Töökas nädal Portugalis

 7.–13. juunil 2026 avanes meil Erasmus+ programmi raames võimalus osaleda töövarjutamisel Portugalis Santo Tirso linnas tegutsevas koolide ühenduses Agrupamento de Escolas Tomaz Pelayo. Nädal pakkus suurepärast võimalust tutvuda Portugali haridussüsteemi, koolikultuuri ning õpetajate igapäevatööga. Lisaks saime kogeda Portugali ajalugu, kultuuri, loodust ja külalislahkust. Meid võttis vastu Erasmus+ koordinaator hr Victor Fernandes, kelle professionaalne, hooliv ja põhjalik töö muutis kogu töövarjutuse hästi korraldatuks ning sisukaks. 

Suureks abiks oli ka Portugalis juba ligi kakskümmend aastat elanud eestlanna, kes valdab suurepäraselt portugali keelt ning tunneb kohalikke olusid. Tänu nende toetusele saime põhjaliku ülevaate nii koolielust kui ka Portugali hariduskorraldusest. Tomaz Pelayo koolide grupp Agrupamento de Escolas Tomaz Pelayo ühendab enda alla 21 õppeasutust. Kogu süsteemi juhib üks direktor ning igal koolil on oma juht või koordinaator. 

Hr Fernandesega algkooli uksel. Foto: erakogu

 Haridustee Portugalis hõlmab:

 ● lasteaeda;

 ● algkooli; 

 ● põhikooli; 

 ● gümnaasiumi (10.–12. klass); 

 ● kutseõpet; 

 ● täiskasvanuharidust; 

 ● erinevaid kursusi elanikkonnale. 

Algkool. Foto: erakogu

Põhikooli koolimaja. Foto: erakogu

7.-12. klassi koolimaja. Foto: erakogu 

Erasmus+ tegevused

 Erasmus+ tegevustes osalevad peamiselt gümnaasiumiõpilased ja õpetajad. Külastasime kolme erinevat kooliastet: 

 3. tsükkel (1.–4. klass) – ligikaudu 150 õpilast koos lasteaialastega; 

 4. tsükkel (5.–6. klass) – ligikaudu 200 õpilast;

 5. tsükkel ja gümnaasium (7.–12. klass) – ligikaudu 1200 õpilast. 

 Koolikohustus algab Portugalis kuueaastaselt. Tavaklassides õpib kuni 25 õpilast. Kui klassis õpib erivajadusega laps, vähendatakse õpilaste arvu kuni 20-ni. 

 Kool, kus iga laps on märgatud 

 Nagu Eestis, rakendatakse ka Portugalis kaasava hariduse põhimõtteid. Suurema abivajadusega õpilaste jaoks on loodud spetsiaalsed õppe- ja puhkeruumid, mis on sisustatud mattide, sensoorsete vahendite, valgusteraapia elementide ning õppimist toetavate seadmetega. Igal suurema abivajadusega õpilasel on oma tugiisik. Vajadusel saab õpilane õppida väiksemas grupis või kasutada rahunemisruume.

 Ka tavaklassides on loodud puhkenurgad, kuhu õpilane võib minna, kui vajab lühiajaliselt rahulikumat keskkonda. Erivajadustega õpilased saavad süsteemis õppida kuni 18. eluaastani ning neile tagatakse vajalik tugi kogu õpitee vältel. 

 Turvaline koolikeskkond 

 Kõik koolid on piiratud kõrgete aedadega ning sissepääs toimub kontrollitud väravate kaudu. Kuni 12-aastased õpilased saabuvad kooli ja lahkuvad sealt ainult koos saatjaga. Vanemad ootavad lapsi koolivärava juures. Vanemate õpilaste liikumist registreeritakse elektrooniliste kaartidega. 

Sama kaarti kasutatakse:

 ● kooli sisenemisel ja väljumisel; 

 ● lõunasöögi saamiseks; 

 ● koolitarvete ostmiseks.

 Õpilastel on võimalik kasutada koolikaardile laetud raha õppevahendite ja vajalike koolitarvete ostmiseks. Erinevalt Eesti koolidest ei kasutata Portugali koolides vahetusjalanõusid. Eraldi garderoobe ei ole. Nooremate õpilaste klassides on riiete jaoks nagid ning vanemate õpilaste kasutuses on koridorides paiknevad kapikesed. 

Algkooli koridor. Foto:erakogu

5.-6. klassi koolikoridor

7.- 12. klassi koolimaja värav. Foto: erakogu

Koolipäev Portugalis 

 Üheks suurimaks erinevuseks Eesti koolidega võrreldes oli koolipäeva pikkus. Õppetöö algab tavaliselt kell 9.00. Nooremate õpilaste päev võib koos pikapäevarühmadega kesta kuni kella 19.00-ni. 

 Pikapäevarühm on jagatud kaheks: 

 ● kooli poolt korraldatud tegevused kuni umbes kella 18.00-ni; 

 ● lapsevanemate organisatsiooni poolt korraldatud tegevused kuni kella 19.00-ni. 

 Sellise süsteemi eesmärk on pakkuda lastele turvalist keskkonda ajal, mil lapsevanemad viibivad tööl. Tunnid kestavad enamasti 60 minutit. Vanemates kooliastmetes kasutatakse ka 90-minutilisi tunde. Märkasime, et tunniaegadesse suhtutakse mõnevõrra paindlikumalt kui Eestis. Tundide algus ja lõpp ei olnud alati minutipealt paigas ning väikesed ajalised nihked olid tavapärased. Õpetajad keskenduvad peamiselt oma aine õpetamisele. Vahetundide korraldamine, järelevalve ja paljud muud tegevused on teiste koolitöötajate vastutada.

 Õppimine, hindamine ja digioskused

1.–4. klassis kasutatakse sõnalist hindamist: 

 ● rahuldav; 

 ● hea; 

 ● väga hea. 

 5.–9. klassis kasutatakse viiepallisüsteemi. 10.–12. klassis hinnatakse õpilasi skaalal 0–20. Õpilaspäevikuid ei kasutata. Kodused ülesanded märgitakse töövihikutesse tähisega TPC. 

 Põhikooliastmes kasutatakse aktiivselt digivahendeid. Arvuteid leidub nii klassiruumides kui ka raamatukogudes. Riik toetab digitaalset õpet ning 6. klassi testide ja 9. klassi eksamite läbiviimiseks saavad õpilased kasutada sülearvuteid, mis antakse neile õppeperioodiks kasutamiseks ning hiljem tagastatakse. 

1. klassi klassiruum. Foto: erakogu

Põhikooli klassiruum. Foto: erakogu

 Lugemine on au sees 

 Lugemisharjumuste kujundamisele pööratakse Portugali koolides suurt tähelepanu. Igal kolmapäeval toimub 1. klassi õpilastel digitund, kus lahendatakse erinevaid ülesandeid. Vajadusel võivad õpilased ülesandeid teha ka koos vanematega kodus. Koduseid ülesandeid ei anta kõikides ainetes iga päev. Mitmes õppeaines toimub õppimine ülepäeviti ning kindla süsteemi alusel. Lugemine on aga igapäevane tegevus. Õpilased peavad lugema iga päev ning õppeaasta jooksul läbi lugema vähemalt seitse raamatut. Loetud raamatuid tutvustatakse kaasõpilastele mõistekaartide abil.

 Õppeained 

 Algklassides õpitakse emakeelt iga päev. 

 Nädalas on: 

 ● matemaatikat 3 tundi; 

 ● kehalist kasvatust 2 tundi; 

 ● loodus-, ühiskonna- ja kodulugu 4 korda nädalas.

 Lisaks õpetatakse: 

 ● inglise keelt; 

 ● prantsuse keelt; 

 ● kunsti; 

 ● muusikat; 

 ● eneseväljendust. 

1. klassi tunniplaan. Foto: erakogu

 Eraldi käsitöö ja tehnoloogiaõpetuse aineid sellisel kujul nagu Eestis ei ole. Usuõpetus on alates 6. klassist vabatahtlik ning selles osalemiseks tuleb esitada avaldus.

7.-12. klassi võimla. Foto: erakogu

 Raamatukogu on kooli süda 

 Kõigis külastatud koolides avaldasid erilist muljet avarad ja kaasaegsed raamatukogud. Need ei olnud pelgalt koht raamatute hoidmiseks, vaid aktiivsed õpikeskused, kus toimusid tunnid, õpiabi, grupitööd ja erinevad õppetegevused. Raamatukogudes oli palju arvuteid ning need olid õpilaste seas aktiivses kasutuses. Raamatukogu võib julgelt nimetada kooli südameks – see oli koht, kus õppimine, lugemine ja koostöö loomulikult kokku said. 

Algkooli raamatukogu. Foto: erakogu

Kooli ja kodu koostöö

Õppekäigud planeeritakse juba õppeaasta alguses ning nende korraldamisse kaasatakse nii lapsevanemad kui ka kohalik omavalitsus. Majanduslikult keerulisemas olukorras peresid toetatakse nii õppereiside kui ka toitlustamise osas. Erinevate tähtpäevade puhul korraldatakse suuri kunsti- ja loovprojekte, kuhu kaasatakse aktiivselt ka pered. Ühiselt valmivad näitused, dekoratsioonid, kunstiteosed ja muud väljapanekud. 

 Koolikultuur ja traditsioonid 

 Kooli nähakse eelkõige õppimise kohana. Pidulikud ava- ja lõpuaktused on tagasihoidlikud ning koolides ei toimu sellises mahus huviharidust nagu Eestis. Õpilased osalevad huviringides ja sporditegevustes enamasti väljaspool kooli. 

 Õpilased kannavad mitmes kooliastmes ühesuguseid värvilisi pealisriideid. Ka õpetajad ja teised töötajad on sageli eristatavad erinevate jakkide või sümboolikaga riietuse järgi. Tsüklite lõpus kingitakse lõpetajatele sümboolne käimiskepp, mille värvus sõltub lõpetatavast kooliastmest. 

 Eriti huvitav traditsioon toimub 6. klassi lõpus. Õpilased koostavad põhjaliku enesehinnangu, milles analüüsivad oma õpitulemusi ja arengut protsentuaalselt. Seejärel annab õpetaja klassi ees igale õpilasele personaalset tagasisidet ning soovitusi edasiseks õpiteeks. Pärast seda täidavad õpilased oma foto ja mõtetega kaardi, kuhu kirjutavad meenutused, kogemused ja olulisemad tähelepanekud lõppevast kooliastmest. Kaardid paigutatakse klassi stendile ning iga õpilane jagab klassikaaslaste ees lühidalt oma mõtteid kooliajast, õpitust ning koostööst õpetajatega. 

 Õpetaja amet Portugalis 

 Õpetajate töötasu sõltub staažist ning jääb ligikaudu vahemikku 1790–3700 eurot kuus. Õpetajate puhkus on 25 tööpäeva. Õpetajate tööle määramine toimub riikliku süsteemi kaudu. Õpetajad võivad küll esitada oma eelistused, kuid lõpliku töökoha määrab riik vastavalt vajadusele. 

 Toitlustamine ja õpilaste heaolu 

 Õpilastele pakutakse päeva jooksul lisaks lõunasöögile ka vahepalu. 

 Sageli sisaldavad need: 

 ● puuvilju; 

 ● jogurtit; 

 ● mahla; 

 ● kukleid või saiakesi. 

 Vanemate õpilaste koolides oli võimalik soovi korral osta lisaks ka muid toite ja jooke. 

 Mitmekultuuriline koolikeskkond 

 Ukraina õpilasi oli koolides suhteliselt vähe. Kooli töötajate hinnangul kohanevad nad hästi, sest vene keele kasutamise võimalus on väike ning portugali keel omandatakse kiiresti. Samas oli märgata Brasiiliast pärit õpilaste arvu kasvu. Kuna mõlemas riigis räägitakse portugali keelt, toimub kohanemine sageli kiiremini. 

 Porto, Guimarães ja Portugali kultuuripärand 

 Kolmapäeval külastasime Porto linna, tutvusime selle ajaloolise keskusega ning sõitsime laevaga Douro jõel. Eriliseks maitseelamuseks kujunes Porto kuulus roog Francesinha. Samuti saime maitsta erinevaid bacalhau ehk soolatud tursast valmistatud roogasid. 

Francesinha. Foto:erakogu

Portugali kreemikoogike. Foto: erakogu

Kuivatatud soolatursafilee. Foto: erakogu

 Nädala jooksul oli meil võimalus viibida ka Atlandi ookeani ääres. Võimsad lained, avarad vaated ning ookeani jõud jätsid sügava mulje. Neljapäeval külastasime Guimarães linna, mida peetakse Portugali sünnikohaks. Just siin sai alguse Portugali riik ning siin asub Guimarãesi loss. Külastasime ka Penha mäe piirkonda, mis on tuntud oma hiiglaslike graniitrahnude ja suurepäraste vaadete poolest. Mäe tipus asub Penha pühamu ning üheks päeva meeldejäävamaks elamuseks kujunes sõit köisraudteega mäelt alla tagasi linna suunas. Santo Tirso läheduses nägime samuti piirkonnale omaseid suuri graniitrahne ja muljetavaldavaid kivimoodustisi, mis andsid hea ettekujutuse Portugali põhjaosa loodusest ja maastikust. 

Guimarães vanalinn. Foto: erakogu

Penha mägi. Foto: erakogu. 

Kuue silla kruiis. Foto: erakogu

Jõelaev Dourol. Foto: erakogu

Atlandi ookean. Foto: erakogu

 Mida võtame Eestisse kaasa? 

 Töövarjutamine Portugalis andis hulgaliselt uusi teadmisi, inspireerivaid kogemusi ja praktilisi ideid. 

 Kõige enam jäid meelde: 

 ● tugev tugisüsteem erivajadustega õpilaste toetamisel; 

 turvaline koolikeskkond; 

 ● lugemisharjumuste teadlik kujundamine; 

 ● digivahendite igapäevane kasutamine; 

 ● kaasaegsed raamatukogud; 

 ● kooli, pere ja kogukonna koostöö; 

 ● õpilaste iseseisvuse ja eneseanalüüsi toetamine; 

 ● rahulik ja toetav koolikultuur. 

Naaseme Eestisse tänutunde, uute teadmiste ja inspiratsiooniga. Erasmus+ programm annab suurepärase võimaluse õppida teiste riikide kogemustest ning tuua häid ideid ka oma kooli igapäevaellu. Meie jaoks oli see nädal täis õppimist, avastamist ja väärtuslikke kohtumisi, mis jäävad meelde veel pikaks ajaks.

Piret Rebane ja Urve Salm 

töövarjutajad Portugalis