Reede, 5. juuli 2019

Helena jagab: koolipäevast Aacheni Vabas Waldorfkoolis

Waldorfkoolides on perioodõpe ehk epohhõpe, mis tähendab, et ühe õppeainega tegeletakse süvendatult põhitunni raames. Põhitund on 1 tund ja 40 minutit kestev päeva esimene tund kõikides põhikooli klassides. Näiteks kui hetkel on matemaatika perioodõpe, tähendab see seda, et nelja nädala vältel õpitakse iga päeva esimeses tunnis ehk põhitunnis süvendatult matemaatikat. Ained, mida perioodõppe vormis õpitakse on vormijoonistamine, emakeel ehk täheõpe ja matemaatika. Teised õppeained on 45-minutilised ainetunnid. Peale põhitundi ja õppetundide vahel on 15-minutilised vahetunnid. Tavakoolidest erinev on ka see, et võõrkeelt õpitakse juba alates esimesest klassist.
Põhitund ise on aga kindla ülesehitusega ja üsna loov tund. Põhitund algab alati sellega, et õpetaja teretab lapsi kättpidi. See on vajalik selleks, et õpilane saaks luua õpetajaga kontakti, teadvustada oma kohalolu ning tunda end olulisena.

Põhitunnis süüdatakse küünal, õpilased loevad ühiselt R. Steineri luuletusi, mille sisuks on tavaliselt see, et kõik maailmas olev ja meid ümbritsev on märkamist ja kogemist väärt ning meiega seotud.  Luuletuse lugemist saadavad ka liigutused. Peast salmide ja luuletuste lugemine on waldorfpedagoogikas suure tähtsusega. Aacheni kooli õpetaja põhjendas seda sellega, et need luuletused toimivad nagu mantrad, aitavad sisendada headust ja mõistmist, samuti treenivad mälu. Neljanda klassi põhitunnis mängisid lapsed sissejuhatavas osas ka flööti, laulsid ning sooritasid pinkidel tasakaaluharjutusi.

Põhitunniks on õpetaja tavaliselt joonistanud tahvlile ka ilusa värvilise temaatilise pildi. See on pildiline õpetamismeetod. Minu sealoleku ajal oli viienda klassi tunniks tahvlile joonistatud lehm ja see pilt püsis seal terve nädala. Selle pildi abil räägiti väga paljudest erinevatest lehmakasvatust ja lehma puudutavatest asjadest. Näiteks kirjeldas õpetaja lehma anatoomiat, seejärel kirjeldas piima saamise protsessi ning lõpuks jõuti loomapidamise varjukülgedeni ehk mis tagajärjed on karjakasvatusel meie kliimale ja majandusele. Neljanda klassi tunnis oli rõhk matemaatikal ning õpilased arvutasid mänguliselt. Õpilase kontakt oma kehaga ning kehatunnetus on waldorfpedagoogikas oluline, seega olid õppemängud kõik liikuvat laadi.

Tunni põhiosas kuulab õpilane õpetajat ning saab tavaliselt tunni viimaseosa ülesandeks tegeleda kas kirjaliku tööga või joonistamise/maalimisega. Kogetud viienda klassi tunnis joonistasid õpilased õpetaja pildile sarnaselt oma vihikusse/raamatusse lehma. Joonistatakse üldiselt vahakriitidega ja maalitakse vesivärvidega. Tunni kokkuvõttev osa ehk nn väljahingamine on alati lõõgastavat laadi tegevus, näiteks maalimine, laulmine vms.

Waldorfkool eristub tavakoolist ka seetõttu, et seal ei kasutata õpikuid ja töövihikuid. Õppematerjalid valmistavad õpetajad ise ning ainevihiku loovad õpilased oma käega. Selleks on neil igaks aineks A4 formaadis valgete lehtedega kaustik, kuhu siis kas kirjutatakse (loovtööd, harjutused, luuletused jne) või joonistatakse.

Waldorfkoolis on õppeained enamikus samad mis tavakoolideski - emakeel, võõrkeel, matemaatika, muusika jne, kuid on ka aineid, mida meil tavakoolides pole - eurütmia, aiandus ning vormijoonistamine. Eurütmia on liikumistund ning selle abil väljendatakse muusika ja kõne sisemisi omadusi ehk seostatakse muusika ja kõne liikumisega, mis tuleb sisemisest vaimsusest. Eurütmia on terapeutiline.
Vormijoonistamises tegeletakse nooremas kooliastmes vaba käega joonte matkimisega, hiljem kujundite matkimise ja peegeldamisega ning kui käsi ja silm on juba piisavalt harjunud, ka sirklijoonestamisega. Aiandustund on Aacheni koolis alates kuuendast klassist kord nädalas ning seal õpitakse taimi väärtustama ja nende eest hoolt kandma. Kasvatatud saadusi ja nendest valmistatud tooteid (nt ürdisoolad) müüdi kooli sügislaadal. Nooremad õpilased teevad aiandusprojekte, näiteks külvavad vilja, korjavad saagi, jahvatavad jahuks ning küpsetavad sellest leiba.

Vahetunnid kestavad Aacheni koolis 15 minutit ning see veedetakse enamasti õues. Nutivahendite vahetundides kasutamine on keelatud igas kooliastmes. Kooliõuele on rajatud hulganisti ronimisalasid ning avar haljasala annab võimaluse ringi joosta.

Aacheni Vabal Waldorfkoolil oma sööklat ega kohvikut pole. See tähendab seda, et õpilased võtavad oma lõuna kodust kaasa. Algkooli õpilased söövad oma lõuna klassis ja tavaliselt pärast põhitundi. Lõunaks on üldiselt lastel kaasas võileivad, puuviljad jm kerge toit.

Numbrilisi hindeid ei panda üldiselt kuni 9. klassini. 9. klassis võivad kujundavale-kirjalikule hindamisele lisaks tulla ka numbrilised hinded.

Klassiõpetaja on waldorfkoolis ühe klassiga 1.-6. või 1.-8. klassini. Kuna waldorfkoolidel tavaliselt direktor puudub, vastutab kogu kooli õpetav personal ühiselt koolikorraldusliku poole eest. Õpetajad moodustavad kolleegiumi, mis käib koos igal nädalal ning igal nädalal on arutluseks uus teema. Kolleegium võib arutada koolikorralduslikke küsimusi, kuid ka üldisemaid, lapse arenguga seotud teemasid. Aacheni kooli kolleegiumi kogunemisel vesteldi näiteks puberteedist lapse silmade läbi ning visati aruteluks õhku küsimus, et kui see kool oleks veel sõitev alus, missugune see oleks? Kas orjalaev, kruiisilaev või parv? Kui mõelda oma kooli peale, siis missugune alus see on? Missugune see võiks olla?

Waldorfkooli päevast täit pilti saada soovides tuleb seda siiski ise kogeda. See on üsna erinev tavakooli päevast ja tõeliselt huvitav. Alati on põnev on jälgida, kuidas teistsugused süsteemid toimivad ning mõelda, kas ja kuidas võiksid samad süsteemid kohaldatuna toimida ka meie koolis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar