Rändetaustaga õpilaste saksa keele õppest Bremenis

Bremeni koolis on esindatud palju erinevaid rahvuseid ja on palju erineva usulise taustaga õpilasi. Direktori sõnul on 63% õpilastest sisserändaja taustaga. See on ka arvatavasti põhjuseks, miks meile tihti rõhutati, et enamik kooli õpilasi on peredest, kellel on majanduslikud raskused. Ka Bremenis koostatakse erinevate näitajatega "edetabeleid". Eelmise õppeaasta andmete põhjal on Bremenis 42 põhi- ja keskharidus andvat kooli. Keerulisuse pingereas on meie partnerkool 4. kohal, st koolis on väga palju hariduslike erivajadustega õpilasi.

Info personali kohta. Foto: erakogu.

Hetkel on koolis 32 õpilast, kes on Saksamaale hiljuti saabunud ja kes õpivad praegu ainult saksa keele eelkursusel ning tavaklassis kõiki õppeaineid ei õpi. Uurisime selle eelkursuse kohta täpsemalt ka eelkursuse õpetajalt, kuna selle kursuse korraldus huvitas meid eriti palju. Õpetaja oli väga lahke täiendavaid selgitusi jagama.

Keeleõppe räääkivad seinad. Foto: erakogu.

Rändetaustaga õpilastele saksa keele õpetamise eelkursus on meie partnerkoolis korraldatud kahes grupis vanuse järgi jaotatult kuni 14-aastased ning 14-16-aastased. Mõlemas grupis õpib maksimaalselt 15 õpilast. Eelkursusel õpib õpilane kuni 2 aastat ainult saksa keelt. Peale eelkursuse lõppemist jätkab õpilane õppimist tavaklassis teiste Saksa lastega samadel tingimustel. Esimesel võimalusel, tavaliselt paari nädala möödumisel, integreeritakse õpilased tavaklassi oskusainete tundidesse. Kokkuleppeid õpetajatega selle võimaldamiseks teeb eelkursuse õpetaja, kes tunneb õpilase keelelisi oskusi kõige paremini. 

Õpetajal on vabadus kasutada neid õppematerjale, mida ta soovib. Materjalide ostmiseks õpetajale on linna poolt eraldatud 700 eurot aastas. Lastevanemad osatavad tööraamatud lastele ise. Peredes, kus on majanduslikud raskused, on linna poolt antud kasutada “Bremen card”, millega saavad pered osta lastele kooliks vajaminevaid asju, kasutada ühistransporti ja võimaldada haridust toetavaid tegevusi. Kui me õigesti aru saime, siis on piirsummaks 150 eurot aastas.

Keeleõppe materjal. Foto: erakogu.

Kui vanem ei saa kooliga keele tõttu suhelda, on linnas vabatahtlik organisatsioon, kes pakub tõlkeabi vestlemisel nii koolile kui vanemale. Kuna eelkursusel õppivate laste arv klassis on piiratud, ei pääse kõik soovijad kohe kursusele ning on ootenimekirjas. Mõnikord lausa mitu kuud. Rõõm oli näha, et eelkursusel õppivad lapsed püüdsid saksa keeles suhelda ja keelt õppida. Nende saavutatav keeletase peab 2. aasta lõpuks olema A.2-B.1. Edu neile õppimiseks!

Suulise osalemise hindamise juhised. Foto: erakogu.

Koolidele pakutakse erinevat abi. ReBUZ (https://www.rebuz.bremen.de/s-d-1469) on keskus, mis aitab koole (ja teisi haridusasutusi) linnas hariduslike erivajadustega õpilastega toime tulemises. Sarnased asutused on Eestis Harno Rajaleidja keskused. Abi saamiseks võib keskuse poole pöörduda nii kool kui lapsevanem ise. Kool peab vanemat ainult teavitama, et pöördub keskuse poole abi saamiseks, nõusolekut ei pea küsima. Varem oli Bremeni linnas üks kool, kus käisid kogu linna traumeeritud, suurte käitumisraskustega või psüühikahäiretega õpilased. Nüüd on igas linnaosas oma keskus, kus õpivad ainult selle linnaosa lapsed, kuid see on ajutine õppimiskoht, mille lõppeesmärk on püüda õpilast rehabiliteerida tavakooli.

Üks õppekoht. Foto: erakogu.

Õpitakse ainult matemaatikat, inglise keelt ja saksa keelt. Muud tegevused on keha ja vaimu toetavad (kokkamine, ujumine, liikumine, kunst). Keskus ei ole omaette kool, vaid ReBUZi allüksus. Maja eripära on, et igas klassiruumis peab olema 2 ust ning õpetajatel on tundides kaasas raadiosaatjad, et vajadusel abi kutsuda või ise appi minna.

Klassiruum. Foto: erakogu.

Kuigi erinevates klassides õpib enam-vähem sama palju õpilasi nagu meil, on nende klassiruumid palju suuremad ning mitmetel on ka lisaruumid, kuhu saab keskendumisraskusega õpilasega eraldi tööle minna. Kuna igas klassis on enamasti vähemalt 2 õpetajat (mõnikord veel lisaks tugiisikuid ja muid abilisi), siis on lisaruumid tihti kasutatavad. Unistame, et ka meie koolis oleks kunagi sellised võimalused.

Lõpetuseks töötamisest läbi huumori:

Liigsest töötamisest Bremeni moosekantide abil. Foto: erakogu.

Õpirändajad Triinu, Kersti ja Diana