Pühapäev, 30. juuni 2019

Liina võrdleb: Inglismaa kool võrreldes eesti kooliga: HEV-koordinaatori töö, õppetöö planeerimine




Et kahe riigi koole võrrelda, tuleks alustada ilmselt sellest, et Inglismaal on alates 5. eluaastast kuni 16. eluaastani lapsed koolikohustuslikud. Võrdluseks Eesti lapsed  7-17 või kuni põhikooli lõpetamiseni.

Esmapilgul tundus meile kummaline, et juba 5 aastased lapsed peavad kooli minema. Nii ei ole see ainult Inglismaal vaid ka teistes Kesk-Euroopa riikides. Kas see on hea või halb?

Inglismaal on alates 3. eluaastast lapsel võimalik käia lastehoius, mis on sageli koolide juures. Nii oli see ka Shap CA Algkoolis. Teine klass oli selles koolis  4-5 aastaste laste põhikooli vastuvõtuklass, mida võib võrrelda meie koolieelikute rühmaga lasteaias. Põhikooliaste koosneb kahest osast – põhiaste 1 (5-7a) ja põhiaste 2 (7-11a). Umbes kolmandik Inglise koolidest on kirikukoolid nagu ka Shap kool.

Inglismaal alustavad lapsed oma kooliteed varem kui Eesti lapsed ja tänu sellele suudetakse ka väga vara välja selgitada iga õpilase eripära ja vajadused. Shap koolis töötas HEV-koordinaator igapäevaselt kooli vastuvõtuklassi õpilaste õpetajana. Nii suutis ta varakult kaardistada kõikide õpilaste nõrgad ja tugevad kohad ning juba ettevalmistusklassis pöörata eraldi tähelepanu nõrgemate külgede arendamisele. Õpiraskus on võimalik diagnoosida juba 4-5 aastastel lastel ja kui juba varakult alustada lapse abistamisega, saab hilisemaid probleeme suures osas vältida. Meie alustame lapse arengut kaardistama enamasti alles koolis – tõsi, ka lasteaias jälgitakse nende arengut. Ka meil on koolieelse õppeasutuse õppekava ja koolivalmiduskaart kuid praktiline kogemus on näidanud, et lapsevanemad ei ole sageli teadlikud oma lapse probleemidest. Õpiraskustega laps, kes oleks vajanud koolipikendust tuleb kooli ja laste psühhiaatri juurde suunatakse lapsed uuringutele alles siis, kui koolis on ilmnenud probleemid. 


Inglismaa koolides on õpilase erivajadustes on 6 taset. Selles osas on see väga sarnane meie koolidega. Vahe on peamiselt selles, et Shap CE Algkoolis oli erivajadus kõikidel õpilastel ja kõikidele õpilastele tehakse individuaalse arengu jälgimise kaart (kaust). Kui meil on kõik arvutis ja digitaalne, siis Inglismaal on lastel kaust paberil. Kaust läheb õpilasega järgmisse kooli kaasa. Loomulikult ei tähenda see seda, et selles koolis õppisid meie mõistes erivajadustega õpilased – vastupidi. Seal märgatakse iga õpilase vajadusi, mitte ainult nende õpilaste omi, kes hakkama ei saa. Kui meie oleme oma koolis rahul, et meil on olemas HEV-koordinaator, kes on abiks erivajadustega õpilaste töö korraldamisel siis Inglismaal on lisaks meie mõistes HEV-koordinaatorile ka andekate koordinaator, kes leiab abistab andekate tugikava koostamisel. Igale lapsele koostatakse plaan vastavalt tema võimetele ja võimalustele. Meil kipub sageli olema nii, et suurt tähelepanu pööratakse abivajajatele, tugevad säravad oma tulemustega ja keskpärane laps jääb kõige varju. Inglismaal on kõik erilised lapsed ja oma tugisüsteemi nimetavad nad Single Equality Scheme (SES).

Nii nagu Eesti kooliski on esimene tase on õpetajapoolne märkamine. Nagu öeldud, on kõikidel õpilastel oma arengukaardid ja neid muudetakse iga 6 nädala järel (teema lõpus). Vajadusel lisatakse soovitusi. Kui meie arengujälgimise kaardid on pikad ja lohisevad, siis Inglismaal ühendab see vaatluskaart individuaalset õppekava ja arengu jälgimise kaarti ning sisaldab vaid nelja lahtrit:
Plaan, mida õpitakse – kirjeldatakse soovitud õpitulemusi
Mida teeb õpilane
Mida teeb õpetaja
Tulemus – kuhu õpilane jõudis


Kui õpilasel on raskusi, muudetakse plaani ja kaasatakse spetsialiste. Esimesed on eripedagoog/ koordinaator, logopeed, psühhiaater, lastearst. Koolis on koordinaator, spetsialistid käivad koolides vajaduspõhiselt nõustamas. Spetsialistid annavad igale lapsele soovitusi edasiseks tööks. Lisandub soovitus koduseks arendamiseks. Need lisatakse siis vastavalt kas õpilase või õpetaja lahtrisse. Kuue nädala pärast vaadatakse plaan uuesti üle ja täiendatakse uute teemade ja uute ülesannetega.

Õpilaste õpiraskus diagnoositakse koolis hiljemalt 5-6 aastastel ja koheselt tehakse ka plaan lapse abistamiseks. Probleemid: õpiraskus, peenmotoorika, lugemisraskus, diabeet vm haigus

Kolmas tase on siis, kui lapsel on mingid spetsiifilised probleemid – kool koostab Education, Helth and Care Plan (EHC-Plan). Probleemid võivad olla erinevad õpiraskused või ka terviseprobleemid. Kui need on sügavamad, on tegemist neljanda tasemega ja sel juhul kaastakse juba kooliväline komisjon – nagu meil nõustamiskomisjon. Kaasatakse spetsialistid väljastpoolt kooli ja  kool saab ka lisaraha.

5-6 tase vajavad eraldi lähenemist ja enamasti väikeklassi või erikooli. (Meie mõistes toimetuleku ja hooldus õppekava)

Inglismaa haridussüsteemi eest vastutab Ühendkuningriigi valitsuse Haridusamet. Teise põhiastme lõppedes ( 11 aastastel lastel) viiakse läbi keele- ja matemaatikatestid, mis ei mõjuta hariduskäigu jätkamist, vaid annavad tagasisidet õpilaste lisavajaduste suhtes, mida oleks vaja rakendada. Kool ise koostab endale tööplaani, meie poolt külastatud Shap kool koostas korraga neljaks aastaks. Kooliaasta on jaotatud 6 nädala kaupa teemadeks. Kõik klassid tegelevad sama teemaga kas ühiselt või eraldi. Teema raames koostatakse projekte, kutsutakse külalisi ja tehakse väljasõite. Meie sealviibimise ajal oli teemaks „Viikingid“. Tehtud töid esitletakse kogu kooli ees. Lisaks valitud teemale on koolis loomulikult läbivad teemad, mis on seotud usu ja turvalisusega. Nagu Eesti koolideski pööratakse suurt tähelepanu kiusamise vältimisele ja küberturvalisusele.


Tulles tagasi küsimuse juurde, kas see on hea, et lapsed lähevad kooli juba 5-aastaselt, olen arvamusel, et on. Lapsed õpivad ühtmoodi meie lasteaia koolirühmas kui Inglise koolis kuid laste toetussüsteem, mida ma nägin Shap´ koolis võlus mind täielikult. Kooliks ettevalmistusrühma lapsed ootasid, et nad saaksid kooli klassi. Koolilapsed pingutasid, et nad jõuaksid järgmisele tasandile – õppimine oli mäng. Võrdluseks võib tuua arvutimänge – lapsed on valmis pingutama selle nimel, et jõuda järgmisele tasandile. Nii toimis süsteem ka koolis – õppimine on mäng.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar