Miks meile meeldis Tšehhis ja Chyne põhikoolis ja mida võtsime endaga kaasa?

Selles postituses toome välja kõik selle, mis meis positiivseid emotsioone tekitas ning šnitti võtma ajendas. 

Oo, kuidas meile meeldis, et õpilastel on paaripeale lukustatavad kapid. Kuskil ei olnud vedelemas segamini jalanõusid, mahakukkunud mütse, kindaid või muid riietusesemeid. 

Lukustatavad kapid. Foto: erakogu

Koolil on suur söökla ning igapäevaselt on menüüs 2 pearooga, mille vahel tuleb eelnevalt valik teha. Kui õpilane ei mäleta, millise toidu ta valinud on, leiab ta seinalt masina, millele kiibiga viibates tuleb ette valik. Kuna koolilõuna eest maksavad osaliselt lapsevanemad, siis arve tasutaksegi registreeritud kiibi alusel.

Fotod: erakogu.

Fotod: erakogu.

Kõik õpilased kannavad koolis vahetusjalatseid. Me ei kohanud ühtegi õpilast, kel oleks olnud jalas välisjalatsid. Märgata võis sokkis õpilasi ja õpetajaid. Algklassides olid maas vaibad, nii ei vajanudki õpetajad ja õpilased alati jalanõusid. 

Klassiruumid on suured ja avarad. Seintele mahub kunsti, reegleid, plakateid. 

Imetlusväärne on algklasside edasijõudlus tundides. Kui hästi toimib paaris-ja grupitöö. Lapsed on seda varakult harjutanud, seega on kõik kõigiga vastumeelsust väljendamata nõus olema ühes grupis. Nagu öeldakse, et harjutamine teeb meistriks, siis selles osas oli seda hästi näha. Näha nooremaid lapsi ja nende õpetajaid töötamas oli lihtsalt imeline. Võtsime endaga kaasa nii mitmeidki ideid, mida ise kasutada. 

3. klassi lapsed raamatukogutunnis, mis toimub kord nädalas. Foto: erakogu. 

Ülivahva ning töökas 6.klass. Foto: erakogu.

Keeleõpetajana võtan kindlasti endale plaani viia kord nädalas ainult suulise väljendusoskuse tund. Külastasime vestlustundi, kus õpilased pidid parasjagu esitlema enda klassireisi või siis ühte looduskatastroofi. Märkasime 8. klassi juures sama, mis enda tundideski. Poisid on aktiivsemad ja vabamad suhtlejad ning tüdrukud hoiavad end rohkem tahaplaanile.

Keele-ja matemaatikatundides on lapsed jaotatud gruppidesse taseme järgi. Nii on lihtsam töötada  õpilasel kui ka õpetajatel. Samades ainetes on lisatund andekatele. Andekate tund toimib n. ö liitklassina ning õpetaja ise otsustab, millised ülesanded kellelegi annab. 

Muljetavaldav oli vaikne ruum peale tunde aja parajaks tegemiseks. Kui lapsel on vaja oodata trenni või bussi, saab ta õpetaja järelvalve all seal viibida - kui lubatakse, siis telefoni kasutada, televiisorit vaadata, lugeda, lauamänge mängida või lihtsalt vestelda. 

Päevad töövarjuna möödusid väga kiiresti ning olime pidevalt oma küsimustega platsis, et ikka mõtteid koguda, ideid ammutada ja ennast kõigega kurssi viia. 

Peale tööpäevi õnnestus meil siiski ka kohalikke maitseid kogeda ning tähtsamate vaatamisväärsustega tutvuda.

Karli sild. Foto: erakogu.

Praha loss. Foto: erakogu.

Oli meeldejääv ning rikastav kogemus. Kindlasti kohtume Tšehhi kaasteelistega uuel õppeaastal Eestis. Vahetasime kontakte ka hispaanlastest kolleegidega, nii et on, mida oodata. 

Tšehhis käisid õpetajad Diana Valtin ja Yuliya Kasemaa.

Töövarjutajad Tšehhis Chyne põhikoolis

 2.-6. mai viibisime Chyne põhikoolis töövarjudena. Kool asub Prahast 17. km kaugusel väikeses äärelinnas. Koolimaja on 7 aastat vana ning ehitati valmis 10 kuuga. Õpilaste arv on üle 600. Peamajas õpivad 2.-9. klassid ning ettevalmistusklass kooliminejatele, kes vajavad lisaõpet koolis toimetulekuks. Ettevalmistusklassi võetakse avalduste alusel 15 last, kuid lisaabi vajavad tegelikult suurem arv õpilasi. Kool on aktiivne Erasmus + projektides osaleja. Protsessi juhib eraldi projektimeeskond. Igas kuus võõrustatakse Erasmus + projektide raames külalisi ning lähetustel viibivad nii õpetajad kui õpilased. 

Kooli direktor Jaroslav Novak, Diana Valtin,Hispaaniast pärit töövarjutajad, projektijuht Tereza Capova, Yuliya Kasemaa, kolleeg Hispaaninast ning õppealajuhataja ja projektide eest vastutaja Katerina Buncik. 

Foto: erakogu.

Märkasime, et kõigil on kogu aeg kiire ja vahetunnis on õpetajate tuba sagimist täis, igaüks töötab enda laua taga ning valmistab ette järgmist tundi. Igale õpetajale on õpetajat toas oma lauanurgake ning sülearvuti, millega ta ühest klassist teise liigub. 

Õpetajate tuba. Foto: erakogu. 

Võrreldes Eesti lastega, on Tsehhi lastel vaheaegasid palju vähem-on 2-päevane vaheaeg oktoobris, nädalane jõuluvaheaeg, 3-päevane vaheaeg veebruaris (vaheaja päevad otsustab iga kool ise), 1. mai ning võidupüha 8. mail. Koolis kestab õppetöö juuni lõpuni. Tundub, et meil on, mille üle rõõmu tunda. 

Õpilased saavad tunnistused kaks korda aastas ning iga õppeaine on osaoskuste kaudu eraldi hinnatud nii sõnaliselt kui 5-palli süsteemis. 

Huvitav on ka valikainete süsteem. 6. ja 7. klassi õpilasd peavad valima endal ühe valikaine õppeaastas ning 8. ja 9. klassi õpilased kaks. Õppeainete valik on mitmekesine: massaaž, loomade eest hoolitsemine, IT, keha ja vaimu eest hoolitsemine, meedia, loodusteadused. Tunnid toimuvad peale tavatunde. 

Koolil on ka oma mesilased ning varustus nende eest hoolitsemiseks nii õpetajale kui ka õpilastele.

Foto:erakogu.

Soojadel ilmadel toimuvad tunnid õuesõppe klassis. Foto: erakogu.

Kooliaias on ka oma nurgake neljale  kanale, kelle eest kannab hoolt majahoidja. Foto: erakogu.

Õpilasesindusse valitakse õpilasi juba alates 3. klassist, mis võrreldes meie kooliga on palju varasem iga.

Õpetajad ja õpilased on sõbralikud, tunnevad ennast vabalt nii riietumisstiililt kui ka suhtlemises. Direktor on alati olemas, kui on vaja asendustund üle võtta. Mis veel meie kooliga teistmoodi on, et lastel on koduklassid ning ringi liiguvad alati õpetajad. 

Koolilõuna ning töövihikute eest maksavad lapsevanemad. 

Lapsevanemad koolimajja ei pääse, kui tullakse lapsel järgi, kasutab vanem kiipi, mille kaudu läheb teade õpetajale klassi ning ta saadab õpilase välja. Erandiks on muidugi arenguvestlus või kokkusaamine tugipersonaliga. 

Rõõm oli tõdeda, et ka Chyne põhikoolis ei ole lubatud nutiseadmed ning telefoni kasutamisel vahetunnis või mittesihtotstarbelisel kasutamisl tunni ajal, järgneb karistus, milleks on kas kooli heaks lisaülesannete täitmine või märkus ja käitumishinde alandamine. Erandiks on neljapäev, mil lapsed võivad vahetundides telefone kasutada. 

Emotsioone ja mõtteid on nii palju,et raske on neid kõike kirja panna. Oli imeline võimalus jälgida kolleegide tööd mujal maailmanurgas, sõlmida uusi sõprussuhteid ning saada osa teise riigi kultuurist.

Õppetööga seonduvast juba meie järgmises postituses. 

Diana Valtin ja Yulija Kasemaa

Leedu haridussüsteemis on nostalgiat ja põnevaid erinevusi

Esimestest muljetest Kaunase Bernardas Brazdžionise Koolis kirjutasime siinsamas blogis artiklis "Rahvusvaheline koostöö annab eluks vajalikke oskusi". Nüüd aga koolist töövarju pilgu läbi. Kuna tegemist on tavalise üldharidust andva põhikooliga, siis saab paljut üldistada kogu Leedu koolisüsteemile.

Selja taga digiraamatukogu, kust saab QR-koodiga kätte kasvõi 11. sajandist raamatu.
(vasakult) E.Rosimannus, S.Dulinskiene ja E.Lehtpuu. Foto: erakogu 

 

Kaunase Bernardas Brazdžionise Kool asub kahes asub kahes hoones, mõlemas on nii lasteaiarühmad kui põhikool. Kool tekkis koolisüsteemi restruktureerimise käigus. Sel ajal anti koolile ka Leedu luuletaja Bernardas Brazdžionise nimi, kes elas enne Ameerikasse emigreerumist kooli lähedal.

Koolis õpib hetkel 508 õpilast, koos lasteaiaga 641 last ja 130 töötajat.

Huvitav on, et Leedus on põhikool 8. klassini, mille lõpus tehakse tasemetestid emakeeles ja matemaatikas, esimesed eksamid on alles 10. klassis. Paljud õpilased jätkavad pärast 8. klassi keskkoolis, mis kestab 12. klassini. Hindeid pannakse 10-palli süsteemis.

Erinevalt Eestist käivad Leedu põhikooli poisid ja tüdrukud koos kehalise kasvatuse ning käsitöö- ja tehnoloogia tunnis, vanem maksab töövihikute ja koolilõuna eest (1.-2. klassi lõuna on küll tasuta), infotehnoloogia tund on riiklikus programmis 5.-8. klassini.

Vestlus kooli juhtkonnaga. 
Foto: erakogu 

Võrreldes meie kooliga on palju tugispetsialiste - 1 eripedagoog, 1 eripedagoog-logopeed, 1 logopeed, 2 psühholoogi, abiõpetajad, sotsiaalpedagoog. Spetsialiste on raske leida nagu Eestiski, aga Kaunase Bernardas Brazdžionise Koolis olid nad olemas ja nägime neid nii tunnis kui vahetunnis lastega tegelemas. Tugipersonali on palju vaja, sest Leedus on 100% kaasav kool. See tähendab, et KÕIK vähem või rohkem tuge vajavad lapsed õpivad koos. Tundides nägime õpilasi, kes olid tulnud Hispaaniast, Leedust, aga tegid tunde kaasa leedu keeles. Rändetaustaga õpilastel on üks leedu keele tund lisaks. Üks Hispaaniast tulnud 6. klassi noormees oli leedu keele ära õppinud poole aastaga. Suurepärane saavutus! Klassides nägime ka teisi õpiraskustega õpilasi, keda toetas abiõpetaja. Kui vaja, saab õpetaja lapsega minna üksühele õppe ruumi. Väga keerulise haridusliku erivajadusega laste jaoks on Kaunases siiski ka mõned erikoolid.

Eramus+ koordinaator Diana Diana Medeksaite-Balciuniene näitab
üksühele õppe ruumi. Foto: erakogu 

Nostalgiaga vaatasime, kuidas algklasside õpetaja kirjutas tahvlile kriidiga ja lapsed tindisulepeaga. Ühte last küll ei seganud, et nägu sai tindiga kokku ja kool püüab kõik teha selleks, et defitsiidiks muutunud kriiti ikkagi hankida. Ühes kahest koolihoonest oli spordisaal koos lavaga või aula üheskoos spordisaaliga, olenevalt vaatenurgast. Duširuumi vähemalt ühe spordisaali juures polnud, lapsed vahetasid riided ja läksid tundi. Paljud klassiruumid olid nõukogudeaegse remondiga, kuigi järjest uuendatakse kõiki ruume. Koolivorm on ühelt poolt nostalgiline meenutus, aga on ju ka Eestis juba palju koole, kus koolivormi jälle kantakse. Brazdžionise Kooli kogemus on, et see aitab ennetada kiusamist ja lapsed käivad hoolitsetult riides. Koolivormi saab edasi anda noorematele kandjatele, selleks korraldatakse igal aastal laat.

Bernardas Brazdžionise Kooli  tüdruku koolivorm.
Foto: erakogu 

                               

Kooli muuseumis saab proovida üle 100 aasta vanu tööriistu. 
Foto: erakogu 

Saime näha erinevate õpetajate tunde, vestelda kooli juhtkonna ja tugipersonaliga, nägime kooli kevadlaata ja proovida kätt kooli muuseumis vanaaegsete majapidamistöödega. Saime hea ülevaate koolis toimuvast ja Leedu koolisüsteemist tervikuna. Olime üllatunud, et peaaegu et Eesti naabermaal Leedus on nii palju erinevusi ja see kõik on nii huvitav! Tänu ühisele ajaloole tekivad seosed oma kogemusega kiiremini ja on lihtsam probleemidest ja edusammudest aru saada. Meil Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis on väga head tingimused õppimiseks ja töötamiseks.

Kolm päeva Kaunases oli väga lühike aeg, et kõik plaanitu ära teha, aga natuke nägime linna ka. 

Taustal Kaunase kindlus. Foto: erakogu

Kaunase vanalinn asub Nemunase ja Nerise jõe vahel.

Seal ees saavad nad kokku. Foto: erakogu

Kaunases käisid õpetajad Ellen Rosimannus ja Eve Lehtpuu 

Rahvusvaheline koostöö õpetab eluks olulisi oskusi

4.-6.03. olime Erasmus+ õpirändel   Kaunase Bernardas Brazdžionise nimelises koolis. Neil on Erasmuse õpirände akrediteering alates 2022. aastast nagu Hillar Hanssoo Põhikoolilgi. Seega oli huvitav võrrelda, kuidas mõlemas koolis on rahvusvaheline koostöö käivitunud ja mida konkreetselt tehakse. Meie kooli tegevustes on fookuses andekate ja rändetaustaga õpilaste toetamine ning digioskuste arendamine, neil demokraatia, sallivuse, loovuskultuuri arendamine kultuuridevahelise koostöö kaudu. 

Kaunase õpetajad tahavad väga Erasmus+ programmis osaleda, nii koolitustel, töövarjudena kui õpilasgruppidega.  Meid võeti vastu väga soojalt, saime külastada tunde, vestelda õpetajate, kooli tugispetsialistide ja juhtkonnaga, saime mitmekülgse ülevaate koolist. Erasmuse õpirännete eest vastutab koordinaator Diana Medeksaite-Balciuniene, kes on lisaks veel  muusikaõpetaja muusikakoolis. Üksteiselt oli nii mõndagi õppida ning tundub, et tunnetasime isegi senini pigem sõnades eksisteerinud Euroopa ühist haridusruumi sarnaste rõõmude ja väljakutsetega.  

Eve Lehtpuu, Diana Medeksaite-Balciuniene, Ellen Rosimannus
Foto: Erakogu 

Meie koolis on õpetajad hoogsalt  käinud Euroopas koolitustel ja töövarjudeks ning toimunud on üks õpilaste koostööprojekt, Kaunases on põhirõhk olnud õpilaste ühistegevustel eakaaslastega välismaal.  Eriti just inglise keele õpetajad on innukad eTwinningu kasutajad. Meile esitleti projekte "My Day", "Good friend" ja praegu toimuvat "Dare to be fair". Õpetaja Sonata Dulinskiene on juhendanud eTwinningut kaks aastat, seda väga innukalt ja edukalt. Projektitöö on õppetöö osa, mille kaudu õpitakse suhtlema võõrkeeles, tajuma  kultuuridevahelisi erinevusi ja sarnasusi ning kasutama digivahendeid. Õpilastele meeldivad ülesanded, mis on elulised ja mis huvitavad ka eakaaslasi partnerkoolis. Tunnis, kus meie osalesime, valmistati ette küsimusi kuulsale Leedu sportlasele, kellega tehakse intervjuu ja esitletakse ka partneritele. Üks õpilasgrupp, kes võõrustas Kreeka eakaaslasi Kaunases, läheb peatselt õpirändele Kreekasse. Meie pole õpirännete raames veel eTwinningut kasutatud, aga teame teiste kogemusest, et see meeldib õpilastele ja on efektiivne õppimise viis. Kaunases kogetu põhjal tahaks kohe seda koostöövormi ka ise katsetada.  

eTwinningu koostööprojekt "Hea sõber". 
Foto: Erakogu 

eTwinningu koostööprojekt "Minu päev"
 Foto: Erakogu

eTwinningu koostööprojekt "Taaskasutamine väikeste kätega"
Foto: Erakogu 

 Kool kannab Leedu luuletaja Bernardas Brazdžionise nime, kelle kodumaja oli praeguse kooli lähedal ja kes hiljem emigreerus Ameerikasse. Mitmeid kooli traditsioonid on tema nime ja tööga seotud, näiteks õpilaste rahvusvaheline veebikonverents. 

Rahvusvaheline koostöö on muutunud kaasaegse hariduse sisuks. Erasmus+ õpirännete kaudu õpitakse suhtlema, kasutatakse võõrkeeli, saadakse pädevamaks digimaailmas ja kogetakse erinevaid kultuure. Nende töömaailmas hädavajalike oskuste õppimist on õige alustada juba põhikoolis. Selles oleme kolleegidega Kaunase Bernardas Brazdžionise koolist väga ühte meelt ja usume, et juba põhikooli õpilased suudavad rahvusvahelist koostööd edukalt teha. 

Ellen Rosimannus ja Eve Lehtpuu 

"Tööriistakast" Dublinist

Augusti lõpus võtsime Dublinis osa Erasmus+ koolitusest "Brain-based Learning: Understand how Students really learn". 
Poolaastat on möödunud ning blogis räägimegi, mida võtsime sellest õpirändest endaga kaasa. Kui me koolitusele üldiselt tagasi vaatame, siis jäime väga rahule. Koolitajale jätkub meil vaid kiidusõnu. Oleme väga paljusid tema praktilisi näpunäiteid klassiruumis kasutanud. Pärast õpirännet olime pikka aega positiivselt laetud, täis jõudu ja energiat kooliaastale vastuminekuks. Iga koolitus annab võimaluse oma töö üle vaadata ning fookus uuesti paika seada.

Järgnevalt räägime, mis võtteid ja mõtteid oleme oma töös kasutusele võtnud. Hea sünergia loomiseks õpilaste vahel saime mitmeid „jäämurdjaid”. Üks toredaid meetodeidon "Wordball". Mängus osalejad seisavad ringis. Mängu alustaja saavutab ringis kellegagi silmkontakti, viskab talle kujuteldava palli, öeldes esimese päheturgatava sõna. Mängija, kes püüab kujuteldava palli, nimetab omakorda sõna, mis eelneva sõnaga seostub. Nt ahv-banaan, banaan-kollane, kollane-päike jne.

Suhtlemis- ja koostööoskuse arenamiseks on väga heaks tegevuseks "Tower building". Selle jaoks on vaja puidust klotse ja väikest klaaskuuli. Mängijad jagatakse väikestesse gruppidesse. Grupi eesmärk on ehitada 40-st klotsist torn (kõrgus 70 cm). Torni tippu tuleb asetada väike ümmargune kuul. Torni

ehitamiseks on aega 10 minutit. Kui torn ümber kukub, saab uuesti alustada. Hiljem jagatakse suures grupis, millised emotsioonid tekkisid, kuidas sujus koostöö grupi liikmete vahel.

                                                                            Foto: erakogu

Saime mõtteid kontrolltööde läbiviimiseks, samuti meetodeid, kuidas enne tööd õpilaste ärevust maandada. Õpitu kinnistamiseks on efektiivne meetod „Brain Dump” - kirjuta üles kõik, mis sulle eelmisest tunnist, päevast, nädalast jne meelde jäi ja selleks on aega 15 min. Järgnevalt toome välja mõned koolituselt saadud tööriistad, mida oleme oma õppetöös kasutanud.

 Mõttekaardid 
 Mängud inglise keele õppimiseks 
 Inglise keele sõnavara rikastamine 

Lisaks positiivsetele emotsioonidele, ideedele ja kontaktidele võtsime Iirimaalt kaasa ka

praktilise „tööriistakasti”.

Foto: erakogu

Suur aitäh Erasmus+!

Kaidi ja Gerli 

Ainukordne võimalus Saksamaal ☺

 

    11.- 15.12.2023 käisime viieliikmelise grupiga Dresdenis ning Berliinis. Tegime kohalike sakslastega rahvusvahelist koostööd, mis arendas väga silmaringi.

Alustame ühisprojekti jõulukommetest. Foto: erakogu 

    Õppereisil külastasime üht Dresdeni linna kooli, saksakeelse nimega Tolkewitz Gymnasium.  Kool on ainult 11-klassiline, kuna see asutati alles 2017. a. ja alles tuleval aastal lõpetab esimene lend. Meie võtsime kolmel päeval osa koolipäevadest. Osalesime vastuvõtjatega paaris õppetunnis, seejärel tegime tegime ühisprojekti jõulukommetest, sõime koos koolilõunat ja peale kooli tutvusime linnaga.

Enne sõitu Dresdenisse olime projekti sisu üldjoontes kokku leppinud. Pakkisime külakostiks kaasa ka eestipäraseid jõulumaiustusi, mis maitsesid koos õppimise ajal väga hästi. Kõigepealt esitlesime Eesti ja Saksa jõulukombeid, ja arutlesime selle üle, mis on jõulukommetes ühine, mis erinev. Grupitöö ülesandeks oli valmistada ette grupi esitlus. See ei tohtinud olla PowerPoint!!! 😀 Tulemuseks sündisid podcastid või videklipid, mida viimasel päeval koos vaatasime. Lõpetasime projektipäevad lõbusate mänguliste tegevustega. 

Külastasime koos vastuvõtjatega linna erinevaid jõuluturge ja ka kõige kallimat jõuluturgu, "Striezelmarkt"-i. Vanalinnas külastasime ja sammusime mööda trepiastmeid „Frauenkirche” vaateplatvormile.

Striezelmarkt. Foto: erakogu

    Saksamaal märkasime võrreldes Eestiga palju erinevusi kultuuris, kommetes ja inimeste käitumises. Esimene asi, mida märkasime, olid jalgratturid. Neid oli palju rohkem, kui meie oleme Eestis harjunud nägema ja võrreldes eestlastega olid nad palju viisakamad ja enamik rattureid kandsid kiivreid. Üsna kiiresti saime ka aru, et siin on palju vähem võimalusi kasutada pangakaarti, näiteks laatadel ja atraktsioonidel oli arveldamine kahjuks võimalik ainult sularahas. Jõulude ajal on glögi müügil iga nurga peal, koos tassidega, mille pant on umbes 2-4€, mille saab tagasi tassi tagastamisel. Ühistranspordi kohta kurta ei saa, trammid käivad tihti ja igas suunas, on võimalik liikuda ka bussiga.

     

Glögi koos sõpradega. Foto: erakogu

    Ka koolis leidsime palju erinevusi meie kooliga. Nimelt siin on tunnid pooleteise tunni pikkused, koolis on tohutult noori õpetajaid, õpilased on tundides aktiivsed ja enamusel neist on ka tunniks vajalikud vahendid olemas, seda ka poistel. Poiste aktiivsus tunnis oli äärmiselt üllatav. Tunnis tehakse palju grupitöid ja tihtipeale õpetaja valitud grupis. Suur vahe meie kooliga on ka muidugi see, et neil ei ole vahetusjalanõude kohustust ja paljud kannavad kooli peal jopesid. Söök on neil küll tasuline, 4.85€, aga selle eest on see hästi mitmekesine ja laia toiduvalikuga. Äärmiselt huvitav oli ka see, et neil olid bioloogia klassis loomad (pulkloomad, teod, tõmpsuud, leheputukad ja kilpkonnad). Seda projekti alustasid meie projektipartnerid kolm aastat tagasi, kui nad olid 6. klassis. Nemad hoolitsevad nende eest ja söödavad neid ajakava järgi, isegi suvel.

Kilpkonnad kooli terraariumis.  Foto: erakogu 

    Viimasel päeval lõpuks Berliini jõudes hakkasime kohe peale pagasi äraandmist kuulsate vaatamisväärsuste poole sammuma, nagu näiteks nende parlamendi hoone, Brandemburgi värav, Holokausti memoriaal, Potsdami väljak, Alexanderplatz ning ka Maailmakell. Ei saa ka mainimata jätta, et saime ka külastada ehk äkki üht kõige ilusamat ja vanimat Eesti saatkonda. 

Brandenburgi värava juures. Foto: erakogu

Eesti saatkonnas. Foto: erakogu

    See oli üks ainukordne võimalus minna Saksamaale, kuna sellist võimalust ei tule just iga päev ette. Oli väga põnev näha, kas saksa keele valimine B-võõrkeelena 6. klassis oli mõistlik tegu. Saime näha, kui palju me tegelikult õigest saksa keelest aru saame ning kuuda, milline on nende argikeel. Tutvusime saksa kultuuri ja Dresdeni koolisüsteemiga, mis avardas väga silmaringi. 

    Need olid väga sisurikkad päevad. Oli tore ja arendav õppereis. Ammutasime palju teadmisi terve selle aja vältel. Selliste võimalustega on võimalik luua pikaajalisi ja isegi kasulikke sõprussuhteid. Soovitame kõigil ikka sellistest võimalustest igal juhul kinni haarata! 

Anette-Frida Evardi 9.a

Kristiina Ojaste 9.a

Hektor Hallimäe 9.a

Õpetajad õpivad innuga üksteiselt

Kes iganes vaatas neljapäeval,  4. jaanuaril, sisse meie kooli aula uksest, nägi umbes neljakümmet koosolijat, kes vestlesid heatujuliselt, kirjutasid, värvisid ja naersid. Õpetajad olid pärast jõuluvaheaega koos ja kuulasid ning tegid praktiliselt läbi ERASMUS+ õpirännetelt kogutud õpetamismeetodeid. Meie kooli õpetajad on 2023. aasta augustist kuni detsembrini käinud  11 õpirändel Islandil, Soomes, Itaalias, Saksamaal ja Iirimaal ja seal on õpitud nii mõndagi huvitavat. 

Joonistasime hetketuju värve "Tunnete purki", andsime edasi kujuteldavat palli, hoidsime tugevalt kokku "Kinnises ringis", kui keegi tahtis ringi sisse tungida, arvasime üksteise kohta õigeid ja valesid väiteid, kirjutasime kolleegidele häid soove "Soojale käele", õppisime keelt Logico mängudega ja arutlesime rassismi ja diskrimineerimise ilmingute üle meie enda lähiümbruses. Iga õpirändaja on koolituselt või töövarjunädalast leidnud mingi meetodi, mida kasutab ise meelsasti ja soovitab teistelegi. Juba novembris-detsembris tegime õpetajatega läbi meetodi "Tänulikkuse purk", kus tuli kirjutada lipikutele väikseid märkamisi heade asjade kohta ja panna see tänupurki. Järgmisel nädalal loeti mõned mõtted ette.  

"Kinnine ring". Foto: Erakogu

"Tunnete purk". Foto: Erakogu

Logico keelemäng. Foto:Erakogu

Kujuteldava palli edasiandmine. Foto: Erakogu

Tagasisidemeetod "Kohver". Foto:Erakogu

Soojad soovid kolleegile. Foto: Erakogu

"Tänulikkuse purk". Foto: Erakogu

Kokkuvõte ERASMUS+ õpirännetest. Foto:Erakogu

Hommikupoolik kolleegidega oli hinge kosutav ja õpetlik. Koos on tore õppida ja aega veeta.  

Eelmise poolaasta ERASMUS+ õpiränded olid sisukad ja innustavad neidki, kes veel käinud ei ole.  Veebruaris hakkame plaanima järgmise perioodi tegevusi, nüüd juba palju kogenumana.  

Ellen Rosimannus