"Tööriistakast" Dublinist

Augusti lõpus võtsime Dublinis osa Erasmus+ koolitusest "Brain-based Learning: Understand how Students really learn". 
Poolaastat on möödunud ning blogis räägimegi, mida võtsime sellest õpirändest endaga kaasa. Kui me koolitusele üldiselt tagasi vaatame, siis jäime väga rahule. Koolitajale jätkub meil vaid kiidusõnu. Oleme väga paljusid tema praktilisi näpunäiteid klassiruumis kasutanud. Pärast õpirännet olime pikka aega positiivselt laetud, täis jõudu ja energiat kooliaastale vastuminekuks. Iga koolitus annab võimaluse oma töö üle vaadata ning fookus uuesti paika seada.

Järgnevalt räägime, mis võtteid ja mõtteid oleme oma töös kasutusele võtnud. Hea sünergia loomiseks õpilaste vahel saime mitmeid „jäämurdjaid”. Üks toredaid meetodeidon "Wordball". Mängus osalejad seisavad ringis. Mängu alustaja saavutab ringis kellegagi silmkontakti, viskab talle kujuteldava palli, öeldes esimese päheturgatava sõna. Mängija, kes püüab kujuteldava palli, nimetab omakorda sõna, mis eelneva sõnaga seostub. Nt ahv-banaan, banaan-kollane, kollane-päike jne.

Suhtlemis- ja koostööoskuse arenamiseks on väga heaks tegevuseks "Tower building". Selle jaoks on vaja puidust klotse ja väikest klaaskuuli. Mängijad jagatakse väikestesse gruppidesse. Grupi eesmärk on ehitada 40-st klotsist torn (kõrgus 70 cm). Torni tippu tuleb asetada väike ümmargune kuul. Torni

ehitamiseks on aega 10 minutit. Kui torn ümber kukub, saab uuesti alustada. Hiljem jagatakse suures grupis, millised emotsioonid tekkisid, kuidas sujus koostöö grupi liikmete vahel.

                                                                            Foto: erakogu

Saime mõtteid kontrolltööde läbiviimiseks, samuti meetodeid, kuidas enne tööd õpilaste ärevust maandada. Õpitu kinnistamiseks on efektiivne meetod „Brain Dump” - kirjuta üles kõik, mis sulle eelmisest tunnist, päevast, nädalast jne meelde jäi ja selleks on aega 15 min. Järgnevalt toome välja mõned koolituselt saadud tööriistad, mida oleme oma õppetöös kasutanud.

 Mõttekaardid 
 Mängud inglise keele õppimiseks 
 Inglise keele sõnavara rikastamine 

Lisaks positiivsetele emotsioonidele, ideedele ja kontaktidele võtsime Iirimaalt kaasa ka

praktilise „tööriistakasti”.

Foto: erakogu

Suur aitäh Erasmus+!

Kaidi ja Gerli 

Ainukordne võimalus Saksamaal ☺

 

    11.- 15.12.2023 käisime viieliikmelise grupiga Dresdenis ning Berliinis. Tegime kohalike sakslastega rahvusvahelist koostööd, mis arendas väga silmaringi.

Alustame ühisprojekti jõulukommetest. Foto: erakogu 

    Õppereisil külastasime üht Dresdeni linna kooli, saksakeelse nimega Tolkewitz Gymnasium.  Kool on ainult 11-klassiline, kuna see asutati alles 2017. a. ja alles tuleval aastal lõpetab esimene lend. Meie võtsime kolmel päeval osa koolipäevadest. Osalesime vastuvõtjatega paaris õppetunnis, seejärel tegime tegime ühisprojekti jõulukommetest, sõime koos koolilõunat ja peale kooli tutvusime linnaga.

Enne sõitu Dresdenisse olime projekti sisu üldjoontes kokku leppinud. Pakkisime külakostiks kaasa ka eestipäraseid jõulumaiustusi, mis maitsesid koos õppimise ajal väga hästi. Kõigepealt esitlesime Eesti ja Saksa jõulukombeid, ja arutlesime selle üle, mis on jõulukommetes ühine, mis erinev. Grupitöö ülesandeks oli valmistada ette grupi esitlus. See ei tohtinud olla PowerPoint!!! 😀 Tulemuseks sündisid podcastid või videklipid, mida viimasel päeval koos vaatasime. Lõpetasime projektipäevad lõbusate mänguliste tegevustega. 

Külastasime koos vastuvõtjatega linna erinevaid jõuluturge ja ka kõige kallimat jõuluturgu, "Striezelmarkt"-i. Vanalinnas külastasime ja sammusime mööda trepiastmeid „Frauenkirche” vaateplatvormile.

Striezelmarkt. Foto: erakogu

    Saksamaal märkasime võrreldes Eestiga palju erinevusi kultuuris, kommetes ja inimeste käitumises. Esimene asi, mida märkasime, olid jalgratturid. Neid oli palju rohkem, kui meie oleme Eestis harjunud nägema ja võrreldes eestlastega olid nad palju viisakamad ja enamik rattureid kandsid kiivreid. Üsna kiiresti saime ka aru, et siin on palju vähem võimalusi kasutada pangakaarti, näiteks laatadel ja atraktsioonidel oli arveldamine kahjuks võimalik ainult sularahas. Jõulude ajal on glögi müügil iga nurga peal, koos tassidega, mille pant on umbes 2-4€, mille saab tagasi tassi tagastamisel. Ühistranspordi kohta kurta ei saa, trammid käivad tihti ja igas suunas, on võimalik liikuda ka bussiga.

     

Glögi koos sõpradega. Foto: erakogu

    Ka koolis leidsime palju erinevusi meie kooliga. Nimelt siin on tunnid pooleteise tunni pikkused, koolis on tohutult noori õpetajaid, õpilased on tundides aktiivsed ja enamusel neist on ka tunniks vajalikud vahendid olemas, seda ka poistel. Poiste aktiivsus tunnis oli äärmiselt üllatav. Tunnis tehakse palju grupitöid ja tihtipeale õpetaja valitud grupis. Suur vahe meie kooliga on ka muidugi see, et neil ei ole vahetusjalanõude kohustust ja paljud kannavad kooli peal jopesid. Söök on neil küll tasuline, 4.85€, aga selle eest on see hästi mitmekesine ja laia toiduvalikuga. Äärmiselt huvitav oli ka see, et neil olid bioloogia klassis loomad (pulkloomad, teod, tõmpsuud, leheputukad ja kilpkonnad). Seda projekti alustasid meie projektipartnerid kolm aastat tagasi, kui nad olid 6. klassis. Nemad hoolitsevad nende eest ja söödavad neid ajakava järgi, isegi suvel.

Kilpkonnad kooli terraariumis.  Foto: erakogu 

    Viimasel päeval lõpuks Berliini jõudes hakkasime kohe peale pagasi äraandmist kuulsate vaatamisväärsuste poole sammuma, nagu näiteks nende parlamendi hoone, Brandemburgi värav, Holokausti memoriaal, Potsdami väljak, Alexanderplatz ning ka Maailmakell. Ei saa ka mainimata jätta, et saime ka külastada ehk äkki üht kõige ilusamat ja vanimat Eesti saatkonda. 

Brandenburgi värava juures. Foto: erakogu

Eesti saatkonnas. Foto: erakogu

    See oli üks ainukordne võimalus minna Saksamaale, kuna sellist võimalust ei tule just iga päev ette. Oli väga põnev näha, kas saksa keele valimine B-võõrkeelena 6. klassis oli mõistlik tegu. Saime näha, kui palju me tegelikult õigest saksa keelest aru saame ning kuuda, milline on nende argikeel. Tutvusime saksa kultuuri ja Dresdeni koolisüsteemiga, mis avardas väga silmaringi. 

    Need olid väga sisurikkad päevad. Oli tore ja arendav õppereis. Ammutasime palju teadmisi terve selle aja vältel. Selliste võimalustega on võimalik luua pikaajalisi ja isegi kasulikke sõprussuhteid. Soovitame kõigil ikka sellistest võimalustest igal juhul kinni haarata! 

Anette-Frida Evardi 9.a

Kristiina Ojaste 9.a

Hektor Hallimäe 9.a

Õpetajad õpivad innuga üksteiselt

Kes iganes vaatas neljapäeval,  4. jaanuaril, sisse meie kooli aula uksest, nägi umbes neljakümmet koosolijat, kes vestlesid heatujuliselt, kirjutasid, värvisid ja naersid. Õpetajad olid pärast jõuluvaheaega koos ja kuulasid ning tegid praktiliselt läbi ERASMUS+ õpirännetelt kogutud õpetamismeetodeid. Meie kooli õpetajad on 2023. aasta augustist kuni detsembrini käinud  11 õpirändel Islandil, Soomes, Itaalias, Saksamaal ja Iirimaal ja seal on õpitud nii mõndagi huvitavat. 

Joonistasime hetketuju värve "Tunnete purki", andsime edasi kujuteldavat palli, hoidsime tugevalt kokku "Kinnises ringis", kui keegi tahtis ringi sisse tungida, arvasime üksteise kohta õigeid ja valesid väiteid, kirjutasime kolleegidele häid soove "Soojale käele", õppisime keelt Logico mängudega ja arutlesime rassismi ja diskrimineerimise ilmingute üle meie enda lähiümbruses. Iga õpirändaja on koolituselt või töövarjunädalast leidnud mingi meetodi, mida kasutab ise meelsasti ja soovitab teistelegi. Juba novembris-detsembris tegime õpetajatega läbi meetodi "Tänulikkuse purk", kus tuli kirjutada lipikutele väikseid märkamisi heade asjade kohta ja panna see tänupurki. Järgmisel nädalal loeti mõned mõtted ette.  

"Kinnine ring". Foto: Erakogu

"Tunnete purk". Foto: Erakogu

Logico keelemäng. Foto:Erakogu

Kujuteldava palli edasiandmine. Foto: Erakogu

Tagasisidemeetod "Kohver". Foto:Erakogu

Soojad soovid kolleegile. Foto: Erakogu

"Tänulikkuse purk". Foto: Erakogu

Kokkuvõte ERASMUS+ õpirännetest. Foto:Erakogu

Hommikupoolik kolleegidega oli hinge kosutav ja õpetlik. Koos on tore õppida ja aega veeta.  

Eelmise poolaasta ERASMUS+ õpiränded olid sisukad ja innustavad neidki, kes veel käinud ei ole.  Veebruaris hakkame plaanima järgmise perioodi tegevusi, nüüd juba palju kogenumana.  

Ellen Rosimannus 

PISA teeb meid Saksamaalgi kuulsaks

Üks Tolkewitzi Gümnaasiumi 7. klassi noormees küsis minu käest, kas ma ikka tean, et Eesti on PISA testis kõige parem. Meid võõrustav kolleeg oli pärast meie saabumist Dresdenisse  samuti öelnud, et hoopis Saksa õpetajad  peaksid Eestisse vaatama tulema, kuidas töötab üks maailma parimaid haridussüsteeme. Jah, PISA test on maailma meist kõnelema pannud, aga sellegipoolest vaatasime ERASMUS+ õpirändel Saksamaal Dresdenis Tolkewitzi Gümnaasiumis ringi avatud meele ja lahtiste silmadega, et tutvuda parimate õppimispraktikatega. 

 Tolkewitzi Gümnaasium  töötab alates 2017. aastast, asub moodsas uues hoones ja on loodud uuenenud õpikäsitluse põhimõtteid rakendades. Seitsme aastaga on sisse viidud Saksimaal (Saksamaa üks 16 liidumaast)  ainulaadne õppimise süsteem, kus pööratakse erilist tähelepanu ennastjuhtiva õppija kujunemisele. Selleks on 5.- 7. klassini tunniplaanis muuhulgas enesejuhitud õppimise (Selbst reguliertes Lernen) tunnid, projektõpe ja alates 8. klassist erinevad õppesuunad. 

Enesejuhitud õppimise tundides  nägime, kuidas 5. ja 6. klassi õpilased tegelesid erinevate õpivaldkondadega enda poolt koostatud ajakava alusel. Ülesannete hulgas oli väga elulisi teemasid. Ette oli antud lõpptähtaeg ja  tundide arv ühe õppeaine jaoks. Lapsed täitsid õpipäevikut, kus seadsid eesmärke, koostasid ajakava ning analüüsisid tulemusi. 

Koostöine õppimine, mille tulemusena valmis podcast ja video jõulukommete teemal. Foto: erakogu

                                              

                    Meie õpilased teevad läbi enesejuhitud  õppimise ülesandeid.                                             

                                                             Foto: erakogu 

Projektõpe toimub kevadel kahe nädala jooksul ning algab vanemate poolt rahastatud õppereisiga. Selle põhjal toimuvad edasised tegevused. Lõpus on kokkuvõtlik esitluspäev (Jahresmarkt), kus projektigrupid tutvustavad oma töö tulemusi ja tutvuvad teiste töödega.

Juba 6. klassi tunnis oli näha, kuidas õpilased oskasid iseseisvalt töötada, konspekteerida, küsimustele vastuseid leida, abi küsida. Õpilased olid tunnis aktiivsed vastajad, mõtlesid ja arutlesid kaasa, avaldasid arvamust. Meie jaoks oli huvitav näha, et bioloogia klassi etrraariumis elasid erinevad loomad, kelle eest hoolitses grupp õpilasi kokkulepitud graafiku alusel, ka vaheaegadel.

Terraariumi raagritsikas Foto: erakogu

                  

Meie kooli õpilased tegid koos võõrustajatega projekti jõulukommete teemal, kus tutvustasid kodumaa jõulutraditsioone, võrdlesid erinevusi ja sarnasusi ja käisid koos jõuluturul. Lisaks käidi koos õppetundides ja veedeti aega pärast koolipäeva. Sellest ja oma muljetest  kirjutavad õpilased jaanuaris ise pikemalt siinsamas blogis. 

Vanade maalide galeriis (Alte Gemäldegalerie)
tuli leida üks huvitav maal ja seda kirjeldada . Foto:erakogu     

Silke Pahlitzsch näitas Dresdeni põnevaid kohti 

                                                          Foto: erakogu
                                                           

Saime osa ka Dresdenis valitsevast jõuluootusest. Linnas toimub mitte üks, vaid palju jõuluturge, kõige kuulsam neist Striezelmarkt. Linn oli kaunistatud Saksimaal tüüpiliste tähekeste, jõulutulede, jõulupüramiidide (Weihnachtspyramide), karusellide ja vaateratastega

Jõulupüramiid kõige kuulsamal jõuluturul Striezelmarkt 
Foto: erakogu 

Flammkuchen jõuluturul 
Foto: erakogu 

Elasime koos õpilastega külaliskorteris -  tegime süüa, jagasime vannituba, planeerisime tegevusi ja arutasime kogetut. Selle käigus õppisime üksteist tundma kui inimesi. Noortega koos on väga põnev! 

Reedel enne kojulendu vaatasime ringi Berliinis. Tutvusime Eesti Suursaatkonna tööga, vaatasime oma silmaga ära Brandenburgi värava ja maailmakella Alexanderplatzil. 

    

                                                Eesti Suursaatkonnas                                                                   

Foto: erakogu 

Maailmakell Aleksanderplatzil 
Foto: erakogu 

            

Esimene õpiränne koos õpilastega ERASMUS+ akrediteeringu raames oli igati õnnestunud ja innustab jätkama. PISA testi tulemused on Eestile küll uhkuseks, aga Tolkewitzi Gümnaasiumis kogetud õppimise meetodid oleksid suurepäraseks täienduseks ka meie koolisüsteemis.  

Õpetajad Ellen Rosimannus ja Riina Järva   

Emotsionaalne intelligentsus ja mis me sellest teada saime 👀

Aeg teha kokkuvõte ja jagada koolituse "EMOTIONAL COMPETENCES. Developing Emotional Intelligence In Teachers And Students" (Emotsionaalse intelligentsuse arendamine õpilaste ja õpetajate seas) sisukamat poolt. Koolitusmaterjale on palju ja kõike ei jõua siia kirja panna, aga toome välja enda jaoks huvitavamad ja põnevamad teemad ning tegevused.

Koolitus toimus Soveratos, Itaalias. Koolituspäevad olid jagatud kaheks - hommikuti kuulasime teoreetilist osa koolitusruumides, pärastlõunal viibisime õues ja tegime läbi praktilisi harjutusi.

Pilt erakogu

Pilt erakogu

Pilt erakogu

Emotsionaalne intelligentsus hõlmab enesekontrolli, innukust ja püsivust ning võimet ennast motiveerida (Goleman, 1996). Koolitusel saime teada, et emotsionaalne kompetentsus on emotsionaalse intelligentsuse osa ning see on oluline just iseenda tunnete arusaamiseks ja nendega toimetulekuks. 

Emotsioonide teema juures tutvustati meile Robert Plutchiku emotsioonide ratast. See tööriist võimaldab emotsioone tuvastada ja neile nimesid anda, selle asemel, et anda hinnanguid "hästi", "halvasti" ja "normaalselt". 

Pilt koolitaja slaididelt

Emotsioonide tuvastamiseks ja sõnavara laiendamiseks tegime õuesessioonil läbi ülesandeid, kus pidime töölehel värvima ära erinevad emotsioonid ning kasutama looduslikke materjale, et kirjeldada meile sellel hetkel olulisi tundeid. Praktilised ülesanded, mida kasutada edaspidi töös õpilaste ja ka õpetajatega.

Lisaks emotsioonidele rääkisime palju ka stressi juhtimisest, kuna paratamatult mõjutab meie üldine olek ka seda, milliseid emotsioone kogeme ja kuidas nendega toimetame. Stressi juhtimise juures tutvusime mitmete erinevate aja planeerimise meetoditega. Kui me suudame oma aega efektiivselt ja teadlikult planeerida, oleme vähem stressis ja suudame teiste inimestega rahulikumalt suhelda.

Üks stressi juhtimise meetod, mida meile tutvustati on Eisenhoweri meetod. See aitab planeerida, panna vajalikud tegevused tähtsuse järjekorda ning ebavajalikud elimineerida. Kõik selleks, et olla produktiivsem, aga vähem stressis.

Pilt koolitaja slaididelt

• Vasakul üleval on pakilised ja olulised ülesanded, mis on vaja teha, millega on kiire ja mis tõenäoliselt kõige rohkem stressi tekitavad. 
• Paremal üleval on tegevused, mis on olulised, kuid nad ei ole nii pakilised. Need on vaja lisada märkmikku või kalendrisse ja planeerida, millal nendega tegeleda. 
• All vasakul on ülesanded, mis ei ole olulised, aga millega oleks vaja kohe tegeleda. Kõige olulisem siin on mõelda, kas on keegi teine, kes saaks need ülesanded sama hästi ära teha. Tihti kipume liialt iseendale ülesandeid võtma ja siis ei saa meie ümber olevad inimesed oma oskusi arendada.
• All paremal on ülesanded mis pole ei tähtsad ega pakilised. Need võivad istuda seal nurgas ja aeg-ajalt peaks need üle vaatama, et otsustada, kas saab need asjad nö üldse ära kustutada või kui need muutuvad tegemist vajavaks, siis saab need kellelegi delegeerida.

Väga mitmeid kordi jõudsime koolituse jooksul ka selleni, kui oluline on osata rahustavaid tehnikaid stressi vähendamiseks ja emotsioonidega paremaks toimetulekuks. On see siis sügavalt hingamine, mediteerimine, mõni füüsiline tegevus (jooga, mõni muu treening) või midagi muud. Igaüks võiks katsetada läbi erinevaid tehnikad, leida endale oma lemmiku ning hoolitseda iseenda eest, et nii enda kui teistega paremini suhelda.  

Kokkuvõtvalt jäime koolitusega väga rahule ja soovitame teistelegi!

Terje ja Triinu 💛

Pilt erakogu

Kasutatud kirjandus

Goleman, D. (1996). Emotional Intelligence: Why It Can Matter More than IQ. Bloomsburg.
Koolituse slaidid‌

Eestlane muukeelsena Soome koolis

Õpirändajad Kersti ja Jaanika veedavad kaks päeva töövarjudena Soomes Vantaa linnas. Me oleme siin tänu Mari-Liisile, kes on Eesti laste emakeele õpetaja soomekeelsetes koolides (sellel aastal kokku 14 Vantaa koolis).

Kersti, Jaanika ja Mari-Liis, taustal koolis õppivate laste riikide lipud. Foto: erakogu.

Meie koolis, Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis, õpib juba rohkem kui 10% muukeelseid õpilasi, mis on esitanud koolile, õpetajatele ja õpilastele uusi väljakutseid. Tulime Soome, et õppida Soome koolide kogemusest, kuidas muukeelseid õpilasi paremini toetada riigikeele õppimisel. Vantaa linna valisime, kuna siin õpib palju Eestist pärit õpilasi, kuid mitte ainult. Erinevates koolides kokku räägivad õpilased emakeelena üle 50 erineva keele. Enam on esindatud eesti keel, vene keel, somaali keel ja araabia keel.

Vantaa Rekolanmäe koolis õpib üle 900 õpilase, neist ligikaudu 37% on muukeelseid õpilasi. Muukeelsed õpilased asuvad õppima oma elukohajärgsetesse koolidesse, kuhu suunab nad linna vastava ala koordinaator. 1. klassis õppimist alustavad muukeelsed lapsed lähevad enamasti kohe soomekeelsesse klassi ja õpivad soome keelt viibides keelekeskkonnas ja suheldes eakaaslastega. Vanemad õpilased õpivad kõigepealt ühe aasta (mõnes linnas ka 1,5 aastat või 2 aastat) ainult soome keelt selleks loodud keeleõppe klassides. 

Eesti värvid. Foto: erakogu.

Keeleõppeklassis õpib uus saabuja 2-4 nädalat ainult soome keelt. Peale sisseelamise aega hakkavad nad koos soomekeelsete õpilastega koos õppima oskusaineid (kunst, kehaline kasvatus, käsitöö/tööõpetus). Selleks koostatakse igale muukeelsele õpilasele oma isiklik tunniplaan ja soome keelt õpivad õpilased edasi erinevates gruppides kombineeritult. Ühes grupis võiks olla Soome haridusministeeriumi soovitusel 8-10 õpilast, kuid olude sunnil on praegu gruppide suurused Vantaas kuni 13 õpilast. Peale umbes 4 kuud soome keele õppimist liiguvad õpilased inglise keele ja matemaatika tundidesse soomekeelsetesse klassidesse.

Soome keele õppimisel kasutatakse keele taseme A1.2-A2.1 materjale. Keeleõppe tundide ettevalmistamisel toimub tihe koostöö keeleõpetaja ja aineõpetajate vahel. See tähendab, et näiteks 7. klassi õpilase jaoks annab 7. klassi ajalooõpetaja keeleõpetajale oluliste mõistete nimekirja ja geograafiaõpetaja vajalike geograafia oluliste mõistete nimekirja. Keeleõppeaastal õpilased hindeid ei saa ning tunnistusele läheb sõnaline hinnang tema poolt omandatud keele osaoskuste kohta. Kahjuks ei saavuta mõned õpilased õppeaasta lõpuks soome keeles A1 taset, millel on väga erinevaid põhjuseid. Nendel õpilastel on edasi õppimine keerulisem ja tulevikus valikuid vähem.

"Tere" erinevates keeltes. Foto: Erakogu.

Peale aasta möödumist asuvad nad õppima soomekeelsesse klassi, kus neil on enamasti soome keel teise keelena õpetaja tugi. Kiiremini keelt omandav õpilane võib liikuda soomekeelsesse klassi ka kiiremini kui üks õppeaasta. Kui lapse keeleoskus pole veel piisavalt hea, et soome keeles kõigest aru saada, kohandab aineõpetaja temale õpitavat ning koostab individuaalse õppekava. Erisusi arvestatakse ka hindamisel. Soome koolis õpitakse võõrkeelena peamiselt inglise keelt ja rootsi keelt. Muukeelsed õpilased võivad loobuda teisest võõrkeelest, et keskenduda täiendavale soome keele õppimisele. Enamasti loobutakse rootsi keelest. Mida noorem on laps, seda kiiremini ja kergemini ta keele omandab. Mitmed õpetajad ja direktorid hindasid soome keele täielikuks omandamiseks kuluva ajaks 7 aastat.

Foto: YouTube (Education in Finland)

Aastane keeleõppe korraldus tundub meile väge hea võimalusena just vanemate õpilaste jaoks. On väga keeruline õpetada umbkeelset last näiteks 9. klassis eesti keeles kõikides õppeainetes ning oodata temalt tema teadmistele vastavaid tulemusi lõpueksamitel. Selline olukord on hetkel Eestis meie koolidesse saabunud muukeelsete laste õpetamisega. Usume, et tasub õppida Soome kogemusest ning mõelda läbi, kuidas muukeelsete õpilaste õpet paremini korraldada nii riigi kui kooli tasandil.

Nüüd täpsemalt eesti keele kui emakeele õppimisest Soome koolis.

Vantaa koolides pakutakse eesti keele õppimise võimalust valikainena Eesti päritolu õpilastele 2 tundi nädalas liitrühmades 1.-6. klassi õpilastele ja 7.-9. klassi õpilastele.  Meile üllatuseks ei soovi kõik vanemad, et nende lapsed õpiksid valikainena eesti keelt. Soome ja Eesti riik on koostööna selle võimaluse loonud, et hoida eesti keele oskust. Igas teises riigis, kuhu eestlased õppima lähevad, sellist võimalust ei ole või ei suudeta pakkuda.

Kõnelevad seinad. Foto: Erakogu.

Kohtusime õpilastega, kes rääkisid meile oma kogemusest muukeelse õpilasena Soome koolis. Nemad olid tulnud Soome elama enne kooliea saabumist, mistõttu nemad olid kõik alustanud õppimist kohe soomekeelses klassis. Need õpilased, kelle kodus räägitakse eesti keelt, rääkisid ka ise väga head eesti keelt, kuid eesti keele tundides õpivad nad juurde õigekirja. Ootamatu oli see, et ka osadega oma eestlastest sõpradega eelistavad nad rääkida soome keeles.

Olid huvitavad ja silmaringi avardavad vestlused muukeelsetele õpilastele riigikeele õpetamise teemadel. Mõtlemapanevat ja kaalumist, kuidas edasi liikuda muukeelsete laste õpetamisel Eestis, oli palju. Oleme väga tänulikud sellise õppimise võimaluse eest!

Kersti ja Jaanika

Õpirändajad koolitusel Itaalias

Meie õpiränne tõi meid 01.oktoobril Lõuna-Itaaliasse, vahemereäärsesse Soveratosse. Osaleme siin koolitusel "EMOTIONAL COMPETENCES. Developing emotional intelligence in teachers and students.”, mida korraldab organisatsioon JUMP Associazione. Koolitusel selgitatakse kuidas arendada emotsionaalset intelligentsust ehk kuidas oma emotsioone ära tunda ja nendega paremini toime tulla.

Soverato. Pilt: erakogu.

Alustuseks aga natukene lähemalt Soveratost. Esimest päeva alustasime mänguga “Mission impossible”, mille käigus jagati meid kaheks grupiks ning pidime oma grupiga otsima vastuseid linna puudutavatele küsimustele. Seda pidime tegema inglise keeles ja kuna itaallased inglise keeles väga osavad pole, siis sellest ka mängu nimi. Mängu käigus saime teada huvitavaid fakte Soverato ajaloo kohta ning õppisime linnas orienteeruma. 

Vaade Soverato rannale. Pilt: erakogu.

Uurisime ka kohaliku haridussüsteemi kohta. Selgus, et Itaalias ei ole fikseeritud kooliaasta algus nagu meil on 1.september. Põhja-Itaalias algab kool septembri alguses ja mida lõuna poole, seda hilisemaks alguse kuupäev lükkub. Põhjuseks ilm, mis on septembri alguses lõunas veel liiga kuum. Suvevaheajale aga lähevad lapsed ühel ajal, lõunas on kooliaasta jooksul vähem vabu päevi. 

Soveratos on kaks suuremat kooli, ühte neist juhivad nunnad ja teist preestrid. Õpilased on ühes koolimajas lasteaiast keskkooli lõpuni. Eelmise õppeaasta lõpuni käisid lapsed koolis ka laupäeviti, kuid sellest õppeaastast süsteem muutus ja laupäev on kõigil vaba päev. 

Nunnade peetav erakool. Foto: erakogu.

Preestrite peetav erakool. Foto: erakogu.

Lisaks koolituspäevadele oleme tutvunud linna põhiliste vaatamisväärsustega. Meie majutus ja koolitus toimuvad n-ö kolmandas Soveratos, kuid meile näidati ka teist ja esimest Soveratot, millest viimane hävines maavärina tagajärjel. Külastasime botaanikaaeda, kirikut ja kohalikku turgu. Imetlesime oliivisalu ja saime teada, et selles piirkonnas toodetakse ⅓ kogu Itaalia oliiviõlist. 

Esimene Soverato. Foto: erakogu.

Põhjalikuma ülevaate koolituse sisust ja meetoditest anname järgmises postituses. 

Klassiõpetaja Terje ja koolipsühholoog Triinu