me saame nüüd edasi suhelda.“ – seda ütlesid mitmed lapsed. 

Täname õpilasi, kes olid koostööaltid, hakkajad ja said väga hästi hakkama ka ebamugavate olukordadega. Ajutisest suitsuhaisust ja pummeldavatest naabritest sel korral pikemalt ei räägi.

Õpilaste muljed kogusid kokku õpetajad Kadi Linno ja Merike Laas 

 

 

ERASMUS+ on 2026. aasta kevadeks eriti suure hoo sisse saanud

 Sel õppeaastal on Euroopa haridusprogrammi ERASMUS+ tegevused eriti suure hoo sisse saanud. Õpilased kirjutasid meie koolilehes Oli&On, et “...pole enam naljalt nädalat, kui meie majas välismaalasi ringi ei jaluta või meie õpilased, aga ka õpetajad kuskil Euroopas sealsest koolielust kogemusi otsivad”. 

Vaata artiklit 2026. aasta aprillikuu koolilehes, kus õpilased teevad kokkuvõtte  ERASMUS+ õpirännetest aastatel 2023-2026.

Ülevaade õpilaste õpirännetest. 

      

Ülevaade õpetajate õpirännetest. 

2026. a märtsikuu neljal nädalal järjest olid  meil rahvusvahelised koostöise õppimise nädalad ja koolis oli seda näha ja tunda. Võõrustasime õpilasi Poolast, Saksamaalt ja Leedust ja käisime Saksamaal. Õpilaste programmid on muutunud väga sisukaks.

Poola eakaaslastega räägiti ringmajandusest ja ökoloogiast https://paidepk.ee/et/uudised/paide-ja-barcini-opilased-tegid-koostood-uhise-tuleviku-nimel.

Saksamaa partneritega olid teemaks erinevused ja sarnasused Eestis ja Saksamaal

Märtsi alguse õpirändest kirjutas 9.a kooli kodulehel  https://paidepk.ee/et/uudised/erasmusega-saksamaal

Märtsi lõpus tulid Dresdeni sõbrad meile https://paidepk.ee/et/uudised/nadal-sopradega-dresdenist

Leedu õpilastega õpiti erinevaid õppeaineid ruumis sees ja  õues  https://paidepk.ee/et/uudised/kulalised-alytaus-dzukijos-koolist

 Programmid koostatakse koostöös partneritega, aga eestvedajaks on meie õpetajad.  Õpilased saavad teadmisi erinevatest ainetest, aga lõimitud on ka üldpädevused. Hindame kõrgelt seda, et õpilased õpivad koos teistest kultuuridest pärit eakaaslastega juurde üldisemaid oskusi nagu suhtlemine, koostöö, esinemine, vastutamine. Tore on see, et õpilased ise väärtustavad seda.   

ERASMUS+ tegevused kestavad veel sel õppeaastal edasi. Aprillis käis 4. klass Leedus Alytuses. Mais läheb õpilasgrupp Türki, seda ERASMUS+ projekti “Digital Bridges” raames ja kohe pärast seda tulevad meile õpilased Saksamaalt Bremenist. Lisaks valmistame ette järgmise õppeaasta tegevusi. Ikka selleks, et kool tervikuna õpiks ja areneks.   

 

Ellen Rosimannus

ERASMUS+ koordinaator koolis

„Blondid Prahas: kui hotell kaob, metroo hammustab, saiad rändavad, kuid kool on kindlus"

 

Kaks blondi Tšehhis: hotellita, metroo vahel ja täiesti segaduses

Alustasime oma teekonda Paidest keset ööd – kell kolm. Silmad poolkinni ja kohvrid järel, suundusime suurele seiklusele. Lend möödus õnneks magades, nii et energiat jagus… vähemalt natukeseks.

Hotelli jõudes ootas meid aga esimene “väike” üllatus – meil ei olnud tuba. Selgus, et rahaline ülekanne oli kuskile kosmosesse kinni jäänud. Istusime fuajees, üsna nõutud nägudega, ja hakkasime elu üle järele mõtlema.

Aga nagu kaks nutikat blondi ikka – lahendus tuli kiiresti. Fuajees pakuti tasuta saia. Nii et nälga ei jäänud.

Kuigi… arve oli üüratu, konto lukustati ja korraks tekkis isegi küsimus: kas me üldse sellel reisil veel midagi süüa saame?

Õnneks pääsesime lõpuks tuppa ja otsustasime kohe, et aeg on minna vallutama vanalinna.

Vanalinn oli rahvast üle ujutatud – ja siis olime seal meie, kaks blondi, massi sees silma paistmas. Kõik vaatamisväärsused tundusid järsku väga kallid (võib-olla oli asi siiski meie kontoseisus), nii et sisse me eriti kuskile ei saanud.

Aga loomulikult jätkus meil raha… maiustuste jaoks.

Hiljem selgus, et tegu oli klassikalise turistilõksuga.

Ühe päevaga tegime maha maratoni jagu kilomeetreid ja õhtuks olid jalad sama väsinud kui meie rahakott.

---

Töövarjupäevad algavad

Esmaspäeva hommikul algas “päris elu” – suundusime töövarjuks kooli. Seiklesime nii metroo kui bussiga ja pidime jõudma Prahast Chýně linna.

Kohale me jõudsime… aga bussist maha tulles ei leidnud kuskilt kõnniteed.

Loomulikult tegime järelduse: ju siis siin ei käidagi jala.

Ja nii me hakkasimegi vapralt läbi tühermaa kooli poole liikuma. Jalad tolmused ja tuju üleval jõudsime siiski õigeks ajaks kohale (aitäh Google Mapsile!).

Koolis võttis meid vastu ülienergiline ja sõbralik Teresa, kes rääkis nii kiiresti ja nii palju, et vahepeal tekkis meil siiras küsimus – kas ta kunagi vaikib ka? 😄

Meile anti isegi oma kabinet, mille uksel ilutsesid nimed Karin ja Piret – tunne oli kohe tähtis.

---

Koolielu – hoopis teistsugune maailm

Tunnid olid sisukad ja huvitavad, aga erinevusi meie kooliga oli palju:

• Kõik uksed olid koguaeg lukus – õpetaja pidi neid pidevalt võtmega avama ja sulgema
• Õpilased olid rahulikud ja ei kasutanud telefone
• Kui keegi telefoni kasutas, järgnes karistus või isegi lapsevanema kutsumine kooli
• Koolis oli automaat, kust sai osta koolitarbeid (päästerõngas unustajatele!)
• Õpilastel olid koodiga kapid
• Katusele olid rajatud mesitarud ja kool tootis mett
• Õues oli isegi väike kanala

Õpetajate tuba meenutas meile pigem… loomingulist kaost. Pabereid oli palju ja ruumi vähe.

Klassiruumid tundusid esmapilgul veidi segamini, aga samas hubased ja turvalised. Koolis leidus palju nutikaid istumisnurki ning isegi puhkealad väiksematele – liivakastide asemel puidust klotsid.

Söökla süsteem oli samuti põnev – eelmisel päeval sai valida kahe toidu vahel ja õpilastele oli söök tasuta.

---

Ja siis tuli… saiariiul

Õhtul poodi minnes tabas meid uus kultuurišokk.

Seal olid kastides hunnikutes saiakesed – pakendamata.

Ja inimesed… sobrasid neid kätega, otsides endale sobivat.

Meie, kaks blondi, vaatasime seda vaikides ja püüdsime olukorda mõista.

Spoiler: ei mõistnud.

---

Teine koolipäev ja… metroo draama

Teisel päeval läks kõik juba sujuvamalt – leidsime isegi kõnnitee üles!

Alustasime päeva esimese klassi imearmsate lastega, kes esitasid meile kõige olulisemad küsimused:

• “Kui vanad te olete?”
• “Kas te olete õed?”

Väiksed lapsed käisid õues väikeste mattidega ja oma toidukarpidega – nende jaoks täiesti normaalne, meie jaoks väga huvitav.

Hiljem osalesime ajalootunnis ja lõpuks kehalise kasvatuse tunnis, kus kõik lapsed sportisid rõõmuga (ja kõigil olid veepudelid kaasas – väga eeskujulik!).

---

Ja nüüd päeva tipphetk…

Koolipäeva lõpus suundusime tagasi hotelli. Ootasime metrood, jälgisime graafikuid,ostsime saiakesi.

Metroo saabus.

Piret astus kiiresti sisse.

Karin jäi korraks tabloole vaatama.

Ja siis…

uksed sulgusid.

Karin jäi nende vahele kinni ja mis kõige hullem , ta lasi ustel lömastada meie saiakesed.:)

Esimene hetk oli ehmatav.

Järgmine hetk… juba naersime.

Sest noh – mis reis see üldse oleks ilma väikese draamata?

Kolmas päev: viis õpetajat, tiksuv pomm ja matemaatiline lahing

Kolmas päev koolis algas rahulikult – ees ootas kolm tundi ja tunne oli juba palju kindlam kui esimestel päevadel. Me ei eksinud ära, jõudsime õigeks ajaks kohale ja isegi kõnniteed olid seekord olemas 😄

Inglise keel – ja mitte lihtsalt inglise keel

Esimene tund oli 2. klassi inglise keel, mida viis läbi õpetaja, kes oli tulnud lausa Ameerikast. See tegi tunni kohe erilisemaks.

Vahepeal tõlkis klassi oma õpetaja lastele üle, mida ameeriklane rääkis – nii et toimus pidev keelte vahel pendeldamine.

Aga kõige huvitavam ei olnudki keel… vaid õpetajate arv.

Klassis oli:

• oma õpetaja
• abiõpetaja
• ameerika õpetaja
• ja meie kaks

Kokku viis õpetajat.

Üks laps ei jätnud võimalust kasutamata ja küsis täiesti siiralt:

“Kui palju neid õpetajaid siia veel tuleb ja kas nad üldse ära mahuvad?”

Aus küsimus 😄

Tunni teemaks oli linnakeskkond – lapsed pidid rääkima, mis nende linnas olemas on. Tunni lõpus mängiti mängu, kus ringis liikus käest kätte tiksuv “pomm”.

Kui “pomm” kellegi käes “lõhkes”, pidi ta vastama küsimusele, näiteks:

Kus sa vaatad filmi ja sööd popkorni?

Meie jaoks oli see pommi-teema veidi… ütleme nii, harjumatu. Arvestades maailma olukorda, tundus see natuke ootamatu õppemeetod.

---

Matemaatika – mängides õpitakse paremini

Teine tund oli matemaatika, samuti 2. klassiga.

Seal kasutati õppimiseks mänge, mis olid nii lihtsad kui nutikad:

• Ringimäng arvudega – õpetaja ütles arvu ja iga järgmine õpilane pidi seda korrutades edasi ütlema
• Täringumäng – õpilased veeretasid kahte täringut ja värvisid vastava arvu ruute paberil

Kui aeg läbi sai, loeti ruudud kokku ja võitis see, kellel oli kõige rohkem värvitud.

Õppimine läbi mängu – ja toimis väga hästi.

---

Kellaaeg ja väike ajalugu meist

Kolmas tund oli 5. klassiga ja teemaks oli kellaaeg. Seal saime juba aktiivsemalt kaasa lüüa.

Nende päevade jooksul , mis me seal viibisime , märkasime , et ainult ühes klassisi ei olnud abiõpetajat.

Lisaks jätsime ka oma jälje kooli – kirjutasime ja joonistasime külalisraamatusse ning panime oma nimed isegi seinale.

Nüüd võib öelda: kaks blondi on ametlikult jälje maha jätnud 😄

---

Ja siis… algas uus seiklus

Kell 13 hakkasime taas liikuma bussi peale.

Me arvasime, et päev hakkab rahulikult lõppema…

aga tegelikult oli see alles uue seikluse algus.

Bussis ja hiljem Prahas juhtus nii mõndagi, mis jääb ilmselt eluks ajaks meelde.

Aga sellest… vaikib ajalugu.....mis juhtus Prahas see jääb Prahasse :)

Karin Kitt ja Piret Rebane 

Jälle Paide Raekojatunnis

 Jõulude eel tehakse ikka kokkuvõtteid aastast ja vaadatakse tulevikku. 

Meie kooli töötajad ja õpilased on  2025/ 2026 õppeaasta jooksul saanud ERASMUS+  programi raames palju Euroopas õppimas käia. Augustis 2025 oli kaks õpetajat Itaalias koolitusel, oktoobris käisid õpetajad töövarjuks Kreekas  ja Saksamaal Lepizigis  ja Rumeenias õpetamas partnerkooli õpilasi, õpilased tegid läbi seiklusliku õppereisi Bremenisse ja said osa teistmoodi jõuludest Annaberg-Buchholzis.  

Sellest kõigest käisid allakirjutanu ning Andreas Aabla 8.b klassist  ja Lenna Saksniit 9.a klassist rääkimas 10.12. 2025  Tre raadios saates  Raekojatund . Täname Paide linna võimaluse eest jagada muljeid linna raadiosaates. Oleme seda teinud ka varem. 

Tre Raadio stuudios. Foto:erakogu 

2026. aasta esimesel poolel võõrustame õpilasgruppe Bremenist, Leedust ja Dresdenist ning töövarju Leipzigist. Ise sõidame õpilastega Dresdenisse ja Leetu ning õpetajad sõidavad Tšehhi Vabariiki ja Portugali.

Käimas on juba kolmas Erasmus+ akrediteeringu aasta ja oleme sellet üha rohkem õhinas. Aitäh, Erasmus+!

Ellen Rosimannus
ERASMUS+ koordinaator koolis

Teekond teistmoodi jõuludesse

Meie, Paide Hillar Hanssoo põhikooli üheksanda klassi saksa keele klassi õpilased, külastasime Annaberg-Buchholzi Saksamaal. Olime seal nädal aega õppereisil ERASMUS+ programmi raames.

Olime kolm päeva koolis nimega Adam Ries Oberschule ja õppisime Maagimäestiku (Erzgebirge) jõulutraditsioone. Suhtlesime kõik need kolm päeva saksa keeles ja tänu sellele saime õppida uusi sõnu, mida nemad kasutavad igapäevaselt. Märkmikusse täheldasime üles uusi sõnu, jõulukombeid ja huvitavaid teadmisi.

Kooli ees koos sakslastega. Foto: erakogu

Esimesel päeval koolis pakuti meile võõrustajate tehtud hommikusööki ja pärast söömist tutvusime üksteisega ja nad tutvustasid enda kooli meile. Lõunapoolikul küpsetasime koos nende traditsioonilisi jõulu küpsiseid Plätzchen, koostöös saime suure kuhja erinevaid küpsiseid valmis, mida lubati pärast ka koju võtta. Koolipäeva lõpus kogunesime kõik raekoja ette, et kohtuda linnapeaga ja abilinnapeaga. Linnapea rääkis meile, et neil on enda linnas üks eriline laul, mida kõik teavad ja laulavad. See on kaevurite laul “Glück auf!” , mida nad laulsid lootuses maa alt jälle üles päevalgusesse pääseda.

Kohtumine linnapeaga. Foto: erakogu

Valminud jõuluküpsised koolis. Foto: erakogu

Teisel päeval tegime me sakslastele Eesti tavapärast hommikusööki. Seekord pakkusime neljavilja putru koos isetehtud vaarikamoosiga, musta leiba ja saia koos juustu ja vorstiga. Seejärel veetsime pika vahetunni kooliklubis, kus saime mängida erinevaid mänge ja suhelda teiste õpilastega. Mängisime jengat, kendamaga ja joonistasime tahvlile. Võtsime osa vahvast muusikatunnist, kus laulsime jõululaule ja mängisime pilli. Hiljem tegime kunstitunnis Eesti ja Annabergi jõulutraditsioonidest plakati ja õppisime tundma nende huvitavaid jõulukombeid. Plakati tegemiseks olime ette valmistanud jõulu pildid, mis on tehtud koolis ja enda kodudes. Plakati valmimiseks lõikasime, kleepisime ja rääkiisme sakslastele meie jõulutraditsioonidest ja nemad meile nende omadest. Ühised kombed on näiteks see, et me saame kinke 24. detsembril ja meil mõlemal on täpne arv jõulutoite, mis toob meile õnne.

Traditsiooniline jõulupraad Neunerlaa. Foto: erakogu

Muusikatund. Foto: erakogu

Eestipärane hommikusöök. Foto: erakogu

Õhtupooliku veetsime giidiga, kes tutvustas meile Annaberg-Buchholzi ajalugu. Saime teada rohkem Annaberg-Buchholzi kommetest ja seda, et kinkide andmise traditsioon algas Martin Lutherist. Samuti nägime sel õhtul nende maagilist jõuluturgu, mida saatis soe jõuluvalgus. Imetlesime pakutavaid tooteid, jõulukaunistusi, inimeste meeleolu ja nautisime sooja Kinderpunschi jahedal õhtul. Kui jõudsime tagasi ööbimispaika, proovisime magusat Stollen`it koos sooja teega.

Kinderpunsch. Foto: erakogu

Mooni- ja rosinastollen koos sooja teega. Foto: erakogu

Plakat Eesti ja Erzgebirge jõulukommetest. Foto: erakogu 

Sõit Annaberg-Buchholzi ümbrusesse. Foto: erakogu

Jõulupüramiid Raekojas. Foto: erakogu

Kolmandal päeval külastasime linna ajalooga tihedalt seotud hõbedakaevandusmuuseumit . Muusemi tuur viib kaevanduse maa-alustesse kaevanduskäikudesse, mis ulatuvad kuni 24 meetri sügavuseni ja on üle 500 aasta vanad. Meile tutvustati kaevurite elu ja tööd. Kaevandus oli omal ajal linnale ja selle elanikele oluline sissetuleku allikas ja pani aluse linna arengule ja kasvule. Meelde jäi nende omanäoline ajalugu. Kaevanduskäikudes olek tekitas tunnet, mida ei oska sõnadesse panna.

Teekond kaevanduskäikudesse. Foto: erakogu

Hõbekaevandus muuseumi külastus. Foto: erakogu

Käisime füüsika tunnis, kus õppisime tähtedest ja astronoomiat. Tutvusime koos läbi lõbusate tutvumismängudega. Tutvustasime neile Eesti rahvustantsu kaerajaani ja näitasime neile videoid tantsupeost. Selle päeva õhtul toimus koolis jõulukontsert, kus kooli õpilased esitasid nii saksa kui ka üle maailma tuntuid jõululaule. Kontsert tekitas sooja tunde südamesse ja rõõmu meelde. Peale kontserdi lõppu ütlesime enda viimased hüvastijätud ja juba järgmine hommik suundusime kodu poole.

Tähtede kaart, astronoomia tunnis. Foto: erakogu

Reis üleüldse oli sujuv ja rahulik, kõik läks plaanipäraselt. 

Viiepäevane õppekäik Saksamaale pakkus uusi teadmisi, võimalust õppida koos omaealistega, näha nende elu-olu, töid, tegemisi, koolielu ja jõuludeks ettevalmistusi. Eriti meeldejääv oli kohalik jõuluturg, mis pani tundma ennast mõnusalt ja soojalt. Põnev oli reisida kohta, kus pole varem käinud, kus peetakse jõule teistmoodi. Kõik see avardas silmaringi ja andis meeldiva tunde uues kohas.

Jõuluturg Annaberg-Buchholzis. Foto: erakogu

Schwibbogen. Foto: erakogu

Mira Adebola Babatunde ja Tessa Laureen Tõlgu 9.a klassist