Õpirändajad: Ingrit jagab: sõnum Berliini koolist

Olen töövarjutaja. Meie blogi kaanefotolt esimene, tulpidega. Tulbid olid küll mõeldud ühe Hollandi kooli jaoks, kuid Hollandi asemel olin 25.02. - 1.03.2019 töövarjuks Berliinis asuvas Heinrich-Zille Põhikoolis http://www.heinrich-zille-grundschule.de Ja ma ei kahetse, et taoline muutus toimus! Kool on 1.- 6. klassiline, õpilasi on pea 400 ja õpetajaskond-tugipersonal muljetavaldav 60 hinge (see number sisaldab ainult lastega töötavaid õpetajaid-spetsialiste).

Valisin Heinrich-Zille Põhikooli internetist leitava info põhjal - nimelt on kool olnud suur kaasaja juba 20 aastat, kooli on tunnustatud mitmetes valdkondades, kuid enim märkmist väärib 2005. aastal EL poolt antud auhinnaline esikoht nimetusega "Kaasamine teeb koolist Kooli". Keda siis kaastakse? Üks suund on kindlasti teisest keele- ja kultuuriruumist õppija, kuid mind huvitasid enim hariduslikud erivajadused.

Millise sõnumi ma endaga kaasa tõin on see, et kui küsisin oma juhendajalt, Astridilt, et kuidas te seda kõike teete ja saavutate, vastas ta nii: esmalt me loobusime lähtumast meditsiinipõhisest diagnoosist. Mida see tähendab? See on põhimõtteline muutus selle koha pealt, millele me keskendume. Kas me keskendume puudustele (deficity) ehk sellele, mis ei ole võimalik, on raskesti saavutatav või võimalustele (possibilities), milles on jõud ja lahendused.
Kui me oleme kodeeritud nägemaks vaid kitsaskohti siis me neid ilmselgelt ka näeme ja sinna kinni jääme. Täpsemaid kaasamise näiteid toon juba järgnevates blogipostitustes.