Erasmuse koolitus Sitsiilias: „Take the Best Teacher out of Yourself“

Augusti alguses avanes meil suurepärane võimalus osaleda Erasmuse programmi raames nädalasel koolitusel Sitsiilias, Trapanis. Koolituse teema oli inspireeriv „Take the Best Teacher out of Yourself“ – kuidas arendada endas parimat õpetajat ja tuua see igapäevasesse õpetamisse.

Koolitusel osales kokku 16 õpetajat üheksast erinevast riigist: Bulgaaria, Leedu, Poola, Hispaania, Kreeka, Rootsi, Portugal, Itaalia ja Eesti. Selline rahvusvaheline seltskond lõi mitmekesise ja rikastava õhkkonna, kus jagati kogemusi, arutleti hariduse tuleviku üle ning loodi uusi kontakte.

Tutvustame Eestit ja meie kooli

Koolituse viis läbi Rachel Playfair – kogenud koolitaja, kes on pärit Kanadast, kuid elab ja töötab Barcelonas. Rachelil on tugev taust hariduskommunikatsioonis ja digivahendite kasutamises õpetamisel. Tema energiline ja kaasav lähenemine aitas osalejatel süveneda nii teoreetilistesse kui praktilistesse aspektidesse, kuidas õpetajana kasvada ja areneda.

Trapani, koolituse toimumiskoht, asub Sitsiilia loodeosas. See ajalooline sadamalinn võlub oma kitsaste tänavate, barokkstiilis arhitektuuri ja mereäärse atmosfääriga. Koolituse planeerimisel mängis asukoht kindlasti rolli – Trapani pakkus suurepärast keskkonda õppimiseks, kultuuriliseks rikastumiseks ja inspiratsiooni ammutamiseks.

Imeilus Trapani

Erasmuse programm pakub õpetajatele hindamatut võimalust professionaalseks arenguks. Sellised koolitusreisid on harivad igas mõttes – alates reisi organiseerimisest ja kohalejõudmisest, kuni võõrkeeles suhtlemise, uute kontaktide loomise ja kultuuridevahelise mõistmise süvendamiseni. Iga selline kogemus avardab silmaringi ja toob uusi ideid, mida klassiruumi kaasa võtta.

Järgmises blogipostituses räägime lähemalt teoreetilistest ja praktilistest oskustest, mida me omandasime.

Postituse koostasid Kaidi ja Gerli 

Telefonid luku taha ja tahvel kätte – koolielu Marikolleni moodi

Tervitused Lillestrømist, Oslost! Oleme kooli tugispetsialistidega siin, et tutvuda Norra koolisüsteemiga ning saada uusi teadmisi ning mõtteid, mida ka meie kooliperele tutvustada.

Külastame kooli nimega Marikollen Ungdomsskole, mida võib nimetada põhikooliks, kuid seal õpivad õpilased vanuses 13-16 ehk 8-10.klass. Lapsed alustavad siin kooliteed 6-aastaselt ja nende 10.klass on meie 9.klass. Marikolleni koolis õpib umbes 470 õpilast ja igas lennus on 6 paralleeli. Väikseim klass on 17 õpilase ja suurim 30 õpilasega. Vaheaegade süsteem on sama mis Eesti koolides.

Õpilased kogunevad koolimajja kell 8.25, et ära anda klassijuhatajale oma telefonid, kes paneb need spetsiaalsesse kappi terveks koolipäevaks luku taha. Õpilastel on oma koduklass ja üldiselt nad mujal klassides ei käi, va muusika, kunsti- ja sporditundides. Õpetajad liiguvad ise klasside vahel. Koolitunni pikkus on 60 minutit, söögivahetund kestab 35 minutit (lõuna peab endal kaasas olema, koolitoitu ei pakuta). Õpilased saavad kooliaasta alguses omale nutitahvli, mida kasutavad õppimiseks (see on nende isiklik ja viivad ka selle koju). Paberõpikuid ega töövihikuid koolis kasutusel pole, va matemaatika, kus on õpik olemas. Tavalised vihikud ning kirjutusvahendid on õpilasele kooli poolt.

Klassijuhataja ülesanded on suures plaanis samad mis meie koolis. Lisaks on selles koolis tavapärane kaks korda aastas viia läbi vestlus õpilasega ning lisaks kaks korda aastas arenguvestlus õpilase ja vanemaga. Ekskursioonidel klassid tavaliselt ei käi, koolis pole huvijuhi ametikohta ega toimu ülekoolilisi sündmusi.

Hindamissüsteem on 1-6 (1 kõige halvem ja 6 kõige parem). Hinded pannakse välja kaks korda aastas, jõulude ajal ja õppeaasta lõpus. Vahepealsel ajal saavad õpilased suulist ja kirjeldavat tagasisidet.

Hetkel on Eestis lõpueksamite aeg. Siinne süsteem on selline, et õpilased teevad ühe kirjaliku ja ühe suulise eksami. Kirjalik eksam on kas norra keeles, matemaatikas või inglise keeles. Millise eksami õpilane tegema peab, see selgub 48h enne eksamipäeva ning selle valiku teeb kohalik omavalitsus ja saadab info koolile. Suulise eksami korraldab samuti kohalik omavalitsus ja see võib olla mistahes õppeaines, va oskusained.

Marikolleni koolimaja. Foto: erakogu

Telefonikapp. Foto: erakogu

Muusikaklass. Foto: erakogu

Loodusteaduste klass. Foto: erakogu

Vasakult: meie võõrustaja Els (norra keele ja matemaatikaõpetaja), abiõpetaja Marge, sotsiaalpedagoog Klarika, direktor Jørn Stian ja koolipsühholoog Triinu

Väga põnev on tutvuda Marikolleni koolisüsteemi, õpilaste ja õpetajatega. Lisaks sellele naudime olemist rahulikus Lillestrømis ja imetleme mägiseid vaateid.

Postituse koostasid: Marge Kimmel, Klarika Lussmann ja Triinu Oraste

Kümne noore õpirändaja kogemused Kaunases (2)

Meie Kaunase reis toimus vahemikus 7. aprill kuni 10. aprill 2025. Esimese kahe päeva kohta kirjutasime selles blogipostituses. 

Kolmapäeval alustasime koolipäeva tempoka muusikatunniga. Õpilastele meeldis väga kuulata Leedu koolinoorte flöödimängu ja hääleharjutusi. Ka meie saime rütmi kaasa lüüa. Abivahenditena võtsime kasutusele papptopsid. Tund oli põnev, samas ka raske, sest tempo läks kogu aeg kiiremaks. Rütmiharjutuste tegemisel videojuhiste järgi võtsime kasutusele oma käed ja jalad, see kõik oli laste arvates vahva ja äge. 

Tempokas muusikatund
Foto: erakogu

Pärast muusikatundi lõpetasime rühmades oma õpetliku sisuga koomiksid. Kleepisime need kooli ajaloolisse Erasmus+ projektide raamatusse. Nüüd oleme ka meie osa sellest. 

Nii see raamat valmib
Foto: erakogu

Valminuid rühmatöid tutvustasid Leedu ja Eesti õpilased koolipere ees. Ikka inglise keeles. Koomiks pidi sisaldama mida õpetlikku ja seda tuli ettekandes ka välja tuua. 

Õpilased tutvustavad koomiksit
Foto: erakogu

Kõik õpilased ja õpetajad said projektis osalemise kohta tunnistused. Koolide esindajad vahetasid omavahel ka kingitusi. 

Tunnistused käes!
Foto: erakogu

Päev sellega veel ei lõppenud. Õppetöö jätkus Leedu vanimas loomaaias, kus saime teadmisi roomajate kohta. Koolitaja esitas kõike nii kaasahaaravalt, humoorikalt, lihtsalt ja loogiliselt. Õpilased said mõningaid loomi ka ise katsuda. Saime näiteks teada, et osad sisalikud hoiavad oma rasvavarusid sabas ja seda maha jättes, jäävad nad oma toiduvarudest ilma. Pildil olev geko näitab välja oma ärritust nii, et muudab kurgualuse värvi. 

Geko, kelle nime me enam ei mäleta. 
Foto: erakogu

Päeva lõpetasime kinos. Meie üllatuseks vaatasime ühiselt Oscari võitnud Läti filmi „Vooluga kaasa“. See tekitas meis palju erinevaid mõtteid, emotsioone ja küsimusi. Eriline kogemus oligi vaadata meie ühise naaberriigi üle maailma tuntust kogunud linateost just Leedus. Filmis polnud sõnalist dialoogi, see andis meile võimaluse fantaseerimiseks ning nähtut lähtuvalt oma kogemustest tõlgendada. 

Lähme vooluga kaasa
Foto: erakogu

Film oli nukker ja nukker oli ka hüvastijätt Leedu sõpradega, aga usume ja loodame, et see ei jää meie viimaseks koostööprojektiks. Kontaktid ja tahe on ju olemas.

Viimane ühine pilt
Foto: erakogu

Tagasisõit koju möödub alati kiiresti. Olime ka siin tegusad, kui kasutada meie Heinrichi sõnu. Jõudsime kirjutada blogi, vastata Erasmus+ ametlikule tagasiside küsimustikule. Õpilased koostasid slaidiprogrammis esitlust koolikaaslastele. Vahepeal tegime sirutuspause ning kõhu saim täis McDonaldsis. Ja olimegi juba kodus.

Õpirändajad Heinrich, Kristjan, Eerik, Lauri, Georg, Rebecca, Loore, Carmen, Eneliis, Hanna ning õpetajad Gerli ja Terje. 

Imeline ERASMUS+ õpiränne Poola

Tere! 

Oleme Paide Hillar Hanssoo Põhikooli 8.B klassi õpilased ning soovime jagada oma muljeid imelise reisi kohta Poola Erasmuse+ projekti raames. 

7. kuni 11. aprillini oli meil õnn külastada suurepärast kooli Zespół Szkół w Barcinie väikelinnas Barcin Lääne-Poolas.

Teekond sihtkohta Eestist oli väga pikk ja väsitav ning paljude meie klassi õpilaste jaoks oli see esimene lend elus. Poznańisse jõudes võttis meid vastu suurepärane, rõõmus ja sõbralik Elzbieta Kwiatkowska (inglise keele õpetaja), kes juhatas meid majutuskohta. Muide, elasime väga maalilises ja ajaloolises kohas Palac Lubostron, mis on vanaaegne mõis poola aadlikele.

Foto 1. 8.b klass Poznani lennujaamas (erakogu).

Foto 2. Majutuskoht Palac Lubostron (erakogu).

Foto 3. Hotelli jõudes ootas meid õhtusöök restoranis (erakogu).

Päev 1.

Järgmisel päeval, kui jõudsime koolihoone juurde, võttis meid vastu kooli ja linna juhtkond ning õpilased, kellega olid plaanis ühised tegevused.

Poola õpilased tutvustasid meile nende linna ja kooli ajalugu. Samuti tutvustasime meie ise tehtud lühivideotega Paide Hillar Hanssoo Põhikooli ja Paide linna. 

Muide, meie kool meeldis poolakatele väga. Paljud õpilased palusid näidata videot ning fotosid koolist veel kord. Nad märkisid, et koolihoone on uus ja väga kaasaegne ning et meil, õpilastel, on tõeliselt vedanud, et saame õppida sellises koolis.

Edasi sai igaüks meist poola lastest mentorid, kes olid alati meie juures, aitasid meid ning kellega saime tihedamaid sõprussuhteid luua.

Foto 4. Ühine foto Poola õpilastega (erakogu)

Mängisime erinevaid tutvumismänge, mis tegid kõikidel tuju heaks. 

Foto 5-7. Tutvumismängud (erakogu).

Järgmisena ootas meid õppekäik Barcini linnas. Külastasime kahte koolimaja, spordikeskust, veekeskust ja paljuju muud.

Foto 8. Linnaga tutvumas (erakogu).

Pärast seda jagati meid kaheks grupiks: üks grupp osales savitunnis ja teine sporditunnis. Hiljem toimus tegevuste vahetus. Savitunnis disainisime ja voolisime töötoa õpetaja juhendamisel savitaldrikuid. Sporditunnis mängisime võrkpalli koos mentoritega.

Foto 9 -11. Savi töötuba (erakogu).

Tagasi mõisa hotelli jõudes ootas meid veel üks üllatus – karate tund koos päris treeneriga.

Foto 12-14. Karatetrenn (erakogu).

Sellega lõppes meie esimene koosõppimise päev Poolas.

Päev 2.

Koolipäeva alguses jagati meid gruppidesse. Nende gruppidega õppisime koos matemaatikat. Meie ülesandeks oli proovida aru saada poola keelest ning mõista, kui raske on võõrkeeles õppida. Lõpuks tundsid Ukraina õpilased tundide ajal end palju enesekindlamalt ning mõistsid rohkem kui eestlased.

Foto 15 - 16. Matemaatika tunnid algklassides.

Peamajja jõudes olid poola õpilased meile ette valmistanud tantse, mida õppisime hea meelega. Samuti õpetas meie klassi õpilane Mila Maria Kotjuh Poola õpilastele eesti rahvatantsu Kaera-Jaan. 

Foto 17. Tantsupaus (erakogu).

Pärast väikest tantsupausi osalesime poola keele tunnis. Saime teada, kuidas poola keeles tutvuda, tervitada ning ennast väljendada.

Järgnesid tunnid, kus kasutati tehisintellekti programme. Õppisime tegema AI abil videoid, looma plakateid, kirjutama luuletusi ning häälestama videoid.

Foto 18-19. Tund, milles kasutati tehisintellekti tarkvara (erakogu).

Päev lõppes kokandustunniga, kus grupid valmistasid oma rahvustoitusid. Poola õpilased tegid kartulipannkooke, meie aga otsustasime oma sõpru rõõmustada ning valmistasime kamavahtu. Muide, mõlemad road kõigile väga meeldisid.

Foto 20 - 22. Kokandustund (erakogu).

Päev 3.

Kolmandal päeval Poolas külastasime iidset ja kaunist Toruni linna. Saime teada linna ajaloost ning sealt pärit kuulsatest inimestest.

Selgus, et Toruni linnas sündis ja kasvas üles Nicolaus Copernicus, Poola ja Saksa astronoom ning renessansi perioodi teadlane, kes on tuntud heliotsentrilise maailmasüsteemi loojana.

Foto 23. Nicolaus Copernicuse mälestusmärk (erakogu).

Saime külastada planetaariumi, kus õppisime palju uut virmaliste ja tähtede kohta.

Foto 24-25. Planetaarium (erakogu).

Seejärel kõndisime linnas ringi, et saada piparkoogi muuseumisse. 

Muuseumis tutvusime piparkookide ajalooga, koostisega ning saime ise teha mälestuseks piparkooke. Kui proovisime piparkooke, maitsesid need imeliselt. 

Foto 26-29. Piparkoogi muuseumis (erakogu).

Õhtupoole ootas meid väga ilus üllatus - pidulik lõppõhtu koos Poola sõpradega, kus vaatasime fotosid ja videoid meie Poolas veedetud ajast ning nautisime kauneid muusikapalasid Poola õpilaste esituses. Õhtu kulminatsiooniks oli sertifikaatide ja kingituste üleandmine. 

Foto 30-32. Pidulik lõpuõhtu koos Poola sõpradega (erakogu).

Lahkumine uute sõpradega oli väga emotsionaalne, kõik nutsid, embasid ning vahetasid kontakte. Meie klassi õpilased hoiavad siiani ühendust Poola sõpradega ning loodavad väga, et näevad neid juba järgmisel aastal meie koolis Eestis.

Meie klass tänab Erasmus+ projekti. See projekt andis meile võimaluse külastada teist riiki (paljudele õpilastele oli see esimene välisreis), tutvuda selle kultuuri, traditsioonide ning haridussüsteemiga ja mis kõige tähtsam, leida uusi häid sõpru.

Kümne noore õpirändaja kogemused Kaunases

Eelmisel aastal külastasid Erasmus+ õpirände raames Kaunase õpilased meid. Sellel aastal oli meie kord neile külla minna. Meid võtsid vastu Kaunase Bernardas Brazdžionise nimelise kooli 4. klassi õpilased koos õpetajate Sonata Dulinskiene, Jurate Ciupailiene ja projektijuhi Diana Medeksaitega. Lähemalt on võimalik selle kooli kohta lugeda siinsamas blogis artiklist "Leedu haridussteemis on nostalgiat ja põnevaid erinevusi". 

Reis algas meie kooli juurest esmaspäeva hommikul kell 8.00. 

4.b klassi õpilased on pikaks sõiduks valmis
Foto: erakogu

Olime valmis pikaks ja väsitavaks bussisõiduks, mis möödus oodatust palju lõbusamalt ja kiiremini. Lahendasime ristsõnu ja sudokusid, mängisime Uno kaarte, magasime, heegeldasime, lugesime, rääkisime anekdoote ja laulsime. Elevust valmistas õpilastele see, et läbime kokku kolme Balti riiki. Paljude jaoks oli see ka esimene reis väljaspool Eestit. Seitse tundi bussisõitu möödus tõesti kiiresti. Ööbisime Kaunase jahtklubi motellis. Seda soovitasid meile Leedu kolleegid. Majutusega jäime väga rahule, siia võib tulla suvel perega puhkust veetma. Pooleteise kilomeetri kaugusel motellist asub Pažislise klooster, mis on Leedu suurim kloostrikompleks. Käisime õpilastega seda esimesel õhtul uudistamas. 

Pažaislise klooster 
Foto: erakogu

Teisipäeval oli meil aktiivne ühisõppimise päev. Kaunase koolipere võttis meid väga soojalt vastu, direktor pidas kõne, lapsed esitasid meile rahvustantsu. Sellest saime osa võtta ka meie. Seejärel siirdusime klassiruumi tegema rühmatööd, joonistasime õpetliku sisuga koomikseid, kogu õpe toimus inglise keeles. Väikestes rühmades oli üks Eesti ja kaks Leedu õpilast.

Rühmatöö
Foto: erakogu

Seejärel valmistasime karamelli pulgakomme, lisaks tegemisele õpiti seda ka kenasti pakendama. Igaüks sai koju kaaasa kaks pulgakommi. Karamellimassile sobiva kuju andmine pidi toimuma väga kiiresti, muidu tahkus see kivikõvaks ja vormimine muutus võimatuks. Meie Leedu väikesed sõbrad tõlkisid õpetaja leedukeelseid juhiseid inglise keelde.

Sellised need pulgakommid ongi.
Foto: eragkogu

Koolis oli meil võimalik maitsta kohalikku leedu rahvustoitu, tsepeliinisid, rasvast nõretavaid lihatäidisega suuri kartuliklimpe, mida serveeriti meile hapukoore ja praetud peekoni-sibula seguga. Kuidas maitses? Oli üks julge õpilane, kes koos õpetajatega rahvusrooga proovis. Arvamused jagunesid nii ja naa, tuleb ise järele proovida. 

Leedu rahvustoit - tsepeliinid.
Foto: erakogu

Teised võtsid vähe turvalisema valiku, kanavarras riisi või kartulipudruga. Meie jaoks oli huvitav see,  et nii majutuskohas kui ka kooli sööklas pakuti meile esmalt eelroana suppi ja seejärel praadi.

Järgmisena jalutasime läbi linna teadusseaarele Mokslo Sala, mis on esimene sellelaadne keskus Leedus. Tee peale jäi palju ilusaid parke, monumente ja muud vaatamisväärset. Teaduskeskus on idee poolest sarnane meie AHHAA keskusega. Seal on 140 objekti, moodne planetaarium, STEAM-laborid ning mitmesugused kultuuri- ja haridustegevused. Avastamist jagus nii paariks tunniks.

Teaduskeskuses Mokslo Sala
Foto: erakogu

Päev oli pikk, kuid väga hariv ja huvitav. Õhtul ei jaksanud enam keegi ümbruskonda uudistama minna, õnneks tegime seda esimesel õhtul, kui külastasime kloostrit ja veehoidlaäärset mänguplatsi. 

Mänguplats meie majutuse ligidal
Foto: erakogu

Jätkub...

Terje Peets ja Gerli Mikk