Helena jutustab: Saksamaale waldorfpedagoogikat avastama

Tere! Mina olen Helena, blogipäises olevalt pildilt paremalt esimene.
Minu töövarjutamise soov lennutas mind suuremate ja väiksemate viperuste kiuste Saksamaale, täpsemalt Aacheni Vabasse Waldorfkooli (https://www.waldorf-aachen.de/).

8. aprilli kevadisel hommikul astusin ootusärevalt sisse Aacheni Vaba Waldorfkooli väravatest, kus õpib ligi 500 õpilast 61 töötaja valvsa pilgu all. Tegemist on kahe(kolme)teistkümne klassilise erakooliga. Lapsi õpetatakse seal juba aastast 1985, seega oli see kool juba viieaastane kui meil Eestis alles esimene waldorfkool loodi.

Aacheni Vaba Waldorfkooli rõõmus välisfassaad

Waldorfpedagoogika ise on juba üsna vana, sel aastal tähistati ülemaailmsete pidustuste saatel saja aasta möödumist esimese waldorfkooli asutamisest.
Mis pedagoogika see aga on?

Waldorfpedagoogika on Rudolf Steineri loodud õpetus- ja kasvatusmetoodika, mis põhineb antroposoofilisel inimeseõpetusel. Antroposoofia on vaimuteadus ehk see, kui vaimne inimeses on seotud vaimsega kõiksuses. Antroposoofiast saab lisa lugeda siin: http://antroposoofia.ee/.

Lihtsamalt öeldes on waldorfpedagoogika eesmärgiks võimaldada lapse individuaalsuse vaba avaldumist ja arengut. Waldorflasteaedades ja -koolides püütakse äratada lastes olevad jõud, oskused ja tunded. Eesmärgi täitmist toetavad õppeainete omavaheline lõimumine, projektõpped, epohhõpe, individuaalsuse ja ealiste iseärasustega arvestav õppekava, õppetöö rütmiline liigendamine jne. Waldorfkoolis on mõned huvitavad õppeained nagu eurütmia ja aiandus, mida meie tavakoolides üldiselt ei ole. Samuti tegeletakse palju vormijoonistusega, mis kõlab samuti huvitavalt.
Eelkirjutatu paremaks mõistmiseks tuleb aga asja ise kogeda. Seda ma õpirände ajal teha kavatsesingi.

Kuid miks ikkagi valisin oma õpirändeks just waldorfkooli, kui ise olen õpetaja tavakoolis? Sest olen veendunud, et õppida on võimalik kõigilt ja kõigest ning mis võiks olla veel huvitavam kui õppida veidi teistmoodi pedagoogikast, mis on meie tavakoolis praktiseeritavast võrratult erinev. Erinevused ju rikastavad ning just neid rikkusi mina sinna otsima läksingi. Kas ja mida ma sealt leidsin? Sellele annan vastuse juba järgmises postituses.

Kaunist kevade jätku,
Helena