Esmaspäev, 15. juuli 2019

Liina unistab: Kaasav kool ja üldõpetuse põhimõtte rakendamine on võimalik ka Eestis


Lugesin hiljaaegu  Liina Malva, Merlin Linde, Katrin Poom-Valickis, Äli Leijen koostatud „OECD õpetaja pedagoogiliste teadmiste pilootuuringu Eesti raportit“, milles Eesti üliõpilasi ja tegevõpetajaid võrreldes tuli välja, et kaasava haridusega seonduvate teadmiste omandamise võimaluste osas on üliõpilaste hinnangud pea kõigis aspektides (va soolised eripärad) kõrgemad kui tegevõpetajatel. Eriti suured on erinevused diferentseeritud õpetamise, õppija erivajaduste väljaselgitamise, nende kaasamise ja multikultuurse pedagoogika rakendamisel. 


Kõige tagasihoidlikumad olid nii üliõpilastel kui õpetajatel õppimise ja arengualased teadmised. Konkreetsemalt valmistasid vastajatele raskusi teadmised õpimotivatsioonist, mõtlemisprotsessidest ja õppimisest ning õppimise toetamisest. 


Uuringu tulemused olid minu jaoks jahmatavad. Värskelt Shap´ algkooli tunnid silme ees panid mind mõtlema  teema üle, miks on nii suur erinevus on traditsioonilisel Eesti koolil nähtuga. Ka meil ju räägitakse nii palju kaasamisest, märkamisest ja õpilaste keskestest meetoditest. Teoorias peaks ju kõik ideaalne olema kuid praktikas ei toimi…

Õnneks on ka Eestis sarnaseid näiteid Shap´kooliga. Täiesti juhuslikult sattusin alles 2018 aasta sügisel avatud Lilleoru Põhikooli (http://pohikool.lilleoru.ee/et) kodulehele. Tegemist on erakooliga, mis kasutab õpetamiseks Teadliku Muutuse Kunsti meetodi. Kuigi ma ise olen täiesti tavalise munitsipaalkooli õpetaja on mul hea meel, et Eestisse on jõudnud tasulised erakoolid nagu Emili kool (http://emilikool.ee/et ), Gaia kool (http://gaiakool.ee/meie-kool/ ) jt mis kasutavad üldõpetuse põhimõtteid, õuesõppe ja avastusõppe elemente, õpitakse läbi mängu ja praktilise tegevuse. Samuti on rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade (IB ja EB) alusel on võimalik õppida seitsmes Tallinna ja Tartu koolis. Ka rahvusvahelist haridust pakuvad peamiselt erakoolid, milles õppimine on tasuline. 
Ma loodan, et sellised erakoolid on oma positiivsete tulemustega eeskujuks Eesti koolivõrgu, arengusuundade ja õppekava arendajatele ning Eesti kool tervikuna muutub ka tegelikult selliseks kooliks, mida riiklik õppekava kirjeldab ning kõik lapsed saavad õppida koolides, mis arvestavad ning toetavad iga lapse individuaalset eripära.



(Skeem: haridus- ja teadusministeerium, https://www.hm.ee/et/opikasitus)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar