Pühapäev, 9. september 2018

Kätlin jagab: õppida saab kõikjal ja kõigest

Teine päev Wiston Primary School´is oli niivõrd inspireeriv ja arendav, et soovin oma kogemust jagada kõigi Teiega. Õpilased ja õpetajad olid minu kohaloluga harjunud ning see andis mulle võimaluse veelgi efektiivsemalt tundidest osa saada. Sel päeval jälgisin P4-P7 vanuserühma õpilasi, keda oli rühmas kokku 10. Nende seas üks erivajadusega laps, keda igal võimalusel aktiivselt tunnitegevustesse kaasati, tema võimeid ja vajadusi silmas pidades.

Ettevalmistus on õpitegevuse läbiviimisel väga oluline

Ruum oli enne koolipäeva algust õpetaja poolt valmis sätitud vastavalt tunnis toimuvatele õpitegevustele. See aitas õpilastel ruumi sisenedes koheselt suunata tähelepanu õpetajale ning tunnile endale, sest midagi ei olnud vaja mööda õpikeskkonda taga otsida. Iga tunni alguses koguneti kokku, et rääkida tunni ootustest, eesmärkidest, õpiväljunditest ja edukuse määrast. Samuti tehti lühikokkuvõte eelmise päeva tegevustest, kusjuures õpetaja kasutas õpilaste aktiivseks kaasamiseks suunavaid küsimusi. See on hea võimalus kinnistada eelnevatel päevadel õpitut. Tema jaoks oli iga tunni alguse arutelude juures oluline, et iga laps saaks oma arvamust avaldada ja suur rõhk oli sellel, et kõik saaks rääkida. Minu arvates oli selline tunni alguse juturing äärmiselt oluline, sest see aitas õpilastel mõista, mida nad tegema peavad ning nii võtsid nad vastutuse enda õppimise eest.

Klassiruum oli enne koolipäeva algust valmis sätitud. Õpilaste saabudes räägiti üheskoos päeva ootustest. Lisaks arutleti tunni eesmärkide, õpiväljundite ja edukuse määra üle. Foto: Kätlin Merisalu 

Õpirühmadesse jagamine annab võimaluse läheneda õpilasele individuaalsemalt

Minu jaoks oli huvitav avastus, et õpilastel oli hommikul seinale pandud päevakava, kus nad olid jagatud erinevatesse õpirühmadesse ja päeva jooksul tegelesid nendega erinevad õpetajad. Omavaheline koostöö õpetajate vahel lõi võimalusi ainetevaheliseks lõiminguks ja soodustas õpilaste omavahelist suhtlust. Võimetekohaselt ja oskusepõhiselt gruppidesse jagatuna oli vastavalt raskusastmele õpilastel võimalus tegeleda õppeainega kas süvitsi või jõuda teistele tasapisi järele. Õpiraskustega lastel oli seeläbi võimalus liituda erineva õpitasemega rühmaga nii, et nende väärikus säilis, sest pidev rühmadesse jagamine ei tekitanud õpilastes küsimusi, vaid nad olid sellega harjunud. See võimaldas toetada õpilaste individuaalset arengut maksimaalselt.

Turvaline keskkond andis võimaluse kasutada õpitegevuse läbiviimiseks kogu ruumi. Foto: Kätlin Merisalu 

Mida ma päeva jooksul veel märkasin?

- õpilased õpivad 17-kesi ühes avatud õpperuumis nii, et nad ei sega teineteist ka siis, kui arutelud hoo üles võtavad ja hääletoonid kõrgenevad;
- suheldes laskus õpetaja õpilasega samale tasapinnale, et tal saaks tekkida õpilasega silmside. Nii tundis õpilane, et ta on õpetajale võrdväärne vestluspartner, mitte õpetaja ei vaata tema peale ülevalt alla;
- igale õpilasele andis õpetaja pidevalt individuaalselt suulist tagasisidet, mis innustas neid aktiivselt tunnis toimuvas õpitegevusest osa võtma;
- kirjalik tagasiside õpilase tehtud tööle on innustav ja positiivses võtmes. Selle asemel, et ära märkida ainult õpilase poolt tehtud vead, kasutas tema näiteks: pea meeles, et ... ja harjutamine teeb meistriks;
- õpiülesanded olid võetud elust enesest, et seeläbi luua side nende tegeliku eluga. Näiteks matemaatika ülesanne oli seotud nädalavahetusel toimunud laadaga, kus õpilastel oli taskuraha eest võimalik osta burgereid või lambaid. Lahenduskäik oli kõigil ülesannetel sama, kuid vastavalt raskusastmele olid õpilastel erinevad ülesanded;
- õpilased andsid tehtud õpiülesandele tagasisidet, kasutades selleks värvipliiatseid. Õpetaja kasutas saadud tagasisidet analüüsiks, et järgmisel tunnil vastaks antav ülesanne õpilase võimetele ning oleks jõukohane, kuid samas väljakutseid esitav. Punane tähendas, et ülesanne oli õpilase jaoks keeruline ja ta ei saanud sellega väga hästi hakkama. Oranž näitas, et ülesanne oli võimetekohane ning roheline värv tähendas, et ülesanne oli õpilase jaoks liiga lihtne ja selle lahendamine ei pakkunud väljakutset;
- päeva jooksul ei oldud ainult enda laua taga, vaid liiguti ruumis ringi. See aitas õppetundi sisse tuua vaheldust ning liikumine oli kasulik meelte puhastamiseks ning uue õpiülesande juurde liikumiseks.

Kui said tunnis antud ülesandega varem valmis. Mis siis edasi? 1) Kontrolli oma lõpetamata tööde sahtlit, kas seal on midagi, mis vajab lõpetamist? 2) Vali õigekirja strateegia ja harjuta õigekirja/ tavalisi sõnu. 3) Vali matemaatikaalane mäng väljakutse piirkonnast. Foto: Kätlin Merisalu 

Veel üks huvitav tähelepanek

Šotimaal kannavad õpilased koolivormi. See aitab luua koolisiseselt ühtsustunnet, hoida kooli identiteeti ja väärtuseid. Selle kaudu on kool kogukonnas äratuntav ning nähtav. Koolivormi kandmisega tagatakse lisaks laste turvalisus, sest nii märgatakse koolikeskkonnas paremini võõraid, keda seal olla ei tohiks. Samuti aitab koolivormi kandmine ennetada koolikiusamist. See on otseselt seotud sellega, et lapse pere majanduslikud võimalused ei seaks piire lapse arengule. Koolivormis on justkui kõigil lastel võrdsed võimalused. Isikupära aitavad lapse juures esile tuua koolitarbed: koolikotid, pinalid, kirjutusvahendid, joogipudelid ja sokid.

#4blogipostitustveeljäänud #õpetasineestikeeltjarahvatantsuka #agasellesteraldipostitus #järgminepühapäevonjälleblogikirjutamisepäev #kaasavkool #erasmuspluss #töövarjutamine #jällekirjutamiseni


Kätlin Merisalu
Töövarjutaja Šotimaal

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar