Horvaatiast tagasi uute teadmistega pehmetest oskustest ja emotsionaalsest intelligentsusest

Õpetajatöö on pidevas muutuses. Olen tänulik Erasmus+ programmile, mis andis mulle 23.-29.06.2024 võimaluse osaleda Splitis kursusel pehmete oskuste ja emotsionaalse intelligentsuse arendamisest koos õpetajatega kümnest riigist. Kursuse korraldaja oli Erasmus+ Courses Croatia. 

Praktiliselt algas kogemuslik õppimine juba Tallinna lennujaamast - dokumentide vormistamine, piletite ja pagasi registreerimine ning orienteerumine jätkulennule erinevates lennujaamades. Sama kogemust oli tarvis praktiseerida ka Spliti linnas, Horvaatias. Digivahendid aitavad. Oluliselt paranes ka inglise keele suhtlusoskus.

Õppetöö  Splitis toimus meeskondades läbi praktiliste tegevuste, kuidas lahendada  probleeme  mitmekultuurilises klassiruumis. Õppepäevadel käsitleti allpool toodud teemasid:

- Väljakutsete lahendamine kaasavas 21. sajandi klassiruumis, rõhuasetus suhtlemisel, keskendumine individuaalsetele erinevustele, suhtlusstiilide ja kehakeele uurimine pehmete oskuste ja kriitilise mõtlemise täiustamiseks. Samm lähemale terviklikule haridusele.

- Praktiline matk läbi Spliti pärandi ja Dalmaatsia kultuuri.

- Meeskonnatöö oskuste arendamine looduses.

 Allpool jagan oma mõtteid, märgates pargis tegelasi looduses. Siit leiab paralleele erinevate emotsioonidega ja iseloomuomadustega õpilastele.

Esimene mõtisklus

Mesilased ehitavad meeskonnas endale kärge. Igaühel on oma tegevus, aga lõpptulemus on ühine, sarnased kuustahukad mee jaoks. Mesi on ülekantud tähenduses koostöös omandatud oskused ja teadmised.

 

                                                Mesilased ehitavad kärge. Video: erakogu

Teine mõtisklus 

Sipelgad on meeskonnatöös usinad töölised. Kõik on pühendunud oma maja ehitamisele. Suund kõigile üks. Samas leidub ka niisama sihitult kõrvale kaldujaid. Nii ka õpilaste hulgas.

 

                                                 Sipelgate meeskonnatöö. Video: erakogu

Kolmas mõtisklus 

Tigu ei soovi teha meeskonnatööd. Ta on kapseldunud oma kotta. Samas ka iga õpilane on eriline. Tuleb anda ka talle võimaluse olla omaette oma toimetamistes ja arenemises.

Tigu ei soovi teha meeskonnatööd. Foto: erakogu

 Jagan lugejale ka koolitusel saadud linki, kus on näha harjutusi, mille abil saab treenida aju ja käte koostööd

                                                  Aju ja käte koostöö treenimine. Video: youtube

 Koolitus lõppes edukalt 

Rahvusvaheline õppijaskond rõõmustab kursuse eduka lõpu üle. Foto: erakogu

 

Koolitaja Dario õnnitleb igaühte personaalselt. Foto: erakogu

 

 Kristi Teder

 

Langenbjergskolen`ist saime mõtteid projektõppeks

 27.05.-31.05. käis 7.a klass  ERASMUS+ õpirändel Taanis, Paide linna sõpruslinnas Fredensborgis, vastuvõtjaks Langebjergskolen. Õpilaste muljed on kirjas siin http://randajaopi.blogspot.com/2024/06/taanist-leidsime-sopru-kogu-eluks.html.

Meie, kaasas olnud õpetajad, kogesime õpilaste koos õppimise indu ja Taani kolleegide projekti tegemise oskust. Langenbjergskolen kasutab uurimuslikku õpet valdava meetodina. Õppimise alguses on alati käivitav küsimus. Projektõpe toimub neli korda aastas kahe nädala jooksul. Ülejäänud ajal õpitakse traditsioonilisemalt, aga esiplaanil on ikkagi probleemide lahendamine. Meie  õpiränne sattus just kevadise projekti perioodi ning võõrustajad olid väga tänulikud koos õppimise kogemuse eest eakaaslasega teisest riigist. Neil pole rahvusvaheline koostöö veel  igapäevatöösse jõudnud nagu Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis. 

Vasakult õpetajad Kristi Teder, Dorthe Egeberg Sørensen, Susanne Jul Paxton, 

Jane Randrup Pastersen,  Ellen Rosimannus, Michael Lyysgard 

ja direktriss Gytte Rønne Lykkegaard. Foto:erakogu

 Taani koolidele ei anta ette riiklikku õppekava, vaid iga kool otsustab ise suuna ja rõhuasetuse. Projektõpet kasutavad paljud. Hindeid ei panda kuni 8. klassini. Kohustuslik põhiharidus kestab 10 aastat, 0-klass arvestatakse selle hulka. Vanemad eelistavad üldjuhul kodulähedast kooli. 9. klassi lõpus on riiklikud standardeksamid emakeeles ja matemaatikas ja ühes aines või ainevaldkonnas, mis teatatakse alles kalendriaasta alguses. Eksameid on tehtud erinevates ainetes ja see võib olla uurimistöö vormis ja grupieksamina.

Püüdsime aru saada, kuidas toimib Langebjergskolenis projektõpe nii ladusalt. Seda ei rakendata  lihtsalt kui huvitavat õppemeetodit, vaid selle kaudu lõimitakse õppeained ja üldpädevused. Vähemalt selles koolis on 9. klassi eksamite tulemused head, millest saab järeldada, et õpitu kinnistub.  Õpetajad on motiveeritud projektõpet tegema ja õpilased õppima. Üks salatrikk võib olla õpetajate haridus. Õpetajad õpetavad mitut ainet, õpivad kogu aeg juurde ja õppetöös rakendatakse ka kõiki muid oskusi lisaks õpetatavale ainele. Meid vastu võtva 7. klassi neli õpetajat õpetasid ära kõik selle aasta õppeained, tuleval aastal ehk siis kaheksandas klassis vajavad juurde  vaid liikumise, kunsti ja muusika õpetajat. Kui kahe klassi neli õpetajat töötavad kõikide ainetega, siis on lõimumine ja koostöö lihtsam tekkima. Õpetajad õpivad neli aastat, õppimise ajal on palju praktikat ja õpetajakarjääri jooksul omandatakse juurde uusi kvalifikatsioone. Pidev ise õppimine paneb ka õpetajat otsima vastuseid küsimustele ja käivitab uudishimu.  

Juba saabumise õhtul said noored omavahel sõbraks. Foto: erakogu

Praktiline ajaloo tund Kronborgi kindluses. Foto: erakogu 

      

Õpilased uurivad Louisiana kunstimuuseumi,  meie jäädvustame erakordse hetke maailmakuulsas kohas. Foto: erakogu

                                                                                    

Tundsime end olevat täpselt õiges koolis, kust saada innustust ja ideid, kuidas Hillar Hanssoo Põhikoolis projektõpet edasi arendada. Meil on juba ülekooliliste projektipäevade kogemus ja teeme seda kindlasti edasi. 

Ellen Rosimannus ja Kristi Teder 

7. a õpilaste saatjad Taanis Humlebaekis Langebjergskolenis