„Săptămâna altfel” ehk teistsugune nädal

Külastasime 20. - 24. oktoobrini Rumeenias, Transilvaania piirkonnas Georgheni linnas Vaskertes Iskola kooli. See oli teistmoodi töötamise nädal meile ning teistmoodi õppimise nädal külastatud kooli õpilastele. Eesti mõistes tähendas nädal projektõppe päevi, tavapärase õppetöö asemel korraldatakse mitteformaalset õpet – töötoad, ekskursioonid, projektid, erinevad loovad ja praktilised tegevused. Programmi käivitas Rumeenia haridusministeerium 2011. aastal.

Selle nädala eesmärkideks on motiveerida õpilasi õppima praktilisel ja looval moel, tuua õppetöö klassiruumist välja – muuseumidesse, parkidesse, ettevõtetesse, kogukonda, tugevdada õpetaja-õpilase ja kooli-kogukonna sidet. See on õpilastele võimalus avastada oma andeid ning huvisid motiveerivas keskkonnas.

Teistmoodi õppimise nädalaid toimub Rumeenias 2 korda aastas. Üks kord sügisel ning teine kord kevadel. Iga kool saab ise otsustada, millal täpselt need nädalad teeb. Sügisel on õppepäevad pigem praktilised loovad tegevused erinevatel teemadel ning kevadel on “Green Week” ehk nädala tegevused on seotud keskkonna hoidmise teemadega. Tavaliselt ei toimu sellel nädalal tavapäraseid tunde. Õpilased ja õpetajad koostavad ühiselt projekti- ja tegevusplaani. Selle nädala tegevusplaan oli suurel paberil õpetajate toa seinal nähtaval, et kõik oleksid toimuvaga kursis.

Projektinädala plaan. Foto: erakogu

Meil oli võimalus külastada küünalde valmistamise õpituba, osaleda rahvuslike ringmängude õpitoas, meisterdada villatulpe, nägime veel savist voolimise õpituba. Viisime kahel päeval ka ise läbi loodushoiu teemalist õpituba “Water Footprint” (”Vee jalajälg”). Ellen oli õpetaja ning Terje tema abi. Meie projektis osalesid 6. klasside õpilased, kes töötasid suure huviga kaasa.

 

Töötuba "Vee jalajälg". Foto: erakogu

Neljapäeval käisime koos 6. klasside õpilastega õppekäigul Brașov linnas. Päev oli pikk: rong väljus hommikul 6.30 ning tagasi kodulinna jõudsime 21.45. Päeva mahtus palju õppimist: 6. a klassi õpetaja oli ajaloohuviline ning tegi ise ekskursiooni tähtsamate linna vaatamisväärsuste juurde, rääkides juurde ajalugu. Külastasime muuhulgas kuulsat Musta kirikut, raekoda ning kaitsetorne. Rumeenia vanimasse kooli oli tellitud õppeprogramm, kus õpilased said lisaks esimese kool toimimise kohta teadmisi ka trükikunsti ajaloost. Õpetajatel oli ette valmistatud nuti “Aardejaht” Brașov vanalinnas. Laste suureks rõõmuks jäi õppimise kõrval tund aega kaubanduskeskuse külastamiseks. Kuigi päev oli pikk, erinevaid tegevusi palju ja kõndida tuli mitmeid kilomeetreid, ei kuulnud me laste poolt nurinat ega kaeblemist väsimuse üle.

Kuues klass Brașov`s. Foto: erakogu

Projektinädal lõppes traditsioonilise “Kõrvitsapäevaga”. See tähendas klassidele tegelikult nädalapikkust planeerimist ja ettevalmistust. Kõik klassid seadsid siseõue üles kaunistused kõrvitsatest. Klassiruumidki olid kaunistatud ning kõrvitsast erinevaid toite (muhvinid, kotletid, koogid, ..., isegi kaste lihale) valmistatud. Iga klass pidi oma dekoratsioonidest ning toitudest rääkima, nende esitlust kuulas 3-liikmeline žürii, kes lõpuks valis välja võitja nii nooremas kui vanemas astmes. Võitjad saavad auhinnaks raha, mille eest saavad ise otsustada, kuhu õppereisile lähevad. Soov võita oli kõigil suur ning auhind motiveeriv. Kõik klassid olid vaeva näinud, tegemistesse olid kaasatud lapsevanemad. Nooremas vanuseastmes tuli võitjaks 4. b klass.

 

Kõrvitsapäeva kaunistusvõistluse võitja: Foto: erakogu 

Kõrvitsapäev oli rõõmus lõpp teistmoodi õppimise nädalale ning vaheaja algusele. Ka meile oli see pidulik ning ühtaegu kurb ja rõõmus lõpp õpirändele. Tõime kaasa mitmeid ideid, mida oma koolis katsetada võiks.

Õpirändajad Terje Peets ja Ellen Rosimannus

Andekate õpilaste väljakutse Kreeka koolis

 Kooli direktor võttis eesmärgiks suunata tublisid ja usinaid õppijaid rohkem pingutama ja koostas neile väljakutse. Ta mõtles välja väljakutse "Annual School Knowledge Competition of Primary School of Efxeinoupolis", mis on õpilaste akadeemilise talendi tunnustamine sõbraliku võistluse ja intellektuaalse uudishimu kaudu.

Võistluse missiooniks on  tunnustada õpilasi, kellel on hea mälu, uudishimu ja akadeemiline pühendumus. Lisaks oli soov pakkuda võimalusi teadmiste proovilepanekuks erinevates ainetes ning kogeda õppimise põnevust sõbraliku võistluse kaudu.

Võistlusel osalemise ettevalmistamiseks koostas direktor veebilehe/õppekeskkonna 280 küsimusega, mis hõlmavad erinevaid teadmisvaldkondi ning mis on seotud spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud vestlusrobotiga.

Küsimused on hoolikalt kohandatud 4., 5. ja 6. klassi õpilastele ja oskustasemele, tagades, et iga osaleja tunneks end nii proovile panduna kui ka motiveerituna. Võistluse küsimused on lõimitud valdkondadest:

1) Kreeka ja rahvusvaheline ajalugu;
2) matemaatika;
3) astronoomia;
4) Kreeka ja rahvusvaheline geograafia;
5) üldteadmised.

Õpilased võistlevad individuaalselt, kuid valmistuda võivad nii kollektiivselt (klassis) kui ka individuaalselt (kodus), rõhutades nii isiklikke saavutusi kui ka ühist edu. Ettevalmistusaega on ligikaudu 6 kuud. Võistlusel osalemine on vabatahtlik ning osalejatele esitatakse 100 küsimust. 

Ettevalmistuse küsimused on näiteks:

- Magna Carta, üks olulisemaid õigusriigi dokumente, allkirjastati 1215. aastal ja see oli üks esimesi dokumente, mis piiras kuninga võimu Inglismaal.​
- Kreeka kõrgeim mägi Olümpos on 2918 meetrit kõrge ja Kreeka mütoloogiast tuntud kui 12 jumala kodu.​
- Titicaca järv asub Peruu ja Boliivia piiril ning on maailma kõrgeimal asuv laevatatav järv.​
- DNA on elusorganismide geneetiline materjal. See sisaldab kogu informatsiooni keha tekkeks ja toimimiseks.​
- Saturni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.​
- Martin Luther King oli suur juht, kes võitles afroameeriklaste õiguste eest USA-s.​

Link veebilehele, kus on õppimismaterjal (kreeka keeles): https://sites.google.com/view/efxeinoupolisacademic/home 

Auhinnad olid ka õpilasi motiveerivad:

1. koht sai sülearvuti (linnavalitsuse poolt)​
2. koht tahvelarvuti (kohalike ettevõtete poolt)​
3. koht nutikell (hoolekogu/lapsevanemate poolt)​

Sellel aastal tuleb võistlus taas ja plaan on kutsuda osalema ka teiste koolide õpilasi.​

Meid vaimustas, kui põhjalikke teadmisi õpilased peavad omama, et võistlus võita ning kui innustav on see akadeemilise edu saavutamisel. Kuna enamik ettevalmistusest on iseseisev, on see tõeline ennastjuhtivaks õpilaseks kasvamine. Väike võistluslik moment ja auhinnad on ka kindlasti õpilasi motiveerivad ning hoiavad õppimist au sees. Direktor on kahe aastaga ellu viinud juba suuri muutusi, et kooli edukamaks muuta.

Lisaks võistlusele on direktor toonud koolimajja Kreeka kultuuri ja ajaloo tähtsustamise läbi koridori teadmiste seina, kus on kõige olulisem info õpilastel kogu aeg kergelt leitav ning kus saab läbi viia ka õppetunde. Lisaks on tähelepanu kunstimeele arendamisel (kaunistatud uksed) ja seintel hiljuti ostetud värvilised maalid.

Olulised teadmised Kreeka kohta on seinal.

Meie töövarjutamise ajal osalesid 4.-6. klassi huvilised õpilased mini-projektis "Laps, kes tuli sõjast", mille raames õpilased joonistasid ühel päeval teemakohase pildi ning teisel päeval kirjutasid jutukese. Kokkuvõttes koostatakse üks muinasjuturaamat, kus kasutatakse võimalikult paljude õpilaste loomingut ning vormistatakse see raamatuna. Direktor lubas valmiva raamatu ka meile saata. Jääme põnevusega ootama!

Ühe õpilase joonistus.

Kreeka kooli õpilased olid rõõmsad ja piisas meist, et nad juba kogu Eestit armastaksid :) Asi võis olla ka selles, et kõik õpilased teadsid meie selle aasta Eurovisoonilugu ning meid nähes hõigati meile juba kaugelt "mi amore ..."

Ühe õpilase kingitud joonistus.

Õpirändajad Kersti ja Kristi

Andekuse „ema“ on karm töö

Pealkirjals oleva lause ütles üks Rumeenia partnerkooli Vaskertes Altalános Iskola matemaatikaõpetaja, kellega vestlesime andekate õpilaste toetamisest. Olime selles  ungarikeelses  Rumeenia koolis sügisvaheajal, 20.-24.10.2025. Terje oli ERASMUS+ programmi mõistes töövarjuna ja Ellen õpetas välisriigis. Tegelikult sulandusid tegevused üksteisesse ja kõik sai tehtud kahepeale, lisaks süvenesime õhtupoolikutel Transilvaania kultuuri.

Vaskertes Altalános Iskola on põhikool, kus 1. - 4. klass on algklassid ja 5. - 8. klass on keskaste (lower secondary education), lisaks on kooliks ettevalmistav eelkool ehk 0-klass. 8. klass lõpeb eksamiga, mis mõjutab oluliselt edasist haridusteed. Just selle eksami hinde põhjal selgub, kas õppija saab jätkata ülikooliks ette valmistavas gümnaasiumis või mõnes muus haridusasutuses. Sel hetkel on noor inimene alles 14-aastane ja ta peab juba olema valmis nii tähtsaks otsuseks!    

Vaskertes Altalános Iskola on piirkonna ainuke professionaalne muusika- ja kunstiharidust andev kool. Igas aastakäigus on nõnda nimetatud „tavaklass“ ja muusika-kunstiklass (art class). Õpetajateks on professionaalsed muusika- ja kunstiõpetajad. Õpetus toimub õhtupoolikutel ja õpilased selle eest ei maksa. Üldistada sellist kunsti- ja muusikahariduse korraldust siiski ei saa, sest suuremates linnades on kunsti- ja muusikakoolid üldharidusekoolidest eraldi.

Koolis on süvendatud kunsti-  ja muusikaõpetuse tulemusi kõikjal näha. Kõik kooli uksed ja aknad on kaunistatud erinevate  maalingutega, tehakse erinevaid käsitöötehnikaid, seintel on ungari rahvuslikud mustrid, õhtupoolikutel kostub koolimajast muusikat, kooli orkestrid ja ansamblid esinevad linna üritustel. Ungari kultuuri hoitakse au sees. Tegemist on Rumeenias Transilvaania ungarikeelses piirkonnas Gheorgeni linnas asuva kooliga, kus elanikkonnast 84% on ungarlased ja 9% on rumeenlased. Mingit vastasseisu ungarlaste ja rumeenlaste vahel siiski pole. Lihtsalt ajalooliselt oli nii, et see piirkond kuulus pikka aega Ungari kuningriigi koosseisu, siis oli (pool)iseseisev vürstiriik ja pärast Teist Maailmasõda Rumeenia koosseisu.     

Alljärgnevalt osa koolimaja kauneid uksi ja aknaid, mis jäid meie kaamerasse. Tööd on õpilaste tehtud.  

                                  

                            

Saali mineva trepi kõrval on ungari kuulus tulbimuster 

                    

Klassiruumides on seinad maalitud. Foto: erakogu

Traditsiooniliste õppeainete õpetajad märkavad andekat õppijat õppetunnis nagu Eestiski õppimise kiirema tempo, loovuse ja emotsionaalse tundlikkuse järgi. Meie partnerkoolis toetasid aineõpetajad andekat õppijat tasuta lisatundide pakkumisega nädalavahetustel. Meiega vestelnud matemaatikaõpetaja ütles, et nädalas tuleks teha 6-8 tundi lisatööd, et saavutada häid tulemusi koolisisestel, piirkondlikel ja üleriigilistel ainealastel võistlustel. Vabatahtlikku tööd andeka õpilasega  teevad kõik aineõpetajad, kellel vähegi aega ja motivatsiooni. Gheorghenis on matemaatikas andekate õpilaste arendamiseks ka eraldi keskus, aga meie vestelnud õpetaja hinnangul on keskuses pakutav tugib ajaliselt liiga lühike, et sellest piisaks tulemuste saavutamiseks. Õpilase motivatsioon ja töökus on kõige võti. 

Nautisime aega Transilvaanias, imetlesime kunstilembest Gheorgeni kooli ja tegime mõttes sügava kummarduse pühendunud õpetajatele, tänu kellele andekas õpilane üles leitakse ja sümboolses tähenduses kauniks teemandiks lihvitakse. 

Õpirändajad Ellen Rosimannus ja Terje Peets  

 

 

Õpirändajad koolisüsteemi alusriigis - Kreeka algkoolis

20.-22. oktoobril olid kooli direktor Kersti ja sekretär Kristi Kreeka algkoolis Primary School of Efxeinoupolis töövarjudeks. Kool asub mandri-Kreeka keskosas Tessaalia piirkonnas Magneesia piirkonnaüksuses Almyróse vallas. Almyróse vallas on 4 algkooli (klassid 1.-6.), 2 keskastmekooli (klassid 7.-9.) ja gümnaasium (klassid 10.-12) (loodame, et saime kõigest õigesti aru). Kooliharidus on küll tasuta, kuid paljud vanemad maksavad peale kooli toimuvate lisatundide eest, mis on korraldatud näiteks keeltekoolide juures vms. 

Meie partnerkooli asukoht on kaardil lilla mummuna.

Õpilaste arv klassides oli 17 kuni 25, st klassid on ligikaudu sama suured kui meil. Kogu kooli õpilaste, õpetajate ja õppekava info on ühes veebikeskkonnas ning näiteks haridusminister saab sealt vaadata millises tunnis üks või teine klass parajasti õpib ning kes neid õpetab. Sellel õppeaastal algas kool 11. septembril ja lõpeb 15. juunil, õpetajatel vastavalt 1. septembril ja 21. juunil. Koolivaheaegu on keset õppeaastat 2, neist esimene 24. detsember - 8. jaanuar, teine 4.-19. aprill  ja siis suvevaheaeg. Riiklike pühasid, kui õppetunde ei toimu, on aastas 2 päeva, kuid siis on kas paraad või muu tähistamine. Õpilased käivad koolis aastas 167 õppepäeva. Õppetunni pikkus on 45 minutit.

Koolis on sellel aastal 7 hariduslike erivajadustega õpilast ning neid toetav tugiõpetaja (spetsialist). Üldjuhul on hariduslike erivajadustega õpilased tavakoolis, erikoolid on pigem keerulisemate juhtumite korral, näiteks lastele, kes on liikumatud või muud rasked haigused.

Meid võeti väga toredalt ja külalislahkelt vastu - õpilased olid valmistanud Eesti lipu ning selgeks õppinud väljendi "Tere tulemast!". Kooli direktor Aphrodite Karageoriou oli meile tuttav meie eelmise Erasmus+ projekti kaudu, kui ta töötas meie tookordses partnerkoolis prantsuse keele õpetajana. Nüüd on ta juba 3 aastat direktori ametikohal meie praegu külastatavas koolis.

Õpirändajad koos kooli direktori ja õpilastega.

Esimesel päeval õppisime kooli üldisemalt tundma. Koolis õpib sellel õppeaastal 117 õpilast klassides 1.-6. ja neid õpetab 20 õpetajat. Koolil on direktor, kuid õppealajuhatajat, sekretäri ja huvijuhti ei ole, kuna õpilaste arv on selleks liiga väike. Eelmisel õppeaastal, kui õpilaste arv oli üle 120, oli koolil ka õppealajuhataja ülesandeid täitev õpetaja. Sotsiaalpedagoog käib kooli ühel päeval nädalas - reedeti.

Eesti koolist eristab Kreeka kooli muuhulgas see, et direktor ei vali õpetajaid oma kooli tööle. Õpetajatele on nn määratud töökohad (nn eluaegsed positsioonid) ning kohalik omavalitsus vastutab õpetajate leidmise eest. Õpetajaid määratakse koolidesse nn haridusameti kaudu. Kui mõni õpetaja soovib töökohta vahetada, peab uues koolis olema vaba "eluaegne" õpetaja positsioon. Kui püsivat vaba kohta ei ole, saab õpetaja taotleda ühe õppeaasta pikkuse töötamise loa teises koolis. Klassiõpetajad töötavad üldjuhul ühes koolis, kuid keeleõpetajad mitmes koolis, et oma vajalik koormus kokku saada.

Kooli peab kohalik omavalitsus, kes tegeleb ka kooli finantsküsimustega, muuhulgas maksab töötasud, annab raha õppevahendite ostmiseks jms. Näiteks oli hetkel koolil vaja juurde osta vahendeid muusikaõpetuse tunnis kasutamiseks ning selleks raha saamiseks pöördus direktor otse linnapea poole, kes vastava summa ka seekord lubas. Koolil on ka aktiivne vanemate nõukoda (ehk hoolekogu).

Koolimaja on kahes hoones koos aiaga piiratud siseõuega.

Muusikaõpetaja käib koolis kahel päeval nädalas, igal klassil on nädalas 1 muusika tund. Tööõpetust (ja kodundust, käitööd, tehnoloogiaõpetust) koolis ei õpetata. Koolipäev algb kell 8.15 ja lõpeb kell 13.15 ning kooli territoorium on piiratud aiaga ning väravad on lukustatud. Lapsevanemad käivad ise lastel koolis järgi, lapsed üksi ei liigu. Erijuhtumite korral on nõutav lapsevanema kirjalik avaldus. Meile räägiti, et selles koolis on üks õpilane, kes saabub kooli bussiga juba kell 7.15, siis seetõttu peab selle õpilase õpetaja tulema ka tööle varem. Kuidas see täpselt on organiseeritud, me süvitsi ei küsinud.

Värviline õpilaste teatmeteos kooli raamatukogus.

Inglise keelt hakkavad lapsed õppima juba lasteaias ja jätkavad õppimist koolis 1. klassis. Teist võõrkeelt õpitakse 5. ja 6. klassis. Teise võõrkeele valikuks avaldavad õpilased (või nende vanemad) maikuus soovi, kas teine võõrkeel võiks olla saksa keel või prantsuse keel. See keel, mida soovitakse rohkem, saab 5. klassis kooli teiseks keeleks ning seda õpivad kõik õpilased (ka need, kes seda keelt ei soovinud valida). Meie koolis õppisid õpilased prantsuse keelt. Võõrkeelt õpitakse kogu klassiga, st ei moodustata väiksemaid gruppe.

Arvutiõpetust õpetatakse igas klassi 1 tund nädalas. Siiski direktori sõnul vajaks arvutiklass renoveerimist, kuna arvutid on vanad ja neid on ka vähe - igas tunnis on 2 või 3 õpilast ühe arvuti kasutajana. Kui talvel on kool lume tõttu suletud, toimuvad igas klassis ja koolis veebitunnid ning arvutiõpetus on tähtis juba 1. klassist alates. Kasutatakse lisamaterjale ja õppemänge, mida õpilased saavad iseseisvalt veebikeskkondades harjutada ka kodus.

Lapsed olid väga avatud suhtlejad ja rõõmsameelsed. Vahetunnis oli igal klassil kooli hoovis oma piirkond, kus aega veeta. Toimus pidev õpetajate järelevalve (st ka kõik õpetajad olid koos lastega õues). Koolis ei olnud meie kooli moodi garderoobi, lastel ei olnud vahetusjalanõusid ning joped on vajadusel klassiruumides nagides. Samuti ei ole koolil oma sööklat ega pikka söögivahetundi. On kooli kohvik, kust saab osta näiteks saiatooteid/võileibu ja šokolaadipiima. Neid söödi õues.

Täpsemalt sellest, kuidas innustatakse õpilasi õppima ja ennast arendama ning märgatakse andekaid õpilasi, juba järgmises postituses.

õpirändajad Kersti ja Kristi

Muljeid ja meenutusi Leipzigist

 Viibisime Leipzigis Erich Kästneri nimelises algkoolis 4 päeva ning osalemise

nii 1., 2., 3., 4. klassi tundides.

Meie tutvumine kooliga algas esmaspäeva hommikul kell 7.30, kui

kohtusime enda mentoriga.

Koolimaja uksed avatakse hommikul kell 6: soovijad saavad viibida

pikapäevarühma tundides. Pikapäevarühmad töötavad ka peale tunde kuni

17-ni.

 

Õppetöö algab 8.15. Kuna mõned õpilased on varakult kooli tulnud, siis enne

tundide algust võivad nad klassis süüa.

Vahetundide ajal on kõik õpilased õues. Koolis sees on lisaks korrapidaja

õpetajale korda pidamas iga päev kolm 4. klassi õpilast.

 

Nelja päeva jooksul ei näinud me mitte kellegi käes mobiiltelefone. Õpetajad

ütlesid, et need on keelatud ning koolipere mõistab keeldu.

Kõikide klasside esimesed tunnid algasid õpilaste ülevaatega koolipäevast.

Õpilased hämmastasid iseseisva töö oskusega. Seda tehti sihikindlalt,

vaikselt, oma tempoga. Juba 1. klassi õpilased said hakkama tööjuhiste

lugemise ja täitmisega.

 

Õpetajate meetoditest võtame üle iseseisvate tööde korraldamise nippe.

Õpetajad kasutasid nn trepi meetodit: tahvlile oli joonistatud trepp. Iga astme

all tööülesanne. Kui õpilane esimese ülesande täitis, tõstis ta oma nimesildi

järgmisele astmele. See tööriist võimaldab tööd sobivas tempos nii andekale

kui õpiraskusega õpilasele.

 

Eneseväljenduse arendamiseks kasutati abistavaid pildikesi. Kaks õpilast

esitasid dialoogi, kolmas võttis tahvlilt ära pildid, mida vestlusel juba kasutati.

Ülejäänud õpilased olid hindaja rollis.

 

Palju töötati õpiku sõnastikega. Töövõte, mis endal jääb sageli unarusse.

Lisame, et meid võeti vastu äärmiselt sõbralikult – seda nii õpetajate kui

õpilaste poolt.

4. klassi õpilased uurisid kaardilt, kui kaugel asuvad teineteisest Tallinn ja

Leipzig ning mil viisil saab kahe linna vahel reisida. Üks poiss küsis, kas me

ikka Tommy Gashi tunneme.

Õhtupoolikutel saime osa linna rikkalikust kultuurist.

Ootame tunni algust. Foto: erakogu



Väärtuste kujundamise mäng. Foto: erakogu 

Noored korrapidajad. Foto: erakogu 

Klassi reeglid. Foto:erakogu

Helilooja Bach elas ja töötas Leipzigis. 

Foto:erakogu

Postituse koostasid Merike ja Heli

Õhevil õpetajad Leipzigis

Viibisime 21.septembrist 25.septembrini töövarjudena Leipzigi Erich

Kästeneri nime kandavas algkoolis.

Erich Kästner oli saksa kirjanik, kelle nime algkool kannab. Meie õpilased

teavad hästi tema raamatut "Veel üks Lotte". 

Koolil on oma maskott - Kätchen (Kassike) ja ka oma koolilaul

„Kästnerschule find ich gut“ („Mulle meeldib Kästneri kool“).

 

Tundsime huvi kooli eesmärkide vastu. Need on järgmised:

1) anda õpilastele oskusi edukalt toime tulla väljakutsetega, omades kõrget

pädevust, teravat intelligentsust ja sotsiaalset vastutustundlikkust;

2) äratada õpilastes huvi õppimise vastu nende endi tegevuse kaudu;

3) luua toetav õpikeskkond, pakkudes tähelepanu, tunnustust ja austust;

4) toetada kõiki koolilapsi ilma neid survestamata või liiga suurt koormust

nõudmata;

5) juhtida ühiseid mõtteprotsesse ja tekitada uudishimu uute asjade vastu, et

õpilased saavutaksid lisaks soovitud õppimismotivatsioonile ka positiivse

eneseväärikuse tunde.

Neljanda klassi lõppedes soovitakse, et õpilased oleksid

meeskonnamängijad, kes

suudavad sotsiaalselt käituda on õppinud õppima, aktsepteerivad erinevusi

 

Illustratsioon raamatust "Veel üks Lotte". Foto: erakogu 

Erich Kästneri algkooli peauks. Foto: erakogu 

Postituse koostasid Merike ja Heli

 

Seiklused Bremenis

Septembris käisime Erasmuse projekti raames kolme õpetaja ja kümne õpilasega Bremenis, külastamas põhikooli Oberschule an der Hermannsburg. 

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Esmalt lendasime Tallinnast Amsterdami, kus meie lend Bremenisse jäeti tugeva tuule tõttu ära ning saime selle asemel lennu Hannoveri. Sealt jätkasime edasisõitu Bremenisse juba rongiga. Oli väsitav rännak.

Järgmisel päeval oli ärkamine üllatavalt kerge, vaatamata sellele, et saime öösel kella kolme paiku alles magama. Sellel päeval käisime linnatuuril, kus külastasime Bremeni linna olulisemaid vaatamisväärsusi. Kõige rohkem meeldis meile Bremeni vanalinn. 

Foto: erakogu

Bremenis õppisime palju huvitavaid fakte kultuuri ning ka inimeste kohta, kuid õppisime ka seda, et mitte ainult Saksamaa kultuur pole seal tähtis. Kool, mida külastasime kandis nime Oberschule an der Hermannsburg ja seal oli palju lapsi, kes ei olnud 100% saksa päritolu. Lausa 60% õpilastest oli mõnda teist päritolu. Tänu sellele saime natuke tutvuda erinevate rahvuste ja kultuuridega. 

Kolmapäeval kohtusime oma partnerkooli õpilastega ja meile näidati, kus erinevad klassid ja ruumid asuvad. Peale majatuuri toimus tutvumine läbi erinevate mängude.   Õpetaja Mira jaotas õpilased paaridesse ning eestlased pidid õpetama sakslastele, kuidas end eesti keeles tutvustada ning vastupidi. Kõik said ülesandega kenasti hakkama.  Peale paaristööd algas grupitöö, et välja selgitada milliseid kuulsusi õpilased armastavad, milline on nende meelepärane toit, vaba aja tegevused, muusikaeelistus.  Kui palju on erinevate maade noortel sarnasusi ja erinevusi. Seejärel alustati e-raamatu koostamist kokkuvõtte tegemisega meie erinevuste ja sarnasuste osas ning juurde tuli lisada ka põhiteema juurde käivad võtmesõnad eesti, saksa ja inglise keeles. 

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Peale lõunat läksime Weserstadionile, kus kohtusime Karl Jakob Heinaga. Ta on Eesti jalgpallur, kes on Bremenis väravavaht. Meie kooli ja üks Saksa kooli õpilane said temalt kumbki ühe väravavahi kinda koos autogrammiga. Veel käisime staadioni ruumides ja saime teada, et staadioni muru on segu kunst- ja tavamurust. 

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Viimasel tööpäeval külastasime matemaatika, ühiskonnaõpetuse ning klassijuhatajatundi. Matemaatikatunnis olnud ütlesid, et said kenasti aru ning lahendasid ülesandeid kaasa. Õpetaja Diana ja Kertu Adele osalesid ka Erasmuse podcastis, kus jagasid enda mõtteid ja tähelepanekuid  koolide erinevustest ja sarnasustest ning ootustest projekti osas. Podcast on kuulatav kooli Spotify’s.  Tööpäev jätkus e-raamatute viimistlusega ning esitlustega. Meie koostatud e-raamat  sai täitsa tore. Mängisime ka Eesti osalejate poolt koostatud kahhooti Eesti teemal. Saksa lapsed olid natuke pettunud, et nende õpetaja polnud neil enda maa kohta palunud sama teha, kuid lohutasime, et kui nad Eestisse tulevad, siis mängime meie nende maa kohta sama mängu. Meie koostöö lõppes ideedekorjega Eestisse tuleku jaoks. Lapsed panid kirja, mida sooviksid koos teha ja õppida. Lõpuks sai igaüks tunnistuse, Bremeni kommid ja oligi aeg hüvasti jätta. Pärast lõunat jätsime teistega hüvasti. Siis naasesime hotelli. Hiljem veetsime aega poodides ning Bremenis ringi jalutades. 

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Meie viimasel päeval Bremenis otsustasid mõned enne lennujaama minekut poes käia, mõned aga mitte. Pärast kui Bremeni lennujaama jõudsime, lendasime läbi Amsterdami tagasi Tallinna. Seekord lendudega äpardusi ei juhtunud, kuid Tallinnasse jõudes selgus, et meie pagas ei jõudnud meiega Eestisse. Pidime ootama järgmise päevani enne, kui selle kätte saime. 

Foto: erakogu

Reis andis meile uusi teadmisi, võimaluse suhelda erinevat keelt rääkivate inimestega ja seejuures arendada enda keeleoskust. Saime ka kogemuse, kuidas ootamatutes olukordades toime tulla ja rahulikuks jääda. 

Blogipostituse teksti kirjutasid: Liis Marii Mägi, Emmi Allton, Andreas Aabla, Steven Lauk, Lisannah Hallimäe, Kärt Paabo, Kertu Adele Saar, Tzimur Kuzmenka, Tristan Vissak ja Käti Mägi.

Kokkuvõtva postituse koostasid Kärt Paabo ja Lisannah Hallimäe.

Kaasas olnud õpetajad: Triinu Oraste, Erjo Paris ja Diana Valtin