7.–13. juunil 2026 avanes meil Erasmus+ programmi raames võimalus osaleda
töövarjutamisel Portugalis Santo Tirso linnas tegutsevas koolide ühenduses Agrupamento
de Escolas Tomaz Pelayo. Nädal pakkus suurepärast võimalust tutvuda Portugali
haridussüsteemi, koolikultuuri ning õpetajate igapäevatööga. Lisaks saime kogeda Portugali
ajalugu, kultuuri, loodust ja külalislahkust.
Meid võttis vastu Erasmus+ koordinaator hr Victor Fernandes, kelle professionaalne, hooliv
ja põhjalik töö muutis kogu töövarjutuse hästi korraldatuks ning sisukaks.
Suureks abiks oli
ka Portugalis juba ligi kakskümmend aastat elanud eestlanna, kes valdab suurepäraselt
portugali keelt ning tunneb kohalikke olusid. Tänu nende toetusele saime põhjaliku ülevaate
nii koolielust kui ka Portugali hariduskorraldusest.
Tomaz Pelayo koolide grupp
Agrupamento de Escolas Tomaz Pelayo ühendab enda alla 21 õppeasutust. Kogu süsteemi
juhib üks direktor ning igal koolil on oma juht või koordinaator.
 |
| Hr Fernandesega algkooli uksel. Foto: erakogu |
Haridustee Portugalis hõlmab:
● lasteaeda;
● algkooli;
● põhikooli;
● gümnaasiumi (10.–12. klass);
● kutseõpet;
● täiskasvanuharidust;
● erinevaid kursusi elanikkonnale.
 |
| Algkool. Foto: erakogu |
 |
| Põhikooli koolimaja. Foto: erakogu |
 |
| 7.-12. klassi koolimaja. Foto: erakogu |
Erasmus+ tegevused
Erasmus+ tegevustes osalevad peamiselt gümnaasiumiõpilased ja õpetajad.
Külastasime kolme erinevat kooliastet:
3. tsükkel (1.–4. klass) – ligikaudu 150 õpilast koos lasteaialastega;
4. tsükkel (5.–6. klass) – ligikaudu 200 õpilast;
5. tsükkel ja gümnaasium (7.–12. klass) – ligikaudu 1200 õpilast.
Koolikohustus algab Portugalis kuueaastaselt. Tavaklassides õpib kuni 25 õpilast. Kui klassis
õpib erivajadusega laps, vähendatakse õpilaste arvu kuni 20-ni.
Kool, kus iga laps on märgatud
Nagu Eestis, rakendatakse ka Portugalis kaasava hariduse põhimõtteid.
Suurema abivajadusega õpilaste jaoks on loodud spetsiaalsed õppe- ja puhkeruumid, mis
on sisustatud mattide, sensoorsete vahendite, valgusteraapia elementide ning õppimist
toetavate seadmetega.
Igal suurema abivajadusega õpilasel on oma tugiisik. Vajadusel saab õpilane õppida
väiksemas grupis või kasutada rahunemisruume.
Ka tavaklassides on loodud puhkenurgad,
kuhu õpilane võib minna, kui vajab lühiajaliselt rahulikumat keskkonda.
Erivajadustega õpilased saavad süsteemis õppida kuni 18. eluaastani ning neile tagatakse
vajalik tugi kogu õpitee vältel.
Turvaline koolikeskkond
Kõik koolid on piiratud kõrgete aedadega ning sissepääs toimub kontrollitud väravate kaudu.
Kuni 12-aastased õpilased saabuvad kooli ja lahkuvad sealt ainult koos saatjaga. Vanemad
ootavad lapsi koolivärava juures.
Vanemate õpilaste liikumist registreeritakse elektrooniliste kaartidega.
Sama kaarti
kasutatakse:
● kooli sisenemisel ja väljumisel;
● lõunasöögi saamiseks;
● koolitarvete ostmiseks.
Õpilastel on võimalik kasutada koolikaardile laetud raha õppevahendite ja vajalike
koolitarvete ostmiseks.
Erinevalt Eesti koolidest ei kasutata Portugali koolides vahetusjalanõusid. Eraldi garderoobe
ei ole. Nooremate õpilaste klassides on riiete jaoks nagid ning vanemate õpilaste kasutuses
on koridorides paiknevad kapikesed.
 |
| Algkooli koridor. Foto:erakogu |
 |
| 5.-6. klassi koolikoridor |
 |
| 7.- 12. klassi koolimaja värav. Foto: erakogu |
Koolipäev Portugalis
Üheks suurimaks erinevuseks Eesti koolidega võrreldes oli koolipäeva pikkus.
Õppetöö algab tavaliselt kell 9.00. Nooremate õpilaste päev võib koos pikapäevarühmadega
kesta kuni kella 19.00-ni.
Pikapäevarühm on jagatud kaheks:
● kooli poolt korraldatud tegevused kuni umbes kella 18.00-ni;
● lapsevanemate organisatsiooni poolt korraldatud tegevused kuni kella 19.00-ni.
Sellise süsteemi eesmärk on pakkuda lastele turvalist keskkonda ajal, mil lapsevanemad
viibivad tööl.
Tunnid kestavad enamasti 60 minutit. Vanemates kooliastmetes kasutatakse ka 90-minutilisi
tunde.
Märkasime, et tunniaegadesse suhtutakse mõnevõrra paindlikumalt kui Eestis. Tundide
algus ja lõpp ei olnud alati minutipealt paigas ning väikesed ajalised nihked olid tavapärased.
Õpetajad keskenduvad peamiselt oma aine õpetamisele. Vahetundide korraldamine,
järelevalve ja paljud muud tegevused on teiste koolitöötajate vastutada.
Õppimine, hindamine ja digioskused
1.–4. klassis kasutatakse sõnalist hindamist:
● rahuldav;
● hea;
● väga hea.
5.–9. klassis kasutatakse viiepallisüsteemi.
10.–12. klassis hinnatakse õpilasi skaalal 0–20.
Õpilaspäevikuid ei kasutata. Kodused ülesanded märgitakse töövihikutesse tähisega TPC.
Põhikooliastmes kasutatakse aktiivselt digivahendeid. Arvuteid leidub nii klassiruumides kui
ka raamatukogudes.
Riik toetab digitaalset õpet ning 6. klassi testide ja 9. klassi eksamite läbiviimiseks saavad
õpilased kasutada sülearvuteid, mis antakse neile õppeperioodiks kasutamiseks ning hiljem
tagastatakse.
 |
| 1. klassi klassiruum. Foto: erakogu |
 |
| Põhikooli klassiruum. Foto: erakogu |
Lugemine on au sees
Lugemisharjumuste kujundamisele pööratakse Portugali koolides suurt tähelepanu.
Igal kolmapäeval toimub 1. klassi õpilastel digitund, kus lahendatakse erinevaid ülesandeid.
Vajadusel võivad õpilased ülesandeid teha ka koos vanematega kodus.
Koduseid ülesandeid ei anta kõikides ainetes iga päev. Mitmes õppeaines toimub õppimine
ülepäeviti ning kindla süsteemi alusel.
Lugemine on aga igapäevane tegevus. Õpilased peavad lugema iga päev ning õppeaasta
jooksul läbi lugema vähemalt seitse raamatut. Loetud raamatuid tutvustatakse
kaasõpilastele mõistekaartide abil.
Õppeained
Algklassides õpitakse emakeelt iga päev.
Nädalas on:
● matemaatikat 3 tundi;
● kehalist kasvatust 2 tundi;
● loodus-, ühiskonna- ja kodulugu 4 korda nädalas.
Lisaks õpetatakse:
● inglise keelt;
● prantsuse keelt;
● kunsti;
● muusikat;
● eneseväljendust.
 |
| 1. klassi tunniplaan. Foto: erakogu |
Eraldi käsitöö ja tehnoloogiaõpetuse aineid sellisel kujul nagu Eestis ei ole.
Usuõpetus on alates 6. klassist vabatahtlik ning selles osalemiseks tuleb esitada avaldus.
 |
| 7.-12. klassi võimla. Foto: erakogu |
Raamatukogu on kooli süda
Kõigis külastatud koolides avaldasid erilist muljet avarad ja kaasaegsed raamatukogud.
Need ei olnud pelgalt koht raamatute hoidmiseks, vaid aktiivsed õpikeskused, kus toimusid
tunnid, õpiabi, grupitööd ja erinevad õppetegevused.
Raamatukogudes oli palju arvuteid ning need olid õpilaste seas aktiivses kasutuses.
Raamatukogu võib julgelt nimetada kooli südameks – see oli koht, kus õppimine, lugemine
ja koostöö loomulikult kokku said.
 |
| Algkooli raamatukogu. Foto: erakogu |
Kooli ja kodu koostöö
Õppekäigud planeeritakse juba õppeaasta alguses ning nende korraldamisse kaasatakse nii
lapsevanemad kui ka kohalik omavalitsus.
Majanduslikult keerulisemas olukorras peresid toetatakse nii õppereiside kui ka toitlustamise
osas.
Erinevate tähtpäevade puhul korraldatakse suuri kunsti- ja loovprojekte, kuhu kaasatakse
aktiivselt ka pered. Ühiselt valmivad näitused, dekoratsioonid, kunstiteosed ja muud
väljapanekud.
Koolikultuur ja traditsioonid
Kooli nähakse eelkõige õppimise kohana. Pidulikud ava- ja lõpuaktused on tagasihoidlikud
ning koolides ei toimu sellises mahus huviharidust nagu Eestis.
Õpilased osalevad huviringides ja sporditegevustes enamasti väljaspool kooli.
Õpilased kannavad mitmes kooliastmes ühesuguseid värvilisi pealisriideid. Ka õpetajad ja
teised töötajad on sageli eristatavad erinevate jakkide või sümboolikaga riietuse järgi. Tsüklite lõpus kingitakse lõpetajatele sümboolne käimiskepp, mille värvus sõltub lõpetatavast
kooliastmest.
Eriti huvitav traditsioon toimub 6. klassi lõpus. Õpilased koostavad põhjaliku enesehinnangu,
milles analüüsivad oma õpitulemusi ja arengut protsentuaalselt.
Seejärel annab õpetaja klassi ees igale õpilasele personaalset tagasisidet ning soovitusi
edasiseks õpiteeks.
Pärast seda täidavad õpilased oma foto ja mõtetega kaardi, kuhu kirjutavad meenutused,
kogemused ja olulisemad tähelepanekud lõppevast kooliastmest. Kaardid paigutatakse
klassi stendile ning iga õpilane jagab klassikaaslaste ees lühidalt oma mõtteid kooliajast,
õpitust ning koostööst õpetajatega.
Õpetaja amet Portugalis
Õpetajate töötasu sõltub staažist ning jääb ligikaudu vahemikku 1790–3700 eurot kuus.
Õpetajate puhkus on 25 tööpäeva.
Õpetajate tööle määramine toimub riikliku süsteemi kaudu. Õpetajad võivad küll esitada oma
eelistused, kuid lõpliku töökoha määrab riik vastavalt vajadusele.
Toitlustamine ja õpilaste heaolu
Õpilastele pakutakse päeva jooksul lisaks lõunasöögile ka vahepalu.
Sageli sisaldavad need:
● puuvilju;
● jogurtit;
● mahla;
● kukleid või saiakesi.
Vanemate õpilaste koolides oli võimalik soovi korral osta lisaks ka muid toite ja jooke.
Mitmekultuuriline koolikeskkond
Ukraina õpilasi oli koolides suhteliselt vähe. Kooli töötajate hinnangul kohanevad nad hästi,
sest vene keele kasutamise võimalus on väike ning portugali keel omandatakse kiiresti.
Samas oli märgata Brasiiliast pärit õpilaste arvu kasvu. Kuna mõlemas riigis räägitakse
portugali keelt, toimub kohanemine sageli kiiremini.
Porto, Guimarães ja Portugali kultuuripärand
Kolmapäeval külastasime Porto linna, tutvusime selle ajaloolise keskusega ning sõitsime
laevaga Douro jõel.
Eriliseks maitseelamuseks kujunes Porto kuulus roog Francesinha. Samuti saime maitsta
erinevaid bacalhau ehk soolatud tursast valmistatud roogasid.
 |
| Francesinha. Foto:erakogu |
 |
| Portugali kreemikoogike. Foto: erakogu |
 |
Kuivatatud soolatursafilee. Foto: erakogu
|
Nädala jooksul oli meil võimalus viibida ka Atlandi ookeani ääres. Võimsad lained, avarad
vaated ning ookeani jõud jätsid sügava mulje.
Neljapäeval külastasime Guimarães linna, mida peetakse Portugali sünnikohaks. Just siin
sai alguse Portugali riik ning siin asub Guimarãesi loss.
Külastasime ka Penha mäe piirkonda, mis on tuntud oma hiiglaslike graniitrahnude ja
suurepäraste vaadete poolest. Mäe tipus asub Penha pühamu ning üheks päeva
meeldejäävamaks elamuseks kujunes sõit köisraudteega mäelt alla tagasi linna suunas.
Santo Tirso läheduses nägime samuti piirkonnale omaseid suuri graniitrahne ja
muljetavaldavaid kivimoodustisi, mis andsid hea ettekujutuse Portugali põhjaosa loodusest
ja maastikust.
 |
| Guimarães vanalinn. Foto: erakogu |
 |
| Penha mägi. Foto: erakogu. |
 |
| Kuue silla kruiis. Foto: erakogu |
 |
Jõelaev Dourol. Foto: erakogu
|
 |
| Atlandi ookean. Foto: erakogu |
Mida võtame Eestisse kaasa?
Töövarjutamine Portugalis andis hulgaliselt uusi teadmisi, inspireerivaid kogemusi ja praktilisi
ideid.
Kõige enam jäid meelde:
● tugev tugisüsteem erivajadustega õpilaste toetamisel;
turvaline koolikeskkond;
● lugemisharjumuste teadlik kujundamine;
● digivahendite igapäevane kasutamine;
● kaasaegsed raamatukogud;
● kooli, pere ja kogukonna koostöö;
● õpilaste iseseisvuse ja eneseanalüüsi toetamine;
● rahulik ja toetav koolikultuur.
Naaseme Eestisse tänutunde, uute teadmiste ja inspiratsiooniga. Erasmus+ programm
annab suurepärase võimaluse õppida teiste riikide kogemustest ning tuua häid ideid ka oma
kooli igapäevaellu. Meie jaoks oli see nädal täis õppimist, avastamist ja väärtuslikke
kohtumisi, mis jäävad meelde veel pikaks ajaks.
Ka vastuvõtjad kirjutasid meie külaskäigust oma FB lehel https://www.facebook.com/story.php?story_fbid=1572542594882119&id=100063791813083&rdid=A7eqCymhEZo7e1YK# Loodame, et link avaneb ja saate lugeda.
Piret Rebane ja Urve Salm
töövarjutajad Portugalis
