Ellen rõõmustab: Vahelduseks on ka suvekursus kosutav

Liina, Terje ja Helena kirjutised nende töövarjunädalast kinnitavad, et kolleegide igapäevatööd jälgides on väga tõhus õppida. Mina otsustasin siiski proovida ka koolitust ning osalesin rahvusvaheliselt tegutseva koolitusfirma Praha ITC http://www.itc-international.eu/  korraldatud  suvekursusel „Special Needs Children“.

Ootasin kursuselt inglise keele harjutamist, kogemuste vahetamist kolleegidega, võimalust nautida ilusat Prahat ja eripedagoogiliste teadmiste täienemist. Täpselt sellises järjekorras teadmised ja oskused mulle kätte tulidki. Osalejad olid Rumeeniast, Iiri Vabariigist, Slovakkiast ja mina üksi Eestist. Imetlesin kolleege Rumeeniast, kes tulid koolitusele tagasihoidlike inglise keele teadmistega. Nad said küll aru, aga rääkida enamasti ei julgenud. Gruppi kuuluv inglise keele õpetaja tõlkis päris palju. Meie projektis jätsid mitmed kolleegid kahjuks osalemata just vähese keeleoskuse pärast.  

Meetoditest said kirja mitmed vanad head võtted, mis uues põnevas kontekstis kasutusel. Silma pani särama üks loomingulist mõtlemist ergutav meetod. Nimelt pidime grupis viie minuti jooksul kirja panema maksimaalselt palju võimalusi, kuidas kasutada kirjaklambrit. Samamoodi võib muidugi mõelda mistahes muu eseme kasutusvõimalustele, ainuke tingimus on, et fantaasiat ei tohi eos lämmatada. Kõik ideed on teretulnud. Pärast ajurünnakut jagati ideed kohe lihtsalt realiseeritavaks, natuke keerulisemalt tehtavateks ja innovaatilisteks ehk siis VAU-efektiga ideedeks. Mida ei saa kohe kasutada, nendega tuleb edasi töötada. Minu arvates saab seda meetodit väga laialt kasutada ja näiteks võõrkeeleõpetuse tundides loob see tõeliselt autentse suhtlussituatsiooni.      

Loovust peab arendama kasvõi uurimustes välja tulnud faktis taustal, et kooli tulles laste loomingulisus järsult langeb. Ilmselt surutakse laste mõtlemine kohe raamidesse, loovust pärsib ka hinnete panemine.   

Rikastav oli arutelu, kas kaasav haridus ikka Euroopas toimib ja kus me siis sellega oleme.

Suupäraseid eestikeelseid vasteid sõnadele exclusion, separation, integration, inclusion polegi,  aga pilt räägib enda eest. Vaadake seda hetkeks!

Kaasav ja mittekaasav haridusmudel. D. Mouchova ettekandest. 

                           

Eks ju, meie kaasav haridus on kuskil integration ja inclusion vahepeal? Haridussõnastiku järgi on „hariduslik integratsioon“ (integration)  hariduse saamise võimaluste ühtlustamine, sõltumata õppijate võimetest, soost, rahvusest, majanduslikust olukorrast, positsioonist ühiskonnas. Inclusion on tõlgitud sõnaga „kaasav hariduskorraldus“ ja see on olukord, kus haridusliku erivajadusega lapsi õpetatakse koos eakohaselt arenenud lastega kodulähedases koolis. Eesti õpetaja püüdleb kõikide õppijate kaasamise (inclusion) poole, mis on terve Euroopa suur eesmärk. Meie projekti töövarjutamise vältel  nägime palju  puhtakujulist kaasamist, kus haridusliku erivajadusega õppijatel oli tavaklassis toeks abiõpetaja, tugiisik või eripedagoog. Eesti kontekstis on integration väikeklassid, aga endiselt  jäävad paljud haridusliku erivajadusega õppijad toeta ning see on täitsa puhas exclusion. Seda mõistet tõlgitakse teatud kontekstides sõnaga „tõrjutus“. Kompetentsikeskustes või erikoolides õppimine võiks olla eraldamine (separation), aga sellelgi on Eesti oludes häid jooni.

Filosofeerima võib jäädagi ja ka huvitavaid meetodeid sai lõpuks kokku päris palju, aga üle 30-kraadise kuumaga olime rõõmsad, kui koolituspäevad olid lühemad ja saime kuuma aja jahedamas ruumis omaette üle elada. Praha on nii ilus linn ja siin on nii palju vaadata, et tegin seda igal võimalusel. Olin rõõmus, et linnaekskursioon oli programmis ja kirg saksa kultuuri vastu viis Franz Kafka muuseumi. Kaarli sild on Prahas must (kohustuslik), aga on ka palju muid vaatamist väärt kohti. Kui vaid aega jaguks! 

Senati aias (Vallenstein Palace)

Suvekursuse muljetega 

Ellen Rosimannus Prahast