Eestlane muukeelsena Soome koolis

Õpirändajad Kersti ja Jaanika veedavad kaks päeva töövarjudena Soomes Vantaa linnas. Me oleme siin tänu Mari-Liisile, kes on Eesti laste emakeele õpetaja soomekeelsetes koolides (sellel aastal kokku 14 Vantaa koolis).

Kersti, Jaanika ja Mari-Liis, taustal koolis õppivate laste riikide lipud. Foto: erakogu.

Meie koolis, Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis, õpib juba rohkem kui 10% muukeelseid õpilasi, mis on esitanud koolile, õpetajatele ja õpilastele uusi väljakutseid. Tulime Soome, et õppida Soome koolide kogemusest, kuidas muukeelseid õpilasi paremini toetada riigikeele õppimisel. Vantaa linna valisime, kuna siin õpib palju Eestist pärit õpilasi, kuid mitte ainult. Erinevates koolides kokku räägivad õpilased emakeelena üle 50 erineva keele. Enam on esindatud eesti keel, vene keel, somaali keel ja araabia keel.

Vantaa Rekolanmäe koolis õpib üle 900 õpilase, neist ligikaudu 37% on muukeelseid õpilasi. Muukeelsed õpilased asuvad õppima oma elukohajärgsetesse koolidesse, kuhu suunab nad linna vastava ala koordinaator. 1. klassis õppimist alustavad muukeelsed lapsed lähevad enamasti kohe soomekeelsesse klassi ja õpivad soome keelt viibides keelekeskkonnas ja suheldes eakaaslastega. Vanemad õpilased õpivad kõigepealt ühe aasta (mõnes linnas ka 1,5 aastat või 2 aastat) ainult soome keelt selleks loodud keeleõppe klassides. 

Eesti värvid. Foto: erakogu.

Keeleõppeklassis õpib uus saabuja 2-4 nädalat ainult soome keelt. Peale sisseelamise aega hakkavad nad koos soomekeelsete õpilastega koos õppima oskusaineid (kunst, kehaline kasvatus, käsitöö/tööõpetus). Selleks koostatakse igale muukeelsele õpilasele oma isiklik tunniplaan ja soome keelt õpivad õpilased edasi erinevates gruppides kombineeritult. Ühes grupis võiks olla Soome haridusministeeriumi soovitusel 8-10 õpilast, kuid olude sunnil on praegu gruppide suurused Vantaas kuni 13 õpilast. Peale umbes 4 kuud soome keele õppimist liiguvad õpilased inglise keele ja matemaatika tundidesse soomekeelsetesse klassidesse.

Soome keele õppimisel kasutatakse keele taseme A1.2-A2.1 materjale. Keeleõppe tundide ettevalmistamisel toimub tihe koostöö keeleõpetaja ja aineõpetajate vahel. See tähendab, et näiteks 7. klassi õpilase jaoks annab 7. klassi ajalooõpetaja keeleõpetajale oluliste mõistete nimekirja ja geograafiaõpetaja vajalike geograafia oluliste mõistete nimekirja. Keeleõppeaastal õpilased hindeid ei saa ning tunnistusele läheb sõnaline hinnang tema poolt omandatud keele osaoskuste kohta. Kahjuks ei saavuta mõned õpilased õppeaasta lõpuks soome keeles A1 taset, millel on väga erinevaid põhjuseid. Nendel õpilastel on edasi õppimine keerulisem ja tulevikus valikuid vähem.

"Tere" erinevates keeltes. Foto: Erakogu.

Peale aasta möödumist asuvad nad õppima soomekeelsesse klassi, kus neil on enamasti soome keel teise keelena õpetaja tugi. Kiiremini keelt omandav õpilane võib liikuda soomekeelsesse klassi ka kiiremini kui üks õppeaasta. Kui lapse keeleoskus pole veel piisavalt hea, et soome keeles kõigest aru saada, kohandab aineõpetaja temale õpitavat ning koostab individuaalse õppekava. Erisusi arvestatakse ka hindamisel. Soome koolis õpitakse võõrkeelena peamiselt inglise keelt ja rootsi keelt. Muukeelsed õpilased võivad loobuda teisest võõrkeelest, et keskenduda täiendavale soome keele õppimisele. Enamasti loobutakse rootsi keelest. Mida noorem on laps, seda kiiremini ja kergemini ta keele omandab. Mitmed õpetajad ja direktorid hindasid soome keele täielikuks omandamiseks kuluva ajaks 7 aastat.

Foto: YouTube (Education in Finland)

Aastane keeleõppe korraldus tundub meile väge hea võimalusena just vanemate õpilaste jaoks. On väga keeruline õpetada umbkeelset last näiteks 9. klassis eesti keeles kõikides õppeainetes ning oodata temalt tema teadmistele vastavaid tulemusi lõpueksamitel. Selline olukord on hetkel Eestis meie koolidesse saabunud muukeelsete laste õpetamisega. Usume, et tasub õppida Soome kogemusest ning mõelda läbi, kuidas muukeelsete õpilaste õpet paremini korraldada nii riigi kui kooli tasandil.

Nüüd täpsemalt eesti keele kui emakeele õppimisest Soome koolis.

Vantaa koolides pakutakse eesti keele õppimise võimalust valikainena Eesti päritolu õpilastele 2 tundi nädalas liitrühmades 1.-6. klassi õpilastele ja 7.-9. klassi õpilastele.  Meile üllatuseks ei soovi kõik vanemad, et nende lapsed õpiksid valikainena eesti keelt. Soome ja Eesti riik on koostööna selle võimaluse loonud, et hoida eesti keele oskust. Igas teises riigis, kuhu eestlased õppima lähevad, sellist võimalust ei ole või ei suudeta pakkuda.

Kõnelevad seinad. Foto: Erakogu.

Kohtusime õpilastega, kes rääkisid meile oma kogemusest muukeelse õpilasena Soome koolis. Nemad olid tulnud Soome elama enne kooliea saabumist, mistõttu nemad olid kõik alustanud õppimist kohe soomekeelses klassis. Need õpilased, kelle kodus räägitakse eesti keelt, rääkisid ka ise väga head eesti keelt, kuid eesti keele tundides õpivad nad juurde õigekirja. Ootamatu oli see, et ka osadega oma eestlastest sõpradega eelistavad nad rääkida soome keeles.

Olid huvitavad ja silmaringi avardavad vestlused muukeelsetele õpilastele riigikeele õpetamise teemadel. Mõtlemapanevat ja kaalumist, kuidas edasi liikuda muukeelsete laste õpetamisel Eestis, oli palju. Oleme väga tänulikud sellise õppimise võimaluse eest!

Kersti ja Jaanika