pühapäev, 29. september 2019

Õpirändajad mõtisklevad: Mis teeb koolist kaasava kooli?

Meil on olnud aega sellele mõelda. Meie hinnangul toimisid Inglismaal ja Saksamaal nähtud kaasamise (inclusion) mudelid hästi.  Üks märk sellest on, et hariduslike erivajadustega õpilasi pole klassis üldse märgata. Lapsed töötavad tunnis hästi kaasa, neil on oma plaan ja nad on igakülgselt toetatud. Kuigi diskussioon kaasamise üle pole endiselt vaibunud.

Oleme nähtud süsteeme juba ka tutvustanud. Toome need kirjeldused ära veelkord ka siin mõttega, et neist on veel kellelegi kasu.

Liina ja Terje panid kirja selle, kuidas Shapis  toetatatakse HEV-õpilasi.

Üldised põhimõtted:
  • Ühes klassis käivad lapsed õpivad erinevas tempos ja erineval viisil
  • Õpetajad kavandavad oma tunde ja valivad erinevat tüüpi tunnimaterjale, mis aitavad igal lapsel kõige paremini õppida.
  • Inglismaal võib hariduslike erivajadustega laps minna tavakooli, või erikooli, kus on ainult hariduslike erivajadustega õpilased. Enamik hariduslike erivajadustega lapsi läheb tavakoolidesse.
Tuge vajavaid õppijaid aidatakse tõhusalt, tugisüsteem on 6-astmeline, tavakoolis õpivad koos kuni 4. astmeni toetavad õpilased. 

I ASTME PLAAN - INDIVIDUAALSE ARENGU JÄLGIMISE KAART
  • Kõikidele õpilastele tehakse individuaalse arengu jälgimise kaart (kaust). Kaust läheb õpilasega järgmisse kooli kaasa
  • Kõikide õpilaste arengukaarte muudetakse iga 6 nädala järel (teema lõpus). Vajadusel lisatakse soovitusi.
  • Kaardil täidetakse iga lapse kohta 1) Plaan, mida õpitakse  2) Mida teeb õpilane  3)Mida teeb õpetaja  4) Oodatav tulemus
II ASTME PLAAN
Kool koostab hariduslike erivajaduste tugiplaani, kaasates lapsevanemat ja last, keskendudes tulemustele, mida laps vajab ja soovib saavutada ning kirjeldades üksikasjalikult, kuidas kool aitab neil neid tulemusi saavutada.
  • Analüüsitakse lapse raskusi koos vanematega.
  • Tehakse kindlaks lisatoetus, mida laps vajab.
  • Pannakse paika tugi, mis last aitab.
  • Kontrollitakse regulaarselt, kui hästi see töötab, et vajaduse korral toetuse suurust või laadi muuta.
III - VI ASTME PLAAN (Education, Health and Care (EHC) plan)
  • EHC-plaanil puudub riiklik standardvorming, kuid seal peab olema kirjeldatud
  • Lapsevanema ja lapse vaated, huvid ja püüdlused
  • hariduslikud erivajadused (SEN) ja teenused
  • HEV-iga seotud tervisevajadused ja tervishoiuteenused
  • HEV-iga seotud sotsiaalhoolduse vajadused ja teenused
  • Kooli või muu asutuse tüüp ja nimi, kus teenust pakutakse
  • Tulemused - kuidas täiendav abi lapsele kasu toob
  • Isiklik eelarvekorraldus
  • nõuanded ja teave - EHC vajaduste hindamise käigus kogutud teabe loetelu. 
SUHTLEMINE VANEMATEGA
  • Kool peab tugiplaani koostama kaasates vanemaid ja õpilast, keskendudes tulemustele, mida laps vajab ja soovib saavutada. Plaanis kirjeldatakse, kuidas kool aitab neil neid saavutada.
  • Kool peab vanematega kohtuma vähemalt kolm korda aastas, et koos üle vaadata, kuidas lapsel areng edeneb ja millised on järgmised vajalikud sammud. 
Lastevanematele on infovoldik, kus on kirjas kõik pakutavad tugimeetmed.

Ellen pani kirja näite Saksamaalt Kellinghusenist, kuidas keerulise haridusliku erivajadusega õppijat kaasatakse tavaklassi:

Sellele konkreetsele õppijale on määratud programm Förderschwerpunkt Lernen (meie LÕK=lihtsustatud õppekava).
  • Klassis on kaasas tugiisik, kes juhendab ka õppetöös. 
  • Eripedagoog teeb koostöös õpetajatega individuaalse õppekava , kohandab materjalid, koosta ja viib läbi hindelised tööd, on toeks tundides ehk siis on meie mõistes tugiõpetaja (Förderlehrer).
  • Lapsel on 10 põhiainete tundi nädalas väikses õpiabi grupis.
  • Koolis tervikuna on läbi mõeldud kaasamise meetodid. Näiteks matemaatikas on kogu koolis 4 tasemel tööülesandeid(baastase light, baastase, keskmine tase, ekspertide tase), emakeeles kasutatakse kogu koolis diferentseerimist, tehakse tööd sotsiaalse kaasamisega, näiteks on igal nädalal klassi koosolek, kus arutatakse probleeme ja plaanitakse klassi ühistegevusi.
  • Vanem on koostööaldis
  • Kui 9 aastaga ei jõua eksamiküpsuseni, võib jääda nõnda nimetatud Flex-klassi, kus valmistutakse süvendatud individuaalse programmi alusel põhikooli lõpueksamiteks. Toeks on eripedagoog. Pärast 9. klassi on lapsel positiivne tulevikuväljavaade, teda toetatakse ka edaspidistes õpingutes ja töökoha leidmisel.
Ingrit nägi Berliini Heinrich Zille Koolis samuti hästi toimivat kaasamise süsteemi, mille põhimõtted on sellised:
  • Hetke olukorra ja potentsiaalide kaardistamine
  • Toetuskavad
  • Kogu töö toimub klassis
  • Rohkelt visualiseerimist
  • Rõhk looval tööl
  • Sotsiaalsete oskuste õpe - Klassenrat
  • Vanem õpilane kui tugiisik
  • Tegevused peale tunde (sotsiaalne kaasamine)
  • Koostöö erinevate osapoolte vahel
  • Õpetaja on toetatud
Meie suurim soov ja unistus on, et ka Paide ja Eesti tuge vajav õppija saaks koolist hea hariduse, enesekindluse, positiivse ellusuhtumise ja head tuleviku väljavaated. Berliini Heinrich Zille Koolis öeldi, et Saksamaal algasid suured muutused 20 aastat tagasi ja et algul läks kõik üle kivide ja kändude. Nende innustav sõnum oli, et Eesti areneb palju kiiremini. Loodame meiegi. Eks me ju sellepärast Euroopa parimat kogemust kogumas käisimegi, et oma koolis seda kasutada ja avalikkusele tutvustada. 

On ju normaalne, et ka HEV-õppija on rõõmus ja enesekindel? Foto: internet

Õpirändajate mõtted kogus kokku Ellen Rosimannus

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar