ERASMUS+ õpiränded tulevad taas – nüüd juba akrediteeritud haridusasutusena!

 

31.01. 2023 sai Hillar Hanssoo Põhikool  Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhataja Rait Toompere käest pidulikult kätte akrediteerimistunnistuse ning Erasmus+ programmi 35. juubeli auks välja antud meenemündi.

Loe lähemalt siit: https://eeagentuur.ee/24-uut-liikmekaarti-euroopasse-on-valja-jagatud/

Akrediteerimistunnistuse ja meenemündi kättesaamine.

Foto: eeagentuur 

 K. Kivisoo ja E. Rosimannus akrediteeritud

 haridusasutuste seminaril 31.01.2023

Foto: erakogu 

Erasmuse+  õpirände akrediteering aastateks  2023- 2027 on tunnustus ja kvaliteedimärgis selle eest, et panustame rahvusvahelise koostöö kaudu kooli arengusse ja et meil on pikaajalised eesmärgid. Oleme hetkel Järvamaa ainus üldhariduskool, kellel on ERASMUS+ akrediteering. Programmi raames saavad kooli töötajad ja õpilased minna õpirännetele Euroopasse, kogeda erinevaid haridussüsteeme ja kultuure, teha koostööd parteritega, parandada võõrkeelteoskust ja õppida midagi iseenda jaoks. Akrediteeritud koolina on miinimumrahastus garanteeritud kogu perioodiks.

Lähiaastatel oleme fookusesse võtnud digipädevuste parandamise ning andekate ja  rändetaustaga õpilaste toetamise. Seda nii ERASMUS+ õpirännete teemana kui kooli arengukava eesmärgina. Valmis on 2023-24. õppeaasta õpirännete plaan ning tegeldakse nende  praktilise korraldamisega. Oleme mõelnud ka sellele, kuidas õpirännete kogemust parimal moel jagada.

Kuna projektis „Kaasav kool“ (2018-2019) loodud blogi õnnestus hästi, otsustasime jätkata kogemuste jagamist blogi vormis.

Värsked postitused juba augusti lõpul!

 

Projekt "Kaasav kool" sai Euroopa auhinna

Paide Hillar Hanssoo Põhikooli tunnustati 2021. aasta septembris Euroopa innovatiivsete õpetamisviiside auhinnaga. Selle eesmärgiks on väärtustada koolide ja õpetajate saavutusi rahvusvahelise koostöö edendamisel Euroopa haridusruumis Erasmus+ programmi raames.

Auhinna pälvisime projekti „Kaasav kool“ eest. Meelde tuletuseks, et projekt toimus aastatel 2018-2019 ja selle raames käisid õpetajad töövarjudena Inglismaa, Saksamaa ja  Tšehhi haridusasutustes kogumas parimaid praktikaid hariduslike erivajadustega õppijate kaasamiseks kooliellu. Õpitut kasutasime tundides ning jagasime kolleegidega Järvamaalt ning kaugemaltki, esinesime konverentsidel ja avaldasime õppematerjale veebis. Projekt aitas lahendada meie koolile olulist probleemi, nimelt tuge vajavate õppijate kaasamist tavaklassi.   

 Hindamiskomisjon tõstis esile õpetajate ettevõtlikkust, kes algatasid projekti, kirjutasid rahataotluse ja viisid  tegevused pühendumusega ellu. Õpirännetel käinud õpetajad peavad oluliseks koostööd omavahel ja projektipartneritega, aja planeerimist ja osalejate motivatsiooni. Saadi julgust teha asju uutmoodi ja osatakse paremini hinnata enda õpetamiskogemust. Eriline heameel on Meetodite kogu üle, mida kasutatavad Hillar Hanssoo Põhikooli õpetajad ja ka kolleegid üle Eesti.  

2020 – 2023 osaleb meie kool  koostööprojektis „Win-Win Conflict“, milles on koostööpartneriteks üks Eesti, Leedu, Rumeenia, Türgi ja Kreeka kool. Vahetame kogemusi ja õpime toimetulekut erinevates probleemsituatsioonides, mis  võivad koolis ette tulla. Käisime septembri alguses töökoosolekul Kreekas, kus arutati põhjalikult läbi tegevuskava ja lepiti kokku kohtumiste kuupäevad. Järgmine kohtumine toimub Paides veebruaris 2022, kus on fookuses kommunikatsioon ja suhtlemine. 

Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis peetakse rahvusvahelist koostööd oluliseks ja oleme kasutanud Erasmus+ võimalusi suhtlemiseks kolleegidega teistes maades.  

Erasmus+ ja Euroopa Solidaaruskorpuse artikkel Kolm eesti kooli paistavad silma uuenduslike õpetamisviisidega    ja Järva Teataja artikkel Paide kool paistab silma uuenduslike õpetamisviisidega.  Meie projekti esitletakse ka Euroopa Innovatiivsete Õpetamisviiside auhinna ingliskeelsel leheküljel .

Oleme rõõmsad, et meid on märgatud. Tegime projekti pühendumuse ja innuga ning Euroopa Komisjoni auhind annab kindlustunde, et oleme  õigel teel. 

Õpirändajad Ellen Rosimannus ja Liina Lehis 

Oleme filmikangelased!

 

2020. aasta kevadel said Õpirändajad kutse osaleda Erasmus+ programmi reklaamvideos, sest projekt „Kaasav kool“ on suurepärane näide koolide koostööprojektist. Sel aastal tehakse nimelt kokkuvõtteid ERASMUS+ programmi rahastusperioodist  2014- 2020 ja meie projekt paistis silma. 

Kevadel tuli vahele eriolukord. Ühe päikselisel septembripäeval sai film tehtud, aga novembrisse plaanitud ERASMUSe festival, kus näidataks ka filmiklippi meie projektist Kaasav kool", tuleb siiski kevadesse lükata.  

Jagame SA Archimedes ja reklaamifirma VAAS poolt valminud filmi siin, oma blogis.

Aitäh, ERASMUS+! Õpirännetelt saadud teadmised ja rõõm koostegemisest annavad meile jätkuvalt indu!   

 

Õpirändajad (pildil vasakult):  Ingrit Talvist, Terje Peets, Liina Lehis, Ellen Rosimannus, Kätlin Merisalu, Helena Saar 

Õpirändajad innustavad: ERASMUS+ annab hindamatu õppimiskogemuse

6.12.2019 olime ajaloolises  Kernu mõisas SA Archimedes poolt korraldatud ERASMUS+ õpirände seminaril. Esimeses pooles õppisime paremini sõnastama õpirände eesmärke ja õpiväljundeid, pärastlõunal rääkisime projektitegemise kogemusest. Muidugi oleksime seminarile läinud kõik kuuekesi, aga tunnid peavad ka antud saama. 

Meid kuulas üle 30 kolleegi, kes kõik valmistavad ette ERASMUS+ taotlust 2020. aasta veebruarivooru.  Meie projekt oli ainuke, mida hea näitena esitleti.  Projektikeeles võiks öelda, et seekord õppisid kolleegid meilt parimaid projekti tegemise praktikaid, nagu meie  käisime Euroopas õppimas parimaid praktikaid kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks. 

Ellen ja Terje innustavad ERASMUS+ projekti tegema. Foto: Erakogu

Ettekandes mõtlesime tagasi projekti erinevatele etappidele idee sündimisest kuni õpikogemuse jagamiseni. Oleme selle kõik ise läbi teinud ja rõõmustame, et meie kui algajate poolt kirjutatud taotlusest tuli välja mõjukas ja hästi ellu viidud projekt. 

Projekt "Kaasav kool" on lõppenud ja  lõpparuannegi heaks kiidetud. Tagasisides öeldi: “Projekt täitis sellele pandud ootused. Väga tubli tulemus, eriti arvestades, et tegemist oli kooli esimese õpirändeprojektiga, kõike tehti esmakordselt alates partnerite otsingust kuni programmi dokumentatsiooni täitmiseni. Projekt viidi edukalt ellu vaatamata suurtele muudatustele kooli elus – restruktureerimisele, uus nimi ja uus juht.”  

Ise leiame, et edu toonud kuldvõtmeke oli koostöö omavahel ja projektipartneritega, aja planeerimine ja osalejate motivatsioon. Igas koolis on initsiatiivikaid õpetajaid, kes suudavad projekte ellu viia, ka juhtida ja taotlust kirjutada. 

Jagasime oma projektikogemust suurima heameelega, sest ERASMUS+ õpiränne on hindamatu õpikogemus ja aitas lahendada meie koolile olulist probleemi, nimelt tuge vajavate õppijate kaasamist tavaklassi! 

Ellen Rosimannus ja Terje Peets

Õpirändajad jagavad: Meie parimad ubinad Meetodite kogust

Neljapäeval, 17.oktoobril toimus Paide Muusika- ja Teatrimajas haridusprogrammi Ettevõtlik kool Haridusfestival, mille fookus oli sel aastal kogemuse jagamisel. Võrgustikku kuuluvate koolide õpetajad tutvustasid parimaid õpetamispraktikaid, olles ise "õpetajaid õpetavad õpetajaid". Aitäh, et meilegi anti töötoas võimalus esitleda Meetodite kogu. 

Kuna meetodite kogu tunnuspildiks on õun, siis panime töötoa nimeks "Õpirändajate parimad ubinad". Sügisesel ajal igati sobilik pealkiri, eks ju? Kahes töötoas osales kokku 45 õpetajat, kes kõik  tegid innuga läbi kogust pärit õpetamisnippe ja küsisid nende kohta lisa. Üks nupukas osaleja pani meile lamineeritud kirjutustahvlit kasutades hinde 5+. Küsiti ka ERASMUS+ projekti algatamise ja läbiviimise kohta. 

Läksime haridusfestivalilt tagasi igapäevatoimetuste juurde hea tundega, motiveeritult ja innustunult. Saime grupina väga hästi hakkama. Meil oli küll töötoa kava olemas, aga oleme õppinud nii hästi koos töötama, et täiendame üksteist sujuvalt ja loomulikult. Üks töötoas osaleja tõi selle välja kui hästi toimiva sünergia. Tihti jääbki kõlama see, kuidas tehakse, mitte see, mida öeldakse. 

Haridusfestivali tipphetk Paide Hillar Hanssoo Põhikooli jaoks oli see, kui koolijuht Kersti Kivisoo võttis vastu Ettevõtliku kooli baastaseme tunnistuse. Rõõmustame ja teame, et ka projekt "Kaasav kool" oli oluline verstapost ettevõtlikkuse teel.

Põrutav uudis - meie Meetodite kogu on vahepeal läinud laiemalt rändama! Nimelt SA Archimedes Hariduskoostöö uudiskirja kaudu.

Pärast töötuba Haridusfestivali fotonurgas. Ja jälle saime koos hakkama! Foto: Aili Avi 

Õpirändajad

Õpirändajad rõõmustavad: Projekti „Kaasav kool“ teine kogemuspäev õnnestus!

25. septembril jagasime meie uues koolimajas Kooli tn. 1 taas kord projekti „Kaasav kool“ õpirännetelt saadud kogemusi. Osalejaid oli rõõmustavalt palju, 30 ringis, lisaks Hillar Hanssoo kooli õpetajatele veel kolleegid Tarbja Lasteaed-Koolist, Paide Hammerbecki Põhikoolist, külalised Järvamaa Arenduskeskusest, Paide Linnavalitsusest ja Sihtasutusest Archimedes. 

Liina ja Terje rääkisid kaasamise süsteemist Shapi koolis ja tegid lõbusaid matemaatika ülesandeid. Helena tutvustas äsja valminud meetodite kogu. Ellen ja Ingrit juhendasid koostööharjutust, kus õpetajad kaardistasid tuge vajavate õppijate vajadusi ja seadsid eesmärke nende tõhusamaks toetamiseks. 

Meeleolu oli töine, arutelu asjalik, osalejad võtsid kaasa uusi mõtteid igapäevatööks ja lahkusid pärast kolmetunnist koolituspäeva rõõmsana. Tuge vajavaid õpilasi ei pea võtma kui mingit rasket probleemi, vaid nad on õppijad oma vajadustega ja peaksid teiste hulka sulanduma silma torkamata. Nautisime õpetajate asjalikku koostööd ja mõtteid selle kohta, kuidas tuge vajavaid lapsi paremini aidata. Meie õpetajad on lihtsalt imetlusväärsed, olles valmis  igas olukorras lahendust otsima ja seda ikka särasilmselt! 

Saime palju kiidusõnu sisuka koolituspäeva eest. Rahastajad Sihtasutusest Archimedes tunnustasid kooli väga hästi läbi viidud rahvusvahelise ERASMUS+ projekti eest. See oli meie esimene ERASMUS+ projekt, muide!
Meie, Õpirändajad, oleme projekti „Kaasav kool“ nautinud ja panime oma mõtted Word Arti pilti. 

Saimegi hakkama koos tehes!
Oleme rõõmsad ja töötame innustunult edasi!

30.septembril lõppes projekti ametlik tegevusaeg. Vaatame veel üle aruande ja siis ongi aeg läbi... 

Aga oh üllatust! Oleme juba saanud kutse viia läbi töötoa 17.10. Paides toimuval Haridusfestivalil, et tutvustada Meetodite kogu. Ikka kõik kuuekesi koos! Meile meeldib, et saame oma suurepärast kogemust edasi jagada! Aitäh, ERASMUS+ !

Õpirändajad 

Ellen Rosimannus

Kätlin Merisalu

Liina Lehis, 

Terje Peets

Helena Saar

Ingrit Talvist 

Õpirändajad mõtisklevad: Mis teeb koolist kaasava kooli?

Meil on olnud aega sellele mõelda. Meie hinnangul toimisid Inglismaal ja Saksamaal nähtud kaasamise (inclusion) mudelid hästi.  Üks märk sellest on, et hariduslike erivajadustega õpilasi pole klassis üldse märgata. Lapsed töötavad tunnis hästi kaasa, neil on oma plaan ja nad on igakülgselt toetatud. Kuigi diskussioon kaasamise üle pole endiselt vaibunud.

Oleme nähtud süsteeme juba ka tutvustanud. Toome need kirjeldused ära veelkord ka siin mõttega, et neist on veel kellelegi kasu.

Liina ja Terje panid kirja selle, kuidas Shapis  toetatatakse HEV-õpilasi.

Üldised põhimõtted:

• Ühes klassis käivad lapsed õpivad erinevas tempos ja erineval viisil
• Õpetajad kavandavad oma tunde ja valivad erinevat tüüpi tunnimaterjale, mis aitavad igal lapsel kõige paremini õppida.
• Inglismaal võib hariduslike erivajadustega laps minna tavakooli, või erikooli, kus on ainult hariduslike erivajadustega õpilased. Enamik hariduslike erivajadustega lapsi läheb tavakoolidesse.

Tuge vajavaid õppijaid aidatakse tõhusalt, tugisüsteem on 6-astmeline, tavakoolis õpivad koos kuni 4. astmeni toetavad õpilased. 

I ASTME PLAAN - INDIVIDUAALSE ARENGU JÄLGIMISE KAART

• Kõikidele õpilastele tehakse individuaalse arengu jälgimise kaart (kaust). Kaust läheb õpilasega järgmisse kooli kaasa
• Kõikide õpilaste arengukaarte muudetakse iga 6 nädala järel (teema lõpus). Vajadusel lisatakse soovitusi.
• Kaardil täidetakse iga lapse kohta 1) Plaan, mida õpitakse  2) Mida teeb õpilane  3)Mida teeb õpetaja  4) Oodatav tulemus

II ASTME PLAAN

Kool koostab hariduslike erivajaduste tugiplaani, kaasates lapsevanemat ja last, keskendudes tulemustele, mida laps vajab ja soovib saavutada ning kirjeldades üksikasjalikult, kuidas kool aitab neil neid tulemusi saavutada.

• Analüüsitakse lapse raskusi koos vanematega.
• Tehakse kindlaks lisatoetus, mida laps vajab.
• Pannakse paika tugi, mis last aitab.
• Kontrollitakse regulaarselt, kui hästi see töötab, et vajaduse korral toetuse suurust või laadi muuta.

III - VI ASTME PLAAN (Education, Health and Care (EHC) plan)

• EHC-plaanil puudub riiklik standardvorming, kuid seal peab olema kirjeldatud
• Lapsevanema ja lapse vaated, huvid ja püüdlused
• hariduslikud erivajadused (SEN) ja teenused
• HEV-iga seotud tervisevajadused ja tervishoiuteenused
• HEV-iga seotud sotsiaalhoolduse vajadused ja teenused
• Kooli või muu asutuse tüüp ja nimi, kus teenust pakutakse
• Tulemused - kuidas täiendav abi lapsele kasu toob
• Isiklik eelarvekorraldus
• nõuanded ja teave - EHC vajaduste hindamise käigus kogutud teabe loetelu. 

SUHTLEMINE VANEMATEGA

• Kool peab tugiplaani koostama kaasates vanemaid ja õpilast, keskendudes tulemustele, mida laps vajab ja soovib saavutada. Plaanis kirjeldatakse, kuidas kool aitab neil neid saavutada.
• Kool peab vanematega kohtuma vähemalt kolm korda aastas, et koos üle vaadata, kuidas lapsel areng edeneb ja millised on järgmised vajalikud sammud. 

Lastevanematele on infovoldik, kus on kirjas kõik pakutavad tugimeetmed.

Ellen pani kirja näite Saksamaalt Kellinghusenist, kuidas keerulise haridusliku erivajadusega õppijat kaasatakse tavaklassi:

Sellele konkreetsele õppijale on määratud programm Förderschwerpunkt Lernen (meie LÕK=lihtsustatud õppekava).

• Klassis on kaasas tugiisik, kes juhendab ka õppetöös. 
• Eripedagoog teeb koostöös õpetajatega individuaalse õppekava , kohandab materjalid, koosta ja viib läbi hindelised tööd, on toeks tundides ehk siis on meie mõistes tugiõpetaja (Förderlehrer).
• Lapsel on 10 põhiainete tundi nädalas väikses õpiabi grupis.
• Koolis tervikuna on läbi mõeldud kaasamise meetodid. Näiteks matemaatikas on kogu koolis 4 tasemel tööülesandeid(baastase light, baastase, keskmine tase, ekspertide tase), emakeeles kasutatakse kogu koolis diferentseerimist, tehakse tööd sotsiaalse kaasamisega, näiteks on igal nädalal klassi koosolek, kus arutatakse probleeme ja plaanitakse klassi ühistegevusi.
• Vanem on koostööaldis. 
• Kui 9 aastaga ei jõua eksamiküpsuseni, võib jääda nõnda nimetatud Flex-klassi, kus valmistutakse süvendatud individuaalse programmi alusel põhikooli lõpueksamiteks. Toeks on eripedagoog. Pärast 9. klassi on lapsel positiivne tulevikuväljavaade, teda toetatakse ka edaspidistes õpingutes ja töökoha leidmisel.

Ingrit nägi Berliini Heinrich Zille Koolis samuti hästi toimivat kaasamise süsteemi, mille põhimõtted on sellised:

• Hetke olukorra ja potentsiaalide kaardistamine
• Toetuskavad
• Kogu töö toimub klassis
• Rohkelt visualiseerimist
• Rõhk looval tööl
• Sotsiaalsete oskuste õpe - Klassenrat
• Vanem õpilane kui tugiisik
• Tegevused peale tunde (sotsiaalne kaasamine)
• Koostöö erinevate osapoolte vahel
• Õpetaja on toetatud

Meie suurim soov ja unistus on, et ka Paide ja Eesti tuge vajav õppija saaks koolist hea hariduse, enesekindluse, positiivse ellusuhtumise ja head tuleviku väljavaated. Berliini Heinrich Zille Koolis öeldi, et Saksamaal algasid suured muutused 20 aastat tagasi ja et algul läks kõik üle kivide ja kändude. Nende innustav sõnum oli, et Eesti areneb palju kiiremini. Loodame meiegi. Eks me ju sellepärast Euroopa parimat kogemust kogumas käisimegi, et oma koolis seda kasutada ja avalikkusele tutvustada. 

On ju normaalne, et ka HEV-õppija on rõõmus ja enesekindel? Foto: internet

Õpirändajate mõtted kogus kokku Ellen Rosimannus