Ellen mõtiskleb: Eripedagoog - võtmeisik õppija toetamisel

Minu vastuvõtjaks Kellinghusenis oli eripedagoog Robert Pilgrim. Meessoost eripedagoog on isegi Saksamaal haruldus. Eripedagoog ei ole otseselt kooli töötaja, vaid Förderzentrum (tugikeskus) alluvuses ja töötab tavaliselt mitmes koolis.

Schleswig-Holsteinis hindab õppijat raskema haridusliku erivajadusega puhul eripedagoog, mitte kooliväline nõustamismeeskond nagu meil Eestis. Näiteks teeb ta vaimse võimekuse, tähelepanu ja kontsentratsiooni teste. Autismi hindab aga psühhiaater nagu meil Eestiski. Muuseas, autismi diagnoosi ei panda välja enne 6. klassi. Kuigi sõna „diagnoos“ kõlab hirmsalt ja meditsiinikeskselt, õpib Kellinghuseni Ühiskoolis 18 autistlikku last, nad on hästi toetatud ning saavad hästi hakkama. Kui nad jätkavad gümnaasiumiastmes, jätkub tugi ka seal.  

Pärast erivajaduse hindamist teeb eripedagoog avalduse liidumaa haridusministeeriumile, et laps võetaks spetsiaalsesse eritoe programmi (Förderschüler). Eripedagoog koostab soovitused õpetajale, kohandab õppematerjale, räägib läbi õpieesmärgid õppija, õpetajate ja vanemaga, õpetab põhiaineid, käib tundides toetamas ja on alati olemas. Lapsed  jooksid igal hommikul Roberti juurde, tervitasid rõõmsalt ja rääkisid vahepeal juhtunust. Eripedagoog saadab tuge vajavat last kuni kooliaja lõpuni.

Minu hinnangul on eripedagoogi hoole all olevad lapsed head suhtlejad, ei puudu koolist ja on positiivse enesehinnanguga. Neil kõigil on keeruline hariduslik erivajadus. Mõnikümmend aastat tagasi oleksid nad õppinud erikoolis, aga tänapäevase toetatud õppimisega lõpetavad nad põhikooli ja neil on positiivne tulevikuväljavaade.  

Miks ma eripedagoogi tööst Saksamaal nii põhjalikult ja innustunult räägin? Sest meilgi  Eestis oleks rohkem eripedagooge vaja. Oleks tore, kui eripedagoogi nõuandeid usaldaks nii õpetaja kui lapsevanem. Eesti haridustraditsioonis on juurdunud tava, et õpetaja saab kõigega hakkama üksi. Aga meilgi võiks proovida varianti, et eripedagoog kohandab materjale või teeb vähemasti ettepanekuid.

On küll üks suur vahe Kellinghuseniga, mida ei saa päevapealt muuta - seal tegeleb eripedagoog korraga 13 lapsega, mitte terve vanuseastmega või lausa kooliga. Aga hea Saksamaa kogemus innustab ehk süsteemi meilgi võimaluste piires muutma.  

8. klass eelkutseõppes.
Teistega koos autistlikud noored, keda esmapilgul ei märkagi.

Foto: Erakogu