Maandusime 20.augustil õhtusesesse Dublinisse ja olime valmis alustama meie koolitusnädalat. Kaidi oli varem Dublinis käinud, aga Gerli oli siin esimest korda. Lennujaamast sõit hotelli sujus ladusalt, kuigi aeg oli hiline. Päev oli pikk ja kõht nõudis oma, õnneks leidsime kiire lahenduse, milleks oli Circle K „sandwich“.
Hotell on ood minimalismile, sest pidime mahtuma 11 m2 pinnale ja kõik meie kleidid/pluusid... kahele riidepuule. Hotellituba on väga puhas ja hea kaaslasega kitsal pinnal olemine pole mingi vaev.
Esimese päeva hommikul olime varakult valmis. Ka bussipeatus tundus päris õige olevat, kuid meil jäi tähele panemata, et nii nagu UK-s, on ka Iirimaal liiklus korraldatud „valesti“, mille tulemusena sõitsime teises suunas ning seetõttu hilinesime koolitusele. Aga meie õnneks tegi seda ka koolitaja, seega oli kõik tegelikult hästi.
Meie koolituse teema on „Brain Based Learning: Understanding how students really learn“. Algatuseks rääkis Robert (meie koolitaja) endast, Iirimaast ja Iiri koolisüsteemist. Tegime paar mängu, et sulatada jää ja tutvuda 15 osalejaga, kes on tulnud viiest erinevast Euroopa riigist (Eestist, Hispaaniast, Šveitsist, Tšehhist ja Rootsist).
Meie koolitaja Robert on pärit Saksamaalt, kuid elanud iirlannast abikaasaga Dublinis aastaid. Selgus, et Robert on väga keskkonnateadlik inimene, mis meis tekitas kohe sellise tunde, et tegemis on „oma“ inimesega.
Esimesel päeval toimus üritus European Food Fair, kus maitsesime erinevate riikide rahvustoite ja -jooke. Meie võtsime Eestist kaasa suitsuvorsti, rukkileiba, kamašokolaadi ja Kalevi komme. Saime tuttavaks ka teistel kursustel osalejatega, jagasime kogemusi ning rääkisime maast ja ilmast.
Rääkides täpsemalt Iiirimaa ilmast, siis tahame murda müüti, et Iiirimal tuleb vihmavarju pidevalt kaasas kanda. Esimesel neljal päeval oleme saaanud vihma ainult korra ja sedagi nii, et tänavail kõndimist see ei seganud.
Mida olulist tooksime koolitusest välja? Näiteks seda, et meie ajul on oluliselt rohkem potentsiaali kui me arvame. Sageli me seame endale ise piiranguid ning sellega takistame enda arengut ja loovust. Me ei pea kõike meelde jätma, kuid oluline on mõista ja seejärel talletada, mis on tähtis. Rääkisime strateegiatest, kuidas õpitu jääks paremini meelde. Võtmesõnaks on õpilaste motiveerimine ja toetamine.
Osa koolitusest on veel ees, ootame põnevusega.
Kaidi ja Gerli
Dublin
