Ellen arutleb: Mida teha sisserändajatega?

Möödunud nädalal kirjutas Ingrit teisest keele- ja kultuuriruumist õppijate kaasamisest Berliinis. Ka Kellinghuseni Ühiskoolis on eraldi integratsiooniprogramm sisserändajate lastele. Tegelikult kasutatakse sõna „migratsioonitaustaga lapsed“, mis on neutraalsem. Viimane suurem Kellinghusenit puudutanud sisseränne toimus 2016. aastal Süüriast.

Koolis on keeleõppeklassid sisserännanute lastele (DaZ-Klassen). Programm kestab tavaliselt kolm aastat. Esimesel aastal õpitakse keelt omakeskis, teisel aastal ollakse mõned tunnid tavaklassis, näiteks matemaatikas, ja kolmandal aastal jätkab laps tavaliselt tavaklassis.

Perega Saksamaale põgenenud lastega on keerulised lood. Mõned pole aastaid koolis käinud ja ei oska emakeeleski lugeda ega kirjutada. Mõned noormehed ei suuda taluda naisõpetajate juhtivat positsiooni klassis, sest kodumaal ei ole naistel sõnaõigust. Kõik need probleemid mõjutavad õppimist. Siiski väga paljud kohanevad ja jõuavad koolis hästi edasi.

Ühel hommikupoolikul olin nõnda nimetatud Flex-klassis, kus toetatakse 9. klassi õpilasi, kellel seda vaja. Klassis oli enamik migratsioonitaustaga õppijaid, kelle suurim probleem on riigikeele ehk siis saksa keele oskus. Igaüks töötas oma aine ja teemaga, õpetaja toetas. Klassis valitses hea töömeeleolu. Õppijatele meeldib Flex-klassis õppimine. Nad tunnetavad, et saavad tuge, et igaüks saab omas tempos töötada, et nad on koos hea meeskond. Mulle jäi kõrva, et Flex-klassis võib 8. ja 9. klassi teha kolm aastat, kui kahe aastaga lõpueksamiteks valmis ei ole. Lõputunnistusele mingit märget sellest ei jää. Lihtsalt programm on paindlikum. 

  

Ühel õhtupoolikul astusin sisse noorte ja vanade ning erinevatest kultuuridest pärit inimeste kohtumispaika nimega Mehrgenerationenhaus. See on linna poolt finantseeritav asustus, kuhu kõik võivad tulla vaba aega veetma, saksa keelt õppima või nõu saama. Veebruaris 2019 tegeleti 48 migratsioonitaustaga perega.

Siia tulevad ka seeniorid, kellele  linn on käima pannud tasuta bussi, et sõita poodi või tulla keskusesse teistega suhtlema. Noored tulevad pärast kooli siia koduseid töid tegema või vaba aega veetma. Keskuse töötajad hoiavad tegevusel silma peal. Sisserändajad käivad saksa keelt õppimas. Sellel õhtupoolikul, kui mina läbi astusin, istusid noored ja eakamad ühise kohvilaua taga, ajasid juttu ja õpetasid üksteisele eluks vajalikke oskusi. Õhtul pidi toimuma noorte korraldatud disko.

Flex-klassi projekt, kus noored
toovad välja selle õppevormi eelised.
Foto: Erakogu

Mehrgenerationenhaus, mille seinal olev plakat ütleb,
et integratsioon toimub hariduse kaudu. Foto:erakogu

Mehrgenerationenhaus on järgimist vääriv ettevõtmine, millest võidaksid nii noored kui eakamad, kohalikud kui migratsioonitaustaga inimesed. Kool peaks aga paindlike programmidega aitama integreeruda.  

Ellen Rosimannus 

töövarjutaja Kellinghusenis Saksamaal