Marikolleni koolis keskendusime vaatlemisel kolmele Erasmus+ akrediteeringu eesmärgile.
Esimene nendest on digipädevus ja selles osas nägime järgnevat:
Norras saab iga õpilane omale esimeses klassis kooli poolt tahvelarvuti. Kui õpilased jõuavad Marikolleni kooliastmesse, siis on neil tahvelarvuti käsitlemine selge. Esimestel koolinädalatel õpetatakse konkreetsemalt neid programme, mida õppetöös vaja läheb. Telefone õppetöös üldiselt ei kasutata. Näiteks meie nägime 10. klassi matemaatikatundi, kus õpetaja jagas õpilastele paberil tehtud tasemetöö, mida õpilased hakkasid iseseisvalt parandama. Õpetaja tagasiside oli tahvelarvutis ning õpilased parandasid oma tööd ka tahvlisse kirjutades ja omavahel suheldes. Üleüldiselt märkasime, et tunnis on õpilaste omavaheline suhtlemine ja üksteise aitamine lubatud. Toimub pidev koostöö. Siiski toimuvad mitu korda õppeaasta jooksul ka tahvlivabad nädalad, kus tehakse muid ülesandeid, mis tahvelarvuti olemasolu ei vaja.
Meie kooli teine Erasmuse eesmärk on andekate õpilaste toetamine. Marikolleni koolis arvestatakse õpilase individuaalse arengu ja vajadustega ning suunatakse varakult ennastjuhtivateks õppijateks. Õpilasele koostatakse tegevusplaan kahe nädala kohta, mille nad saavad kätte reedel. Õpilase enda vastutus on see, et ta selle aja jooksul kõik ülesanded täidab. Selles kooliastmes on õpilastele kohustuslik valida üks valikaine. Meil oli võimalus jälgida teatri ja muusika valikaine tundi. Meie mõistes huviringe kool ei paku ning huvijuhi ametikohta koolis ei ole.
Lisaks ennastjuhtimise arendamisele toetatakse õpilast, kes on mingis aines väga silmapaistev. Näiteks kui õpilane on inglise keeles väga andekas, siis on tal võimalus 9.klassis õppida 10.klassi inglise keelt. Ühe sellise õpilasega õnnestus meil ka vestelda. Lisaks õpib ta loodusaineid 10.klassi tasemel. Järgmisel aastal, kui ta jõuab ise 10.klassi, siis on koolil võimalus ta suunata linnas asuvasse keskkooli, et õpilane saaks osa juba keskkooli ainetest. Kahe kooli omavaheline koostöö on hea.
Kolmanda eesmärgina uurisime, kuidas toetatakse Norra koolisüsteemis rändetaustaga õpilast võõrkeele õppes. Üldiselt võib öelda, et süsteem on sarnane sellega, mida meie rakendame oma koolis. Õpilane lisatakse suure klassi nimekirja ning kõik tunnid, va norra keel on klassiga koos. Lisaks sellele, et õpilased saavad väikses grupis keeleõpet, käib keeleõpetaja neid toetamas ka teistes ainetundides, kui nad on suure klassi juures.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et märkasime Marikolleni koolis nii sarnasusi kui erinevusi meie enda kooliga. On mille üle mõtiskleda!
Triinu Oraste, Klarika Lussmann, Marge Kimmel
