Kui valisin suvekursuse „Kiusamise ja küberkiusamise ennetamine koolis" korraldajalt ERASMUS+ Courses Croatia Splitis, soovisin saada sisukat koolitust ilusas piirkonnas. Horvaatias ma varem käinud ei ole, aga tean, et Spliti uhke vanalinna ja mõnusa vahemerelise kliima tõttu on see linn ka Eesti turistidele üha atraktiivsem reisisihtkoht.
Üle 30 kraadi soojakraadi juures pakuvad Riva promenaadi palmid varju. Foto: erakogu
Sõitsime koos kolleeg Kristi Tederiga, kelle koolituse teema oli pehmete oskuste ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine . Kristi jagab oma muljeid artiklis "Horvaatiast tagasi uute teadmistega pehmetest oskustest ja emotsionaalsest intelligentsusest". Kuna samaaegselt toimus palju kursusi, oli tihti nii, et erinevates tegevustes olid erinevad osalejad. See andis võimalusi sõlmida kontakte järgmiste aastate ERASMUS+ õpiränneteks.
Mida ma siis õppisin? Sain põhjalikuma ülevaate Glasseri valikute teooriast. Olin põhimõtetest küll kuulnud, aga tervikuna koolituse teema kontekstis oli see uus. Teooria aitab mõista kiusajate psüühikat ja seeläbi ka toetada nii kiusajat kui kiusatavat. Tõin kaasa ka lihtsaid hästi toimivaid võtteid kriitilise mõtlemise arendamiseks.
Väärtuslik osa koolitusest olid arutelud erinevate teemade üle, mis andsid sissevaate Euroopa haridusmaastikule. Mida tõid osalejad välja, kui koolitaja andis tööülesande kurta kõige suuremate probleemide üle? Norras petavad gümnasistid massiliselt kirjalikes töödes tehisaruga, Horvaatias ägavad õpilased selle all, et peavad ühel päeval õppima liiga palju erinevaid aineid ja ei ole võimalustki süveneda, Prantsusmaal kestavad koolipäevad kella viieni õhtupoolikul, Saksamaal ei ole ei õpilased ega vanemad rahul sellega, et juba üsna varakult tuleb teha otsus, kas lapsed hakkavad õppima gümnaasiumisuunitlusega või kutsekooli suunitlusega, Hispaania laste kriitilise mõtlemise võimet kahjustab üleliigne nutiseadmete kasutamine, mitmel maal on klassis kuni 38 õpilast. Minagi täitsin kohusetundlikult tööülesande ja rääkisin probleemidest, aga samas pidin tunnistama, et paljud asjad Eesti koolisüsteemis on hästi. Eesti on väike maa ja siin on võimalik anda kvaliteetset haridust igas Eesti nurgas ja iga lapse individuaalsust saab arvestada.
Arutelu grupis Euroopa haridussüsteemi probleemidest. Foto: erakogu
Mõtlesin juba enne kursust sellele, kuidas suudan Splitis kui turismilinnas õppimisele keskenduda ja mida teevad kursuse läbiviijad osalejate hoidmiseks töömeeleolus. Kursusel selgus, et suurt saladust polnudki – lihtsalt looduskeskkond seoti väga osavalt õppetöösse. Näiteks kursuse tagasisidestamise päeval üllatas koolitaja sellega, et pidime grupiga tegema pilte ja videosid enda valitud paikades äpiga Goose chase. Nautisime protsessi ja tulemust ning sain innustust mobiilirakenduse kasutamiseks ka enda tundides. Mindfullness harjutusi tegime mere ääres ja üks psühholoogia töötuba oli Marjanil, Spliti kõige kõrgemal künkal. Õppetegevus ei lõppenud minutitki varem kui plaanitud, aga õues oli tõhus õppida ja oli kergem kui ruumis. Sain innustust enda tundides õuesõppe lahendusi rohkem kasutada.
 |
| Psühholoogiatund Marjani künkal. Foto: erakogu |
 |
| Mindfullness õues. Foto: erakogu |
Olen väga rahul valitud kursuse ja koolitajaga, lisahüvena toimus see imeilusas Horvaatias mõnusal suvisel ajal. Suvevaheaeg on Erasmus plus programmi raames hea aeg teadmiste täiendamiseks, reisimiseks, uute tutvuste sõlmimiseks ja jõu kogumiseks uueks õppeaastaks.
Ellen Rosimannus
