Õpirändajad koolisüsteemi alusriigis - Kreeka algkoolis

20.-22. oktoobril olid kooli direktor Kersti ja sekretär Kristi Kreeka algkoolis Primary School of Efxeinoupolis töövarjudeks. Kool asub mandri-Kreeka keskosas Tessaalia piirkonnas Magneesia piirkonnaüksuses Almyróse vallas. Almyróse vallas on 4 algkooli (klassid 1.-6.), 2 keskastmekooli (klassid 7.-9.) ja gümnaasium (klassid 10.-12) (loodame, et saime kõigest õigesti aru). Kooliharidus on küll tasuta, kuid paljud vanemad maksavad peale kooli toimuvate lisatundide eest, mis on korraldatud näiteks keeltekoolide juures vms. 

Meie partnerkooli asukoht on kaardil lilla mummuna.

Õpilaste arv klassides oli 17 kuni 25, st klassid on ligikaudu sama suured kui meil. Kogu kooli õpilaste, õpetajate ja õppekava info on ühes veebikeskkonnas ning näiteks haridusminister saab sealt vaadata millises tunnis üks või teine klass parajasti õpib ning kes neid õpetab. Sellel õppeaastal algas kool 11. septembril ja lõpeb 15. juunil, õpetajatel vastavalt 1. septembril ja 21. juunil. Koolivaheaegu on keset õppeaastat 2, neist esimene 24. detsember - 8. jaanuar, teine 4.-19. aprill  ja siis suvevaheaeg. Riiklike pühasid, kui õppetunde ei toimu, on aastas 2 päeva, kuid siis on kas paraad või muu tähistamine. Õpilased käivad koolis aastas 167 õppepäeva. Õppetunni pikkus on 45 minutit.

Koolis on sellel aastal 7 hariduslike erivajadustega õpilast ning neid toetav tugiõpetaja (spetsialist). Üldjuhul on hariduslike erivajadustega õpilased tavakoolis, erikoolid on pigem keerulisemate juhtumite korral, näiteks lastele, kes on liikumatud või muud rasked haigused.

Meid võeti väga toredalt ja külalislahkelt vastu - õpilased olid valmistanud Eesti lipu ning selgeks õppinud väljendi "Tere tulemast!". Kooli direktor Aphrodite Karageoriou oli meile tuttav meie eelmise Erasmus+ projekti kaudu, kui ta töötas meie tookordses partnerkoolis prantsuse keele õpetajana. Nüüd on ta juba 3 aastat direktori ametikohal meie praegu külastatavas koolis.

Õpirändajad koos kooli direktori ja õpilastega.

Esimesel päeval õppisime kooli üldisemalt tundma. Koolis õpib sellel õppeaastal 117 õpilast klassides 1.-6. ja neid õpetab 20 õpetajat. Koolil on direktor, kuid õppealajuhatajat, sekretäri ja huvijuhti ei ole, kuna õpilaste arv on selleks liiga väike. Eelmisel õppeaastal, kui õpilaste arv oli üle 120, oli koolil ka õppealajuhataja ülesandeid täitev õpetaja. Sotsiaalpedagoog käib kooli ühel päeval nädalas - reedeti.

Eesti koolist eristab Kreeka kooli muuhulgas see, et direktor ei vali õpetajaid oma kooli tööle. Õpetajatele on nn määratud töökohad (nn eluaegsed positsioonid) ning kohalik omavalitsus vastutab õpetajate leidmise eest. Õpetajaid määratakse koolidesse nn haridusameti kaudu. Kui mõni õpetaja soovib töökohta vahetada, peab uues koolis olema vaba "eluaegne" õpetaja positsioon. Kui püsivat vaba kohta ei ole, saab õpetaja taotleda ühe õppeaasta pikkuse töötamise loa teises koolis. Klassiõpetajad töötavad üldjuhul ühes koolis, kuid keeleõpetajad mitmes koolis, et oma vajalik koormus kokku saada.

Kooli peab kohalik omavalitsus, kes tegeleb ka kooli finantsküsimustega, muuhulgas maksab töötasud, annab raha õppevahendite ostmiseks jms. Näiteks oli hetkel koolil vaja juurde osta vahendeid muusikaõpetuse tunnis kasutamiseks ning selleks raha saamiseks pöördus direktor otse linnapea poole, kes vastava summa ka seekord lubas. Koolil on ka aktiivne vanemate nõukoda (ehk hoolekogu).

Koolimaja on kahes hoones koos aiaga piiratud siseõuega.

Muusikaõpetaja käib koolis kahel päeval nädalas, igal klassil on nädalas 1 muusika tund. Tööõpetust (ja kodundust, käitööd, tehnoloogiaõpetust) koolis ei õpetata. Koolipäev algb kell 8.15 ja lõpeb kell 13.15 ning kooli territoorium on piiratud aiaga ning väravad on lukustatud. Lapsevanemad käivad ise lastel koolis järgi, lapsed üksi ei liigu. Erijuhtumite korral on nõutav lapsevanema kirjalik avaldus. Meile räägiti, et selles koolis on üks õpilane, kes saabub kooli bussiga juba kell 7.15, siis seetõttu peab selle õpilase õpetaja tulema ka tööle varem. Kuidas see täpselt on organiseeritud, me süvitsi ei küsinud.

Värviline õpilaste teatmeteos kooli raamatukogus.

Inglise keelt hakkavad lapsed õppima juba lasteaias ja jätkavad õppimist koolis 1. klassis. Teist võõrkeelt õpitakse 5. ja 6. klassis. Teise võõrkeele valikuks avaldavad õpilased (või nende vanemad) maikuus soovi, kas teine võõrkeel võiks olla saksa keel või prantsuse keel. See keel, mida soovitakse rohkem, saab 5. klassis kooli teiseks keeleks ning seda õpivad kõik õpilased (ka need, kes seda keelt ei soovinud valida). Meie koolis õppisid õpilased prantsuse keelt. Võõrkeelt õpitakse kogu klassiga, st ei moodustata väiksemaid gruppe.

Arvutiõpetust õpetatakse igas klassi 1 tund nädalas. Siiski direktori sõnul vajaks arvutiklass renoveerimist, kuna arvutid on vanad ja neid on ka vähe - igas tunnis on 2 või 3 õpilast ühe arvuti kasutajana. Kui talvel on kool lume tõttu suletud, toimuvad igas klassis ja koolis veebitunnid ning arvutiõpetus on tähtis juba 1. klassist alates. Kasutatakse lisamaterjale ja õppemänge, mida õpilased saavad iseseisvalt veebikeskkondades harjutada ka kodus.

Lapsed olid väga avatud suhtlejad ja rõõmsameelsed. Vahetunnis oli igal klassil kooli hoovis oma piirkond, kus aega veeta. Toimus pidev õpetajate järelevalve (st ka kõik õpetajad olid koos lastega õues). Koolis ei olnud meie kooli moodi garderoobi, lastel ei olnud vahetusjalanõusid ning joped on vajadusel klassiruumides nagides. Samuti ei ole koolil oma sööklat ega pikka söögivahetundi. On kooli kohvik, kust saab osta näiteks saiatooteid/võileibu ja šokolaadipiima. Neid söödi õues.

Täpsemalt sellest, kuidas innustatakse õpilasi õppima ja ennast arendama ning märgatakse andekaid õpilasi, juba järgmises postituses.

õpirändajad Kersti ja Kristi