pühapäev, 30. september 2018

Kätlin arutleb: ainetevaheline lõiming aitab luua suurt pilti

Neljas päev töövarjutamise nädalast möödus Wiston Primary School´is, mis oli ühtlasi selles koolis minu viimane. Päeva veetsin koos P1-P4 vanuserühma õpilaste ja nende õpetajatega. Eriti suurt rõõmu pakkus sel päeval mulle võimalus olla ka ise päeva jooksul õpetaja rollis, kui avastasime koos õpilastega arvude salapärast maailma, inglise keele ilu, meeskonnatööd pallimängudes ja rütmi läbi trummipulkade.

Ühes eelmistest postitustest tõin juba välja, et õpilaste jagamine päeva jooksul erinevatesse õpirühmadesse annab võimaluse paigutada õpiraskustega õpilased neile jõukohasemasse rühma, et toetada nende individuaalset arengut maksimaalselt. Avastasin, et sellel on veelgi positiivseid omadusi: aitab ennetada koolikiusamist, motiveerib ja innustab õpilast andma endast parima, soodustab õpilastevahelist suhtlust ja aitab luua läbi ainetevahelise lõimingu uut teadmist ning kinnistada õpitut. Kui tuleme tundide juurde, siis nende jooksul kasutatakse palju ainetevahelist lõimingut, mille eesmärk on läbi selle tekitada õpilastele teadmine, mis on mitmetahuline. Niisamuti on erinevad õpiülesanded omavahel lõimitud, et seeläbi kinnistada õpitut ning panna õpilased märkamatult tegelema matemaatiliste ülesannete lahendmisel hoopis kirjatehnikaga ja vastupidi. Selle muutis võimalikuks õpetajate omavaheline koostöö ning põhjalik tundide ettevalmistus. Sel hommikul oli meil õpetajatega koosolek, et üle vaadata päeva jooksul läbi viidavate tegevuste õpiväljundid, milline on oodatav tulemus ja ülesanded ning nende sisu.

Järgnevalt toon välja kolm meetodit, mida õpetaja päeva jooksul kasutas:

"Speedwriting" ehk kiirkirjutamine: igal õpilasel oli oma kirjutustahvel ning taimer, mis seadistati ühe minuti peale. Õpetaja jagas neile töölehed sõnadega, mida nad eelmisel korral olid õigekirja harjutamiseks kasutanud (8 lihtsamat sõna ühel pool ning 2 keerulisemat sõna teisel pool lehte). Lehed sõnadega olid õpilastel erinevad, sest õpetaja oli nende töölehtede koostamisel arvestanud õpilaste võimekusega. Ülesande eesmärk oli kinnistada sõnade korrektne kirjutamine läbi kiirkirjutamise meetodi. Õpetaja lisas juurde võistlusliku momendi, et proovile panna samaaegselt õpilase täpsus, vilumus ning keskendumisvõime. Õpilase jaoks oli eesmärk kirjutada sõna ühe minuti jooksul võimalikult palju kordi. Hiljem kontrollis õpilane ise oma tulemust ning kirjutas selle eraldi lehele. Hindamisel pidasid nad silmas käekirja, sõna õigekirja ning seda, mitu korda sõna kirjutati.

"The target" ehk teadmiste märklaud: Õpetajal on põrandale maha märgitud märklaud, mille keskpunkt on tähistatud kollase tähekesega. Õpilased seisavad kõige välimisel ringil, võrdsete vahedega, võrdsel kaugusel keskpunktist. Meetodi eesmärgiks on mänguline teadmiste kontroll. Õpetajal on ette valmistatud teemakohased kordamisküsimused. Küsimusele õige vastuse andes liigutakse märklauas edasi keskme poole.

"Reading buddies" ehk lugemissõbrad: klassiruumis on korv pehmete kaisuloomadega, mida kasutatakse õppetunnis siis, kui toimub õpetajale ettelugemine. Samal ajal, kui õpetaja kuulab ühte õpilast, on teistel võimalus valida endale sobiv lugemiskaaslane ja valida mõnus koht, kus kõva häälega hakata talle enda raamatut lugema. "Reading buddy" ei pea alati olema kaisuloom (ka mina sain võimaluse olla üheks lugemissõbraks, kellele ette loeti. Huvitav, mis siis ikkagi lõbustuspargis juhtus?), vaid võib ka lugeda klassikaaslasele kellel on erinev raamat. Kõva häälega lugemist kasutatakse lugemisvilumuse tekitamiseks, teksti paremaks mõistmiseks ning selleks, et õpilane kuuleks iseenda hääldust.

Mõnus lugemisnurk ja vahvad "reading buddies" ehk pehmed kaisuloomad innustavad õpilasi rohkem lugema. Fotod: Kätlin Merisalu

NOTE TO MYSELF: Märka väikeseid edasiminekuid, sest need ongi need väikesed rõõmud elus, mis viivad suurte tegudeni! 

Kätlin Merisalu
Töövarjutaja Šotimaal

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar