Igale õpilasele iPad

Üks eesmärk, mida tahame oma koolis saavutada, on õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamine. Seetõttu uurisime ka, kuidas on digivahendite kasutamisega lood meie parterkoolis. Olime üllatunud! Igale õpilasele antakse kooli õppima asumisel kasutamiseks tahvelarvuti iPad, millel on lisaklaviatuur ning kõrvaklapid.

Kõrvaklappide hoidik klassis. Foto: erakogu.

Õpilane võib viia oma iPadi ka koju, kuid kooli lõpetades peab seadme koolile tagastama. Ka kõikidel õpetajatel on kasutamiseks iPadid.

Klassiruum. Foto: erakogu.

Siiski on õpetajate sõnul digitaalsete vahendite kasutamisega muresid, kuna internetiühendus ei ole alati piisava kiirusega. Samuti ei ole veel kasutusel e-päevikut, st õpetaja kasutab hinnete märkimiseks ja tunni teemade kirjutamiseks paberpäevikuid. Direktor ütles, et paari kuu pärast on ka neil lootus kasutusel võtta digitaalne e-päeviku vorm. 

Igas klassiruumis on nii nuti- kui kriiditahvlid. Nutitahvlid on igas klassis siinidel, mis võimaldavad neid liigutada üles-alla ning kõik õpilased ulatuvad neid kasutama. Klassides olevates nutitahvlites on võimalik kasutada AppleTV võimalusi.

Diana harjutab kirjutamist. Foto: erakogu.

Tehnilised võimalused on digivahendite kasutamiseks meie partnerkoolis väga head. Vaimustav oli üks tund, mida saime jälgida. Selles klassis õppis laps, kes ei räägi, kuid tal oli võimalik õpetaja küsimusele vastata vajutades oma iPadis vajalikule sõnale ning digitaalne vahend andis ise häälvastuse. Milline hea digivahendi kasutusvõimalus kõneprobleemidega õpilastele!

Töövarjutamise kolme päeva jooksul sõlmisime kokkuleppeid edasiseks projektikoostööks. Nagu eelmisel nii ka sel õppeaastal võõrustame Bremeni kolleege maikuus oma koolis, seekord juba koos õpilastega. Esialgsed plaanid on tehtud.

Tundsime end oma partnerkoolis oodatuna. Nii õpilased kui töötajad olid postiivse suhtumisega ja altid suhtlema. 

Aitäh, Bremen!

Õpirändajad Bremeni keskväljakul. Foto: erakogu.

Õpirändajad Diana, Triinu ja Kersti

Rändetaustaga õpilaste saksa keele õppest Bremenis

Bremeni koolis on esindatud palju erinevaid rahvuseid ja on palju erineva usulise taustaga õpilasi. Direktori sõnul on 63% õpilastest sisserändaja taustaga. See on ka arvatavasti põhjuseks, miks meile tihti rõhutati, et enamik kooli õpilasi on peredest, kellel on majanduslikud raskused. Ka Bremenis koostatakse erinevate näitajatega "edetabeleid". Eelmise õppeaasta andmete põhjal on Bremenis 42 põhi- ja keskharidus andvat kooli. Keerulisuse pingereas on meie partnerkool 4. kohal, st koolis on väga palju hariduslike erivajadustega õpilasi.

Info personali kohta. Foto: erakogu.

Hetkel on koolis 32 õpilast, kes on Saksamaale hiljuti saabunud ja kes õpivad praegu ainult saksa keele eelkursusel ning tavaklassis kõiki õppeaineid ei õpi. Uurisime selle eelkursuse kohta täpsemalt ka eelkursuse õpetajalt, kuna selle kursuse korraldus huvitas meid eriti palju. Õpetaja oli väga lahke täiendavaid selgitusi jagama.

Keeleõppe räääkivad seinad. Foto: erakogu.

Rändetaustaga õpilastele saksa keele õpetamise eelkursus on meie partnerkoolis korraldatud kahes grupis vanuse järgi jaotatult kuni 14-aastased ning 14-16-aastased. Mõlemas grupis õpib maksimaalselt 15 õpilast. Eelkursusel õpib õpilane kuni 2 aastat ainult saksa keelt. Peale eelkursuse lõppemist jätkab õpilane õppimist tavaklassis teiste Saksa lastega samadel tingimustel. Esimesel võimalusel, tavaliselt paari nädala möödumisel, integreeritakse õpilased tavaklassi oskusainete tundidesse. Kokkuleppeid õpetajatega selle võimaldamiseks teeb eelkursuse õpetaja, kes tunneb õpilase keelelisi oskusi kõige paremini. 

Õpetajal on vabadus kasutada neid õppematerjale, mida ta soovib. Materjalide ostmiseks õpetajale on linna poolt eraldatud 700 eurot aastas. Lastevanemad osatavad tööraamatud lastele ise. Peredes, kus on majanduslikud raskused, on linna poolt antud kasutada “Bremen card”, millega saavad pered osta lastele kooliks vajaminevaid asju, kasutada ühistransporti ja võimaldada haridust toetavaid tegevusi. Kui me õigesti aru saime, siis on piirsummaks 150 eurot aastas.

Keeleõppe materjal. Foto: erakogu.

Kui vanem ei saa kooliga keele tõttu suhelda, on linnas vabatahtlik organisatsioon, kes pakub tõlkeabi vestlemisel nii koolile kui vanemale. Kuna eelkursusel õppivate laste arv klassis on piiratud, ei pääse kõik soovijad kohe kursusele ning on ootenimekirjas. Mõnikord lausa mitu kuud. Rõõm oli näha, et eelkursusel õppivad lapsed püüdsid saksa keeles suhelda ja keelt õppida. Nende saavutatav keeletase peab 2. aasta lõpuks olema A.2-B.1. Edu neile õppimiseks!

Suulise osalemise hindamise juhised. Foto: erakogu.

Koolidele pakutakse erinevat abi. ReBUZ (https://www.rebuz.bremen.de/s-d-1469) on keskus, mis aitab koole (ja teisi haridusasutusi) linnas hariduslike erivajadustega õpilastega toime tulemises. Sarnased asutused on Eestis Harno Rajaleidja keskused. Abi saamiseks võib keskuse poole pöörduda nii kool kui lapsevanem ise. Kool peab vanemat ainult teavitama, et pöördub keskuse poole abi saamiseks, nõusolekut ei pea küsima. Varem oli Bremeni linnas üks kool, kus käisid kogu linna traumeeritud, suurte käitumisraskustega või psüühikahäiretega õpilased. Nüüd on igas linnaosas oma keskus, kus õpivad ainult selle linnaosa lapsed, kuid see on ajutine õppimiskoht, mille lõppeesmärk on püüda õpilast rehabiliteerida tavakooli.

Üks õppekoht. Foto: erakogu.

Õpitakse ainult matemaatikat, inglise keelt ja saksa keelt. Muud tegevused on keha ja vaimu toetavad (kokkamine, ujumine, liikumine, kunst). Keskus ei ole omaette kool, vaid ReBUZi allüksus. Maja eripära on, et igas klassiruumis peab olema 2 ust ning õpetajatel on tundides kaasas raadiosaatjad, et vajadusel abi kutsuda või ise appi minna.

Klassiruum. Foto: erakogu.

Kuigi erinevates klassides õpib enam-vähem sama palju õpilasi nagu meil, on nende klassiruumid palju suuremad ning mitmetel on ka lisaruumid, kuhu saab keskendumisraskusega õpilasega eraldi tööle minna. Kuna igas klassis on enamasti vähemalt 2 õpetajat (mõnikord veel lisaks tugiisikuid ja muid abilisi), siis on lisaruumid tihti kasutatavad. Unistame, et ka meie koolis oleks kunagi sellised võimalused.

Lõpetuseks töötamisest läbi huumori:

Liigsest töötamisest Bremeni moosekantide abil. Foto: erakogu.

Õpirändajad Triinu, Kersti ja Diana

#MeinBremen

25.-28. septembril 2024.a oli kooli esindus, koosseisus direktor Kersti, inglise keele õpetaja Diana ja psühholoog Triinu, töövarjutamisel Saksamaal Bremenis Oberschule an der Hermannsburgi koolis (https://die-oberschule.de/). Meid võtsid väga sõbralikult vastu direktor Achim, õppealajuhataja Julia ning maikuus meie koolis töövarjutamisel käinud sotsiaalpedagoog Lars ning õpetajad Lasse, Mira, Christian ja Mona.

Direktor Achim, Diana, Triinu, Kersti, Lars ja Julia. Foto: erakogu.

Saksamaa igal liidumaal on oma haridussüsteem, mis teeb hariduse omandamise keeruliseks neile, kes riigisiseselt kolivad. Bremeni linn kuulub Niedersachseni liidumaa koosseisu ning nende endi sõnul on Bremeni linna koolisüsteemist keeruline aru saada. Julgeme öelda, et saime aru sellest osast, mida meile räägiti.

Bremeni koolisüsteem. Foto: erakogu.

Bremeni linnas ei ole hariduslike erivajadustega õpilastele eraldi koole, välja arvatud nägemis-, kuulmis- ja raske füüsilise puudega lastele. Lapsed lähevad kooli 6-aastaselt ja õpivad 4 aastat algkoolis. Igal aastal õpilaste teadmisi ja võimeid testitakse ning peale 4. klassi lõpetamist antakse algkooli poolt soovitus jätkata kooliteed kas gümnaasiumis (5.-12. klass, viimasel aastal lõpueksamid, enamasti õpingute jätkamine ülikoolis) või Oberschules (5.-13. klass, õpilasel on võimalik ka sooritada lõpueksamid ja jätkata õpinguid ülikoolis). Direktori sõnul on u 25% nende kooli õpilastest sooritanud kõrgema taseme lõpueksameid.

Koolimaja hooned ja siseõu. Foto: erakogu.

Meie külatatavas koolis õpib 587 õpilast, neist 120 on hariduslike erivajadustega. Ligikaudu 63% õpilastest on rändetaustaga. Õpetajaid on 60, erivajadustega õpilastega töötab lisaks 18 õpetajat, 4 sotsiaalpedagoogi, lisaks 42 muu personali esindajat. Klasse on kokku 25, millest kuues õpivad haridusliku erivajadusega õpilased. Tunnid algavad kell 8.30, esmaspäeviti ja reedeti lõpevad tunnid 13.50, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 15.30. Ühe õppetunni pikkus on 45 minutit. Enamasti töötab klassiga kaks või rohkem õpetajat, lisaks tugiisikud ja vabatahtlikud abilised. 5.-10. klassini on klassil enamasti sama õpetaja, kes on nn klassijuhataja. Moodustatud on erinevad töögrupid, kes kohtuvad regulaarselt ning arutavad erinevate projektide elluviimist.

Õpilaste ruum. Foto: erakogu.

Kuna kooli õpilaste arv on viimastel aastatel suurenenud, ehitati koolile täiendav hoone. Siiski on ruumipuudus ning aastaks 2031 on planeeritud täiendava hoone ehitus ja vanemate osade renoveerimine. Meile näitasid koolimaja ja rääkisid oma koolist 9. klassi õpilased. Kooli uue osa seinad on samuti betoonist nagu meie koolilgi ning seintel on palju kunsti.

Meie ja õpilased, kes näitasid meile koolimaja. Foto: erakogu.

Karjääriõpetusega alustatakse süvendatult tegelemist 5., 6. ja 7. klassis, kui õpilased on ühe õppepäeva oma otsitud ettevõttes, eelistatult endast eriva sugupoole töövarjuks. See oli huvitav teadmine. Uurisime, miks see nii on ning saime vastuseks, et nii püütakse soolisi streotüüpe muuta, et õpilased ei arvaks, et on nn meestetööd ja naistetööd. Alates 8. klassist korraldatakse õpilastele nn praktikanädalaid ning 8. klassid on aastas 2 nädalat, 9. klassid 3 nädalat ja 10. klassid 2 nädalat praktikal mõnes ettevõttes. Õpilased korraldavad ka õpetaja suunamisel projektipõhiselt kohviku tööd koolis. Kahjuks ei olnud kohvik lahti meie koolis viibimise ajal.

Kooli kohvik. Foto: erakogu.

Kooli söökla on avatud ruumina koridoris nagu meiegi koolis. Erinevus on vaid selles, et neil on ka lava kasutamise võimalus. Laudu ja toole kasutatakse ka õppetöö läbiviimiseks, kui on vaja või on soov klassiruumist välja tulla. Söögi eest peavad õpilased ja õpetajad maksma 5 eurot ühe portsu eest. Maitsesime meigi koolitoitu - keedetud riisi, lillkapsast ja kalapulka.

Söögiala lavaga. Foto: erakogu.

Esimene postitus on kena lõpetada Bremeni linna kõige kuulsama kujuga. Kõik teavad ju lugu Bremeni linna moosekantidest?

Bremeni linna moosekandid. Foto: erakogu.

Õpirändajad Kersti, Diana ja Triinu

Horvaatias toetab õppekeskkond õppimist sada protsenti

 Kui valisin suvekursuse „Kiusamise ja küberkiusamise   ennetamine koolis" korraldajalt ERASMUS+ Courses Croatia  Splitis, soovisin saada sisukat koolitust ilusas piirkonnas. Horvaatias ma varem käinud ei ole, aga tean, et Spliti uhke vanalinna ja mõnusa vahemerelise kliima tõttu on see linn ka Eesti turistidele üha atraktiivsem  reisisihtkoht.  

Üle 30 kraadi soojakraadi juures pakuvad Riva promenaadi palmid varju. Foto: erakogu

 

Sõitsime koos kolleeg Kristi Tederiga, kelle koolituse teema oli pehmete oskuste ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine . Kristi jagab oma muljeid artiklis "Horvaatiast tagasi uute teadmistega pehmetest oskustest ja emotsionaalsest intelligentsusest". Kuna samaaegselt toimus palju kursusi, oli tihti nii, et erinevates tegevustes olid erinevad osalejad. See andis võimalusi sõlmida kontakte järgmiste aastate ERASMUS+ õpiränneteks.     

Mida ma siis õppisin? Sain põhjalikuma ülevaate Glasseri valikute teooriast. Olin põhimõtetest küll kuulnud, aga tervikuna koolituse teema kontekstis oli see uus. Teooria aitab mõista kiusajate psüühikat ja seeläbi ka toetada nii kiusajat kui kiusatavat. Tõin kaasa ka lihtsaid hästi toimivaid võtteid kriitilise mõtlemise arendamiseks.

 Väärtuslik osa koolitusest olid arutelud erinevate teemade üle, mis andsid sissevaate Euroopa haridusmaastikule. Mida tõid osalejad välja, kui koolitaja andis tööülesande kurta kõige suuremate probleemide üle? Norras petavad gümnasistid massiliselt kirjalikes töödes tehisaruga, Horvaatias ägavad õpilased selle all, et peavad ühel päeval õppima liiga palju erinevaid  aineid ja ei ole võimalustki süveneda, Prantsusmaal kestavad koolipäevad kella viieni õhtupoolikul, Saksamaal ei ole ei õpilased ega vanemad rahul sellega, et juba üsna varakult tuleb teha otsus, kas lapsed hakkavad õppima gümnaasiumisuunitlusega või kutsekooli suunitlusega, Hispaania laste kriitilise mõtlemise võimet kahjustab üleliigne nutiseadmete kasutamine, mitmel maal on klassis kuni 38 õpilast. Minagi täitsin  kohusetundlikult tööülesande ja rääkisin probleemidest, aga samas pidin tunnistama, et paljud asjad Eesti koolisüsteemis on hästi. Eesti on väike maa ja siin on võimalik anda kvaliteetset haridust igas Eesti nurgas ja iga lapse individuaalsust saab arvestada.     

Arutelu grupis Euroopa haridussüsteemi probleemidest. Foto: erakogu

Mõtlesin juba enne kursust sellele, kuidas suudan Splitis kui turismilinnas õppimisele keskenduda ja mida teevad kursuse läbiviijad osalejate hoidmiseks töömeeleolus. Kursusel selgus, et suurt saladust polnudki – lihtsalt looduskeskkond seoti väga osavalt õppetöösse. Näiteks kursuse tagasisidestamise päeval üllatas koolitaja sellega, et pidime grupiga tegema pilte ja videosid enda valitud paikades äpiga Goose chase. Nautisime protsessi ja tulemust ning sain innustust mobiilirakenduse kasutamiseks ka enda tundides. Mindfullness harjutusi tegime mere ääres ja üks psühholoogia töötuba oli Marjanil, Spliti kõige kõrgemal künkal. Õppetegevus ei lõppenud minutitki varem kui plaanitud, aga õues oli tõhus õppida ja oli kergem kui ruumis. Sain innustust enda tundides õuesõppe lahendusi rohkem kasutada.

Psühholoogiatund Marjani künkal. Foto: erakogu

Mindfullness õues. Foto: erakogu

Olen väga rahul valitud kursuse ja koolitajaga, lisahüvena toimus see imeilusas Horvaatias mõnusal suvisel ajal. Suvevaheaeg on Erasmus plus programmi raames hea aeg teadmiste täiendamiseks, reisimiseks, uute tutvuste sõlmimiseks ja jõu kogumiseks uueks õppeaastaks. 

Ellen Rosimannus 

 

 

 

Horvaatiast tagasi uute teadmistega pehmetest oskustest ja emotsionaalsest intelligentsusest

Õpetajatöö on pidevas muutuses. Olen tänulik Erasmus+ programmile, mis andis mulle 23.-29.06.2024 võimaluse osaleda Splitis kursusel pehmete oskuste ja emotsionaalse intelligentsuse arendamisest koos õpetajatega kümnest riigist. Kursuse korraldaja oli Erasmus+ Courses Croatia. 

Praktiliselt algas kogemuslik õppimine juba Tallinna lennujaamast - dokumentide vormistamine, piletite ja pagasi registreerimine ning orienteerumine jätkulennule erinevates lennujaamades. Sama kogemust oli tarvis praktiseerida ka Spliti linnas, Horvaatias. Digivahendid aitavad. Oluliselt paranes ka inglise keele suhtlusoskus.

Õppetöö  Splitis toimus meeskondades läbi praktiliste tegevuste, kuidas lahendada  probleeme  mitmekultuurilises klassiruumis. Õppepäevadel käsitleti allpool toodud teemasid:

- Väljakutsete lahendamine kaasavas 21. sajandi klassiruumis, rõhuasetus suhtlemisel, keskendumine individuaalsetele erinevustele, suhtlusstiilide ja kehakeele uurimine pehmete oskuste ja kriitilise mõtlemise täiustamiseks. Samm lähemale terviklikule haridusele.

- Praktiline matk läbi Spliti pärandi ja Dalmaatsia kultuuri.

- Meeskonnatöö oskuste arendamine looduses.

 Allpool jagan oma mõtteid, märgates pargis tegelasi looduses. Siit leiab paralleele erinevate emotsioonidega ja iseloomuomadustega õpilastele.

Esimene mõtisklus

Mesilased ehitavad meeskonnas endale kärge. Igaühel on oma tegevus, aga lõpptulemus on ühine, sarnased kuustahukad mee jaoks. Mesi on ülekantud tähenduses koostöös omandatud oskused ja teadmised.

 

                                                Mesilased ehitavad kärge. Video: erakogu

Teine mõtisklus 

Sipelgad on meeskonnatöös usinad töölised. Kõik on pühendunud oma maja ehitamisele. Suund kõigile üks. Samas leidub ka niisama sihitult kõrvale kaldujaid. Nii ka õpilaste hulgas.

 

                                                 Sipelgate meeskonnatöö. Video: erakogu

Kolmas mõtisklus 

Tigu ei soovi teha meeskonnatööd. Ta on kapseldunud oma kotta. Samas ka iga õpilane on eriline. Tuleb anda ka talle võimaluse olla omaette oma toimetamistes ja arenemises.

Tigu ei soovi teha meeskonnatööd. Foto: erakogu

 Jagan lugejale ka koolitusel saadud linki, kus on näha harjutusi, mille abil saab treenida aju ja käte koostööd

                                                  Aju ja käte koostöö treenimine. Video: youtube

 Koolitus lõppes edukalt 

Rahvusvaheline õppijaskond rõõmustab kursuse eduka lõpu üle. Foto: erakogu

 

Koolitaja Dario õnnitleb igaühte personaalselt. Foto: erakogu

 

 Kristi Teder