neljapäev, 24. aprill 2025

Telefonid luku taha ja tahvel kätte – koolielu Marikolleni moodi

Tervitused Lillestrømist, Oslost! Oleme kooli tugispetsialistidega siin, et tutvuda Norra koolisüsteemiga ning saada uusi teadmisi ning mõtteid, mida ka meie kooliperele tutvustada.

Külastame kooli nimega Marikollen Ungdomsskole, mida võib nimetada põhikooliks, kuid seal õpivad õpilased vanuses 13-16 ehk 8-10.klass. Lapsed alustavad siin kooliteed 6-aastaselt ja nende 10.klass on meie 9.klass. Marikolleni koolis õpib umbes 470 õpilast ja igas lennus on 6 paralleeli. Väikseim klass on 17 õpilase ja suurim 30 õpilasega. Vaheaegade süsteem on sama mis Eesti koolides.

Õpilased kogunevad koolimajja kell 8.25, et ära anda klassijuhatajale oma telefonid, kes paneb need spetsiaalsesse kappi terveks koolipäevaks luku taha. Õpilastel on oma koduklass ja üldiselt nad mujal klassides ei käi, va muusika, kunsti- ja sporditundides. Õpetajad liiguvad ise klasside vahel. Koolitunni pikkus on 60 minutit, söögivahetund kestab 35 minutit (lõuna peab endal kaasas olema, koolitoitu ei pakuta). Õpilased saavad kooliaasta alguses omale nutitahvli, mida kasutavad õppimiseks (see on nende isiklik ja viivad ka selle koju). Paberõpikuid ega töövihikuid koolis kasutusel pole, va matemaatika, kus on õpik olemas. Tavalised vihikud ning kirjutusvahendid on õpilasele kooli poolt.

Klassijuhataja ülesanded on suures plaanis samad mis meie koolis. Lisaks on selles koolis tavapärane kaks korda aastas viia läbi vestlus õpilasega ning lisaks kaks korda aastas arenguvestlus õpilase ja vanemaga. Ekskursioonidel klassid tavaliselt ei käi, koolis pole huvijuhi ametikohta ega toimu ülekoolilisi sündmusi.

Hindamissüsteem on 1-6 (1 kõige halvem ja 6 kõige parem). Hinded pannakse välja kaks korda aastas, jõulude ajal ja õppeaasta lõpus. Vahepealsel ajal saavad õpilased suulist ja kirjeldavat tagasisidet.

Hetkel on Eestis lõpueksamite aeg. Siinne süsteem on selline, et õpilased teevad ühe kirjaliku ja ühe suulise eksami. Kirjalik eksam on kas norra keeles, matemaatikas või inglise keeles. Millise eksami õpilane tegema peab, see selgub 48h enne eksamipäeva ning selle valiku teeb kohalik omavalitsus ja saadab info koolile. Suulise eksami korraldab samuti kohalik omavalitsus ja see võib olla mistahes õppeaines, va oskusained.

Marikolleni koolimaja. Foto: erakogu

Telefonikapp. Foto: erakogu

Muusikaklass. Foto: erakogu

Loodusteaduste klass. Foto: erakogu

Vasakult: meie võõrustaja Els (norra keele ja matemaatikaõpetaja), abiõpetaja Marge, sotsiaalpedagoog Klarika, direktor Jørn Stian ja koolipsühholoog Triinu

Väga põnev on tutvuda Marikolleni koolisüsteemi, õpilaste ja õpetajatega. Lisaks sellele naudime olemist rahulikus Lillestrømis ja imetleme mägiseid vaateid.

Postituse koostasid: Marge Kimmel, Klarika Lussmann ja Triinu Oraste

teisipäev, 22. aprill 2025

Kümne noore õpirändaja kogemused Kaunases (2)

Meie Kaunase reis toimus vahemikus 7. aprill kuni 10. aprill 2025. Esimese kahe päeva kohta kirjutasime selles blogipostituses

Kolmapäeval alustasime koolipäeva tempoka muusikatunniga. Õpilastele meeldis väga kuulata Leedu koolinoorte flöödimängu ja hääleharjutusi. Ka meie saime rütmi kaasa lüüa. Abivahenditena võtsime kasutusele papptopsid. Tund oli põnev, samas ka raske, sest tempo läks kogu aeg kiiremaks. Rütmiharjutuste tegemisel videojuhiste järgi võtsime kasutusele oma käed ja jalad, see kõik oli laste arvates vahva ja äge. 

Tempokas muusikatund
Foto: erakogu

Pärast muusikatundi lõpetasime rühmades oma õpetliku sisuga koomiksid. Kleepisime need kooli ajaloolisse Erasmus+ projektide raamatusse. Nüüd oleme ka meie osa sellest. 

Nii see raamat valmib
Foto: erakogu

Valminuid rühmatöid tutvustasid Leedu ja Eesti õpilased koolipere ees. Ikka inglise keeles. Koomiks pidi sisaldama mida õpetlikku ja seda tuli ettekandes ka välja tuua. 

Õpilased tutvustavad koomiksit
Foto: erakogu

Kõik õpilased ja õpetajad said projektis osalemise kohta tunnistused. Koolide esindajad vahetasid omavahel ka kingitusi. 

Tunnistused käes!
Foto: erakogu

Päev sellega veel ei lõppenud. Õppetöö jätkus Leedu vanimas loomaaias, kus saime teadmisi roomajate kohta. Koolitaja esitas kõike nii kaasahaaravalt, humoorikalt, lihtsalt ja loogiliselt. Õpilased said mõningaid loomi ka ise katsuda. Saime näiteks teada, et osad sisalikud hoiavad oma rasvavarusid sabas ja seda maha jättes, jäävad nad oma toiduvarudest ilma. Pildil olev geko näitab välja oma ärritust nii, et muudab kurgualuse värvi. 

Geko, kelle nime me enam ei mäleta. 
Foto: erakogu

Päeva lõpetasime kinos. Meie üllatuseks vaatasime ühiselt Oscari võitnud Läti filmi „Vooluga kaasa“. See tekitas meis palju erinevaid mõtteid, emotsioone ja küsimusi. Eriline kogemus oligi vaadata meie ühise naaberriigi üle maailma tuntust kogunud linateost just Leedus. Filmis polnud sõnalist dialoogi, see andis meile võimaluse fantaseerimiseks ning nähtut lähtuvalt oma kogemustest tõlgendada. 

Lähme vooluga kaasa
Foto: erakogu

Film oli nukker ja nukker oli ka hüvastijätt Leedu sõpradega, aga usume ja loodame, et see ei jää meie viimaseks koostööprojektiks. Kontaktid ja tahe on ju olemas.

Viimane ühine pilt
Foto: erakogu

Tagasisõit koju möödub alati kiiresti. Olime ka siin tegusad, kui kasutada meie Heinrichi sõnu. Jõudsime kirjutada blogi, vastata Erasmus+ ametlikule tagasiside küsimustikule. Õpilased koostasid slaidiprogrammis esitlust koolikaaslastele. Vahepeal tegime sirutuspause ning kõhu saim täis McDonaldsis. Ja olimegi juba kodus.

Õpirändajad Heinrich, Kristjan, Eerik, Lauri, Georg, Rebecca, Loore, Carmen, Eneliis, Hanna ning õpetajad Gerli ja Terje. 

reede, 11. aprill 2025

Kümne noore õpirändaja kogemused Kaunases

Eelmisel aastal külastasid Erasmus+ õpirände raames Kaunase õpilased meid. Sellel aastal oli meie kord neile külla minna. Meid võtsid vastu Kaunase Bernardas Brazdžionise nimelise kooli 4. klassi õpilased koos õpetajate Sonata Dulinskiene, Jurate Ciupailiene ja projektijuhi Diana Medeksaitega. Lähemalt on võimalik selle kooli kohta lugeda siinsamas blogis artiklist "Leedu haridussteemis on nostalgiat ja põnevaid erinevusi"

Reis algas meie kooli juurest esmaspäeva hommikul kell 8.00. 


4.b klassi õpilased on pikaks sõiduks valmis
Foto: erakogu

Olime valmis pikaks ja väsitavaks bussisõiduks, mis möödus oodatust palju lõbusamalt ja kiiremini. Lahendasime ristsõnu ja sudokusid, mängisime Uno kaarte, magasime, heegeldasime, lugesime, rääkisime anekdoote ja laulsime. Elevust valmistas õpilastele see, et läbime kokku kolme Balti riiki. Paljude jaoks oli see ka esimene reis väljaspool Eestit. Seitse tundi bussisõitu möödus tõesti kiiresti. Ööbisime Kaunase jahtklubi motellis. Seda soovitasid meile Leedu kolleegid. Majutusega jäime väga rahule, siia võib tulla suvel perega puhkust veetma. Pooleteise kilomeetri kaugusel motellist asub Pažislise klooster, mis on Leedu suurim kloostrikompleks. Käisime õpilastega seda esimesel õhtul uudistamas. 

Pažaislise klooster 
Foto: erakogu

Teisipäeval oli meil aktiivne ühisõppimise päev. Kaunase koolipere võttis meid väga soojalt vastu, direktor pidas kõne, lapsed esitasid meile rahvustantsu. Sellest saime osa võtta ka meie. Seejärel siirdusime klassiruumi tegema rühmatööd, joonistasime õpetliku sisuga koomikseid, kogu õpe toimus inglise keeles. Väikestes rühmades oli üks Eesti ja kaks Leedu õpilast.

Rühmatöö
Foto: erakogu

Seejärel valmistasime karamelli pulgakomme, lisaks tegemisele õpiti seda ka kenasti pakendama. Igaüks sai koju kaaasa kaks pulgakommi. Karamellimassile sobiva kuju andmine pidi toimuma väga kiiresti, muidu tahkus see kivikõvaks ja vormimine muutus võimatuks. Meie Leedu väikesed sõbrad tõlkisid õpetaja leedukeelseid juhiseid inglise keelde.

Sellised need pulgakommid ongi.
Foto: eragkogu

Koolis oli meil võimalik maitsta kohalikku leedu rahvustoitu, tsepeliinisid, rasvast nõretavaid lihatäidisega suuri kartuliklimpe, mida serveeriti meile hapukoore ja praetud peekoni-sibula seguga. Kuidas maitses? Oli üks julge õpilane, kes koos õpetajatega rahvusrooga proovis. Arvamused jagunesid nii ja naa, tuleb ise järele proovida. 

Leedu rahvustoit - tsepeliinid.
Foto: erakogu

Teised võtsid vähe turvalisema valiku, kanavarras riisi või kartulipudruga. Meie jaoks oli huvitav see,  et nii majutuskohas kui ka kooli sööklas pakuti meile esmalt eelroana suppi ja seejärel praadi.

Järgmisena jalutasime läbi linna teadusseaarele Mokslo Sala, mis on esimene sellelaadne keskus Leedus. Tee peale jäi palju ilusaid parke, monumente ja muud vaatamisväärset. Teaduskeskus on idee poolest sarnane meie AHHAA keskusega. Seal on 140 objekti, moodne planetaarium, STEAM-laborid ning mitmesugused kultuuri- ja haridustegevused. Avastamist jagus nii paariks tunniks.

Teaduskeskuses Mokslo Sala
Foto: erakogu

Päev oli pikk, kuid väga hariv ja huvitav. Õhtul ei jaksanud enam keegi ümbruskonda uudistama minna, õnneks tegime seda esimesel õhtul, kui külastasime kloostrit ja veehoidlaäärset mänguplatsi. 

Mänguplats meie majutuse ligidal
Foto: erakogu

Jätkub...

Terje Peets ja Gerli Mikk