pühapäev, 16. september 2018

Kätlin mõtiskleb: ennastjuhtiv õppija ongi eesmärk, kuhu me haridusmaastikul tahame jõuda

Kolmas päev töövarjutamise perioodist toimus Libberton Primary School´is. Uus päev, uued õpetajad, uued õpilased, uued emotsioonid, uued meetodid. 

Päeva esimese poole veetsin koos P1-P3 vanuserühma (5-8-aastaste) õpilastega, keda oli avatud klassiruumis kokku 15. Õpetaja tegutsemist klassiruumis jälgides leidsin end mitmeid kordi mõttelt, et see on täiesti hämmastav, kuidas ta tegutseb korraga kolme vanuserühmaga ja sellest hoolimata tegeleb iga lapsega individuaalselt. Siin mängib kindlasti rolli viimseni viimistletud päevaplaan ning õpetaja-õpilaste vahelised suhted. Õpetaja-õpilaste omavahelist usaldust oli silmaga märgata ning vaatluse tulemusena arvan, et selle tekkimise juures omab olulist rolli õpetaja poolt õpilastele antav  tagasiside, mis on suuline, kohene ja mis peamine, siiras ja otse südamest: tagasiside käitumisele, edasijõudmisele, ülesannete täitmisele, klassikaaslastega suhtlemisele. Õpetajal on aega igat väiksematki edusammu märgata ning vajadusel tähelepanu juhtida ka sellele, mida teinekord paremini saaks teha.

Meetod kirjutustahvlite tegemiseks: 
1) Lamineeri ülesannete leht; 
2) Muretse lastele whiteboard (ei tohi olla veekindlad!) markerid;
3) Vaja läheb ka tahvlipuhastuseks mõeldud lappi, mida saab kasutada vigade paranduseks (efektiivselt töötasid ka paberist salvrätikud);
4) Anna õpilastele tööleht kätte. Kui tulemused on koos üle vaadatud, saab lahendatud ülesannete lehest taaskord puhas tööleht.
* antud töölehti kasutati näiteks kirja- ja trükitähtede harjutamiseks, 10- piires liitmiseks-lahutamiseks ja kiirkirjutamiseks.

















Kooli koridor on kujundatud nii, et seal on võimalik vajadusel erinevate õpperühmade õppetegevust läbi viia. Foto: Kätlin Merisalu

Päeva teise poole veetsin koos P4-P7 vanuserühma õpilastega, keda oli avatud klassiruumis kokku 18. Nendega koos olles tabasin end mõttelt, et nad on juba praegu ennastjuhtivad õppijad. 

Näide: inglise keele tund. Õpilastega koos vaadatakse üle tunni eesmärk ja õpiväljundid. Neile antakse lugemisülesanne. Õpilased vastutavad ise oma tehtava töö eest ja mitte ainult, ka hindavad ennast iseseisvalt kontrollides lugemisülesandele antud vastuste lehte. Kõik teevad seda olles enda vastu ausad ning hinnates end õiglaselt. Nad õpivad enda poolt tehtud vigadest ja huvitav oli jälgida seda, et nad ei karda eksimist vaid võtavad seda kui õppetundi. See oli kindlasti minu selle päeva suurim "ahhaa" moment, millest tasuks endalegi nii mõndagi kõrva taha panna.

Jällekirjutamiseni!

Kätlin Merisalu
Töövarjutaja Šotimaal



pühapäev, 9. september 2018

Kätlin jagab: Õppida saab kõikjal ja kõigest

Teine päev Wiston Primary School´is oli niivõrd inspireeriv ja arendav, et soovin oma kogemust jagada kõigi Teiega. Õpilased ja õpetajad olid minu kohaloluga harjunud ning see andis mulle võimaluse veelgi efektiivsemalt tundidest osa saada. Sel päeval jälgisin P4-P7 vanuserühma õpilasi, keda oli rühmas kokku 10. Nende seas üks erivajadusega laps, keda igal võimalusel aktiivselt tunnitegevustesse kaasati, tema võimeid ja vajadusi silmas pidades.

Ettevalmistus on õpitegevuse läbiviimisel väga oluline

Ruum oli enne koolipäeva algust õpetaja poolt valmis sätitud vastavalt tunnis toimuvatele õpitegevustele. See aitas õpilastel ruumi sisenedes koheselt suunata tähelepanu õpetajale ning tunnile endale, sest midagi ei olnud vaja mööda õpikeskkonda taga otsida. Iga tunni alguses koguneti kokku, et rääkida tunni ootustest, eesmärkidest, õpiväljunditest ja edukuse määrast. Samuti tehti lühikokkuvõte eelmise päeva tegevustest, kusjuures õpetaja kasutas õpilaste aktiivseks kaasamiseks suunavaid küsimusi. See on hea võimalus kinnistada eelnevatel päevadel õpitut. Tema jaoks oli iga tunni alguse arutelude juures oluline, et iga laps saaks oma arvamust avaldada ja suur rõhk oli sellel, et kõik saaks rääkida. Minu arvates oli selline tunni alguse juturing äärmiselt oluline, sest see aitas õpilastel mõista, mida nad tegema peavad ning nii võtsid nad vastutuse enda õppimise eest.

Klassiruum oli enne koolipäeva algust valmis sätitud. Õpilaste saabudes räägiti üheskoos päeva ootustest. Lisaks arutleti tunni eesmärkide, õpiväljundite ja edukuse määra üle. Foto: Kätlin Merisalu
Õpirühmadesse jagamine annab võimaluse läheneda õpilasele individuaalsemalt

Minu jaoks oli huvitav avastus, et õpilastel oli hommikul seinale pandud päevakava, kus nad olid jagatud erinevatesse õpirühmadesse ja päeva jooksul tegelesid nendega erinevad õpetajad. Omavaheline koostöö õpetajate vahel lõi võimalusi ainetevaheliseks lõiminguks ja soodustas õpilaste omavahelist suhtlust. Võimetekohaselt ja oskusepõhiselt gruppidesse jagatuna oli vastavalt raskusastmele õpilastel võimalus tegeleda õppeainega kas süvitsi või jõuda teistele tasapisi järele. Õpiraskustega lastel oli seeläbi võimalus liituda erineva õpitasemega rühmaga nii, et nende väärikus säilis, sest pidev rühmadesse jagamine ei tekitanud õpilastes küsimusi, vaid nad olid sellega harjunud. See võimaldas toetada õpilaste individuaalset arengut maksimaalselt.

Turvaline keskkond andis võimaluse kasutada õpitegevuse läbiviimiseks kogu ruumi. Foto: Kätlin Merisalu
Mida ma päeva jooksul veel märkasin?

- õpilased õpivad 17-kesi ühes avatud õpperuumis nii, et nad ei sega teineteist ka siis, kui arutelud hoo üles võtavad ja hääletoonid kõrgenevad;
- suheldes laskus õpetaja õpilasega samale tasapinnale, et tal saaks tekkida õpilasega silmside. Nii tundis õpilane, et ta on õpetajale võrdväärne vestluspartner, mitte õpetaja ei vaata tema peale ülevalt alla;
- igale õpilasele andis õpetaja pidevalt individuaalselt suulist tagasisidet, mis innustas neid aktiivselt tunnis toimuvas õpitegevusest osa võtma;
- kirjalik tagasiside õpilase tehtud tööle on innustav ja positiivses võtmes. Selle asemel, et ära märkida ainult õpilase poolt tehtud vead, kasutas tema näiteks: pea meeles, et ... ja harjutamine teeb meistriks;
- õpiülesanded olid võetud elust enesest, et seeläbi luua side nende tegeliku eluga. Näiteks matemaatika ülesanne oli seotud nädalavahetusel toimunud laadaga, kus õpilastel oli taskuraha eest võimalik osta burgereid või lambaid. Lahenduskäik oli kõigil ülesannetel sama, kuid vastavalt raskusastmele olid õpilastel erinevad ülesanded;
- õpilased andsid tehtud õpiülesandele tagasisidet, kasutades selleks värvipliiatseid. Õpetaja kasutas saadud tagasisidet analüüsiks, et järgmisel tunnil vastaks antav ülesanne õpilase võimetele ning oleks jõukohane, kuid samas väljakutseid esitav. Punane tähendas, et ülesanne oli õpilase jaoks keeruline ja ta ei saanud sellega väga hästi hakkama. Oranž näitas, et ülesanne oli võimetekohane ning roheline värv tähendas, et ülesanne oli õpilase jaoks liiga lihtne ja selle lahendamine ei pakkunud väljakutset;
- päeva jooksul ei oldud ainult enda laua taga, vaid liiguti ruumis ringi. See aitas õppetundi sisse tuua vaheldust ning liikumine oli kasulik meelte puhastamiseks ning uue õpiülesande juurde liikumiseks.

Kui said tunnis antud ülesandega varem valmis. Mis siis edasi? 1) Kontrolli oma lõpetamata tööde sahtlit, kas seal on midagi, mis vajab lõpetamist? 2) Vali õigekirja strateegia ja harjuta õigekirja/ tavalisi sõnu. 3) Vali matemaatikaalane mäng väljakutse piirkonnast. Foto: Kätlin Merisalu
Veel üks huvitav tähelepanek

Šotimaal kannavad õpilased koolivormi. See aitab luua koolisiseselt ühtsustunnet, hoida kooli identiteeti ja väärtuseid. Selle kaudu on kool kogukonnas äratuntav ning nähtav. Koolivormi kandmisega tagatakse lisaks laste turvalisus, sest nii märgatakse koolikeskkonnas paremini võõraid, keda seal olla ei tohiks. Samuti aitab koolivormi kandmine ennetada koolikiusamist. See on otseselt seotud sellega, et lapse pere majanduslikud võimalused ei seaks piire lapse arengule. Koolivormis on justkui kõigil lastel võrdsed võimalused. Isikupära aitavad lapse juures esile tuua koolitarbed: koolikotid, pinalid, kirjutusvahendid, joogipudelid ja sokid.

#4blogipostitustveeljäänud #õpetasineestikeeltjarahvatantsuka #agasellesteraldipostitus  #järgminepühapäevonjälleblogikirjutamisepäev #kaasavkool #erasmuspluss #töövarjutamine #jällekirjutamiseni

Kätlin Merisalu
Töövarjutaja Šotimaal

pühapäev, 2. september 2018

Kätlin kirjutab: Suhted on õppimise alus

Minu esimene päev Šotimaal kulus kiirele kohanemisele: keele, kultuuri, vasakpoolse liikluse, inimestega. Samuti oli mul esimene kontakt õppejuhi ja tema meeskonnaga, et üle vaadata minu töövarjutamise perioodi ootused: minu omad nendele ja vastupidi. Antud protsessi tegin ma läbi kaks korda, sest minu suureks õnneks oli mul võimalik oma töövarjutamise periood veeta ühe asemel hoopis kahes täiesti omanäolises koolis. Ühte neist ma juba tutvustasin teile oma esimeses postituses ja aeg on teid tuttavaks teha ka teisega. Wiston Primary School (http://www.wiston-pri.s-lanark.sch.uk/) on 17 õpilasega maapiirkonna põhikool, mille põhieesmärk on luua keskkond, kus iga õpilane on inspireeritud andma endast igapäevaselt parim ja kus kõik koolipere liikmed tunnevad ennast väärtuslikena. Nende põhiväärtusteks on saavutus, austus, vastutus ja nauding oma tegevusest. Nad panevad ka suurt rõhku tihedale ja regulaarsele suhtlusele lapsevanemate ning kogukonnaga laiemalt.
Kooli väärtused olid kooliperel kogu aeg silme ees. Foto: Kätlin Merisalu
Aga tagasi päeva algusesse. Kuna autorendis dokumentide vormistamine võttis oodatust kauem ja ma polnud arvestanud ka sellega, et enne autorendini jõudmist suudan juba ära eksida, siis jõudsin koolimajja planeeritust 2 tundi hiljem ja mitte Libberton Primary School´i, vaid hoopis Wiston Primary School´i. Viivitusest hoolimata võeti mind soojalt vastu ning sain jälgida ka pealelõunast õppetundi, mis toimus avatud klassiruumis. Minu jaoks oli äärmiselt põnev jälgida, kuidas 90 minutilise tunni sisse olid lõimitud erinevad põhiaineid nii, et need moodustasid õpilaste jaoks loogilise terviku. Õppetunni alguses tehti kokkuvõtte eelmises tunnis õpitust ning tutvuti uue tunni õpiväljundite ning oodatavate tulemustega. Mis mind juba esimesel päeval tohutult inspireeris oli see, et õpilased ise vastutasid oma õppimise eest. Hiljem õpetajatega tunniväliselt vesteldes tõid nad välja, et see toimib tänu usalduslikele suhetele, mis valitsevad õpilaste ja õpetajate vahel. Samuti mängivad olulist rolli õpilaste omavahelised suhted. Õpilastevaheline suhtlus toimub ka õppetunni siseselt, kus õpilased on ülesannete tegemisel teineteisele toeks ning soositud on üheskoos lahenduseni jõudmine. Paralleele võiks siin tõmmata Eestis noorelt noorele kontseptsiooniga, mida kasutatakse eelkõige noorte osalust puudutavates valdkondades. Siit ka esimese päeva mõte, et suhted on õppimise alus.
Avatud klassiruum on õpilaste jaoks turvaline, kodune ning inspireeriv. Foto: Kätlin Merisalu
Boonus: meetod, mille eesmärk on panna õpilased keskenduma õpetaja häälele, anda neile võimalus kiireks rahunemiseks ja koondada tähelepanu.

Meetodi nimi: In-line
Sihtrühm: 1.-3. klass
Osalejate arv: Piiramatu
Vajaliku ruumi ja vahendite kirjeldus:
Vaja on nii palju ruumi, et õpilased saaksid õpetaja ette hakata tekitama järjekorda.
Meetodi kasutamise kirjeldus: Õpetaja annab õppetunni jooksul märku, hüüatades "In line!" Ja hakkab järjest rahulikul hääletoonil nimetama õpilaste nimesid. Õpilane, kelle nime õpetaja ütleb, tuleb õpetaja ette nii, et jääb seljaga õpetaja poole. Järgmine jääb eeloleva ette jne. Kui viimane õpilane on järjekorda jõudnud, hakkab ta vedama kogu järjekorda tagasi oma kohtadele.
Soovitused ja tähelepanekud: Hüüatus "In line!" koondab koheselt õpilaste tähelepanu. Selleks, et klassis tekiks vaikus, tuleb õpetajal nimesid nimetada rahulikul ja vaiksel hääletoonil.

Jällekirjutamiseni, sest vähemalt 5 blogipostitust on veel tulemas!

Kätlin Merisalu
Töövarjutaja Šotimaal

pühapäev, 19. august 2018

Kätlin kirjutab: õpihimu lennutab mind Šotimaale ideid ja meetodeid koguma

Olen Paide Ühisgümnaasiumi ringijuht Kätlin Merisalu (blogi kaanepildil paremalt teine) ning osalen kooli poolt Erasmus+ programmi esitatud ja rahastuse saanud õpirände projektis "Kaasav kool", mille raames lähen tutvuma parimate praktikatega tuge vajavate õppijate õpetamisel Šotimaal. Minu eesmärk õpirände perioodil 20.08- 26.08.2018 on koguda ideid ja erinevaid meetodeid hariduslike erivajadustega õppijate emotsionaalse ja sotsiaalse kaasamise kohta huvitegevusse ja vaadata, kuidas nad on igapäevaselt kooliperre kaasatud. Samuti soovin koguda ideid kogukonna kaasamiseks õpetamis- ja huvitegevusse, mida oleks võimalik rakendada ka meie kodulinnas ning miks mitte ka haridussüsteemis laiemalt.

Olen nädala jooksul töövarjuks Libberton Primary School´is (http://www.libberton-pri.s-lanark.sch.uk/), mis on 29 õpilasega maapiirkonna põhikool, kelle põhieesmärk on koostöös laiema kogukonnaga arendada turvalist, õnnelikku ning hoolivat keskkonda, sealjuures julgustades õpilasi olema iseseisvad indiviidid, kes püüdlevad oma täie potentsiaali poole. Nende väärtusteks, mida nad kasvatus- ja õpetamistegevuses kasutavad, on õiglus, austus, loovus ning nauding oma tegevusest. Koolis innustatakse õpilasi kaasa aitama kooli ja laiema kogukonna arengule ning osalema aktiivselt kooli väärtuste rakendamisel. Kõikidesse tegevustesse kaasatakse aktiivselt ka kõik hariduslike erivajadustega õpilased, et tagada neile võrdsed võimalused arenguks vastavalt nende vajaduste eripäradele.

Õpirändaja kohvri pakkimine on alles algfaasis. Puudu on veel reisidokumendid ja ilmastikule vastav riietus. Foto: erakogu

Peatse jällekirjutamiseni,

Kätlin Merisalu
Töövarjutaja Šotimaal