Telefonid luku taha ja tahvel kätte – koolielu Marikolleni moodi

Tervitused Lillestrømist, Oslost! Oleme kooli tugispetsialistidega siin, et tutvuda Norra koolisüsteemiga ning saada uusi teadmisi ning mõtteid, mida ka meie kooliperele tutvustada.

Külastame kooli nimega Marikollen Ungdomsskole, mida võib nimetada põhikooliks, kuid seal õpivad õpilased vanuses 13-16 ehk 8-10.klass. Lapsed alustavad siin kooliteed 6-aastaselt ja nende 10.klass on meie 9.klass. Marikolleni koolis õpib umbes 470 õpilast ja igas lennus on 6 paralleeli. Väikseim klass on 17 õpilase ja suurim 30 õpilasega. Vaheaegade süsteem on sama mis Eesti koolides.

Õpilased kogunevad koolimajja kell 8.25, et ära anda klassijuhatajale oma telefonid, kes paneb need spetsiaalsesse kappi terveks koolipäevaks luku taha. Õpilastel on oma koduklass ja üldiselt nad mujal klassides ei käi, va muusika, kunsti- ja sporditundides. Õpetajad liiguvad ise klasside vahel. Koolitunni pikkus on 60 minutit, söögivahetund kestab 35 minutit (lõuna peab endal kaasas olema, koolitoitu ei pakuta). Õpilased saavad kooliaasta alguses omale nutitahvli, mida kasutavad õppimiseks (see on nende isiklik ja viivad ka selle koju). Paberõpikuid ega töövihikuid koolis kasutusel pole, va matemaatika, kus on õpik olemas. Tavalised vihikud ning kirjutusvahendid on õpilasele kooli poolt.

Klassijuhataja ülesanded on suures plaanis samad mis meie koolis. Lisaks on selles koolis tavapärane kaks korda aastas viia läbi vestlus õpilasega ning lisaks kaks korda aastas arenguvestlus õpilase ja vanemaga. Ekskursioonidel klassid tavaliselt ei käi, koolis pole huvijuhi ametikohta ega toimu ülekoolilisi sündmusi.

Hindamissüsteem on 1-6 (1 kõige halvem ja 6 kõige parem). Hinded pannakse välja kaks korda aastas, jõulude ajal ja õppeaasta lõpus. Vahepealsel ajal saavad õpilased suulist ja kirjeldavat tagasisidet.

Hetkel on Eestis lõpueksamite aeg. Siinne süsteem on selline, et õpilased teevad ühe kirjaliku ja ühe suulise eksami. Kirjalik eksam on kas norra keeles, matemaatikas või inglise keeles. Millise eksami õpilane tegema peab, see selgub 48h enne eksamipäeva ning selle valiku teeb kohalik omavalitsus ja saadab info koolile. Suulise eksami korraldab samuti kohalik omavalitsus ja see võib olla mistahes õppeaines, va oskusained.

Marikolleni koolimaja. Foto: erakogu

Telefonikapp. Foto: erakogu

Muusikaklass. Foto: erakogu

Loodusteaduste klass. Foto: erakogu

Vasakult: meie võõrustaja Els (norra keele ja matemaatikaõpetaja), abiõpetaja Marge, sotsiaalpedagoog Klarika, direktor Jørn Stian ja koolipsühholoog Triinu

Väga põnev on tutvuda Marikolleni koolisüsteemi, õpilaste ja õpetajatega. Lisaks sellele naudime olemist rahulikus Lillestrømis ja imetleme mägiseid vaateid.

Postituse koostasid: Marge Kimmel, Klarika Lussmann ja Triinu Oraste

Kümne noore õpirändaja kogemused Kaunases (2)

Meie Kaunase reis toimus vahemikus 7. aprill kuni 10. aprill 2025. Esimese kahe päeva kohta kirjutasime selles blogipostituses. 

Kolmapäeval alustasime koolipäeva tempoka muusikatunniga. Õpilastele meeldis väga kuulata Leedu koolinoorte flöödimängu ja hääleharjutusi. Ka meie saime rütmi kaasa lüüa. Abivahenditena võtsime kasutusele papptopsid. Tund oli põnev, samas ka raske, sest tempo läks kogu aeg kiiremaks. Rütmiharjutuste tegemisel videojuhiste järgi võtsime kasutusele oma käed ja jalad, see kõik oli laste arvates vahva ja äge. 

Tempokas muusikatund
Foto: erakogu

Pärast muusikatundi lõpetasime rühmades oma õpetliku sisuga koomiksid. Kleepisime need kooli ajaloolisse Erasmus+ projektide raamatusse. Nüüd oleme ka meie osa sellest. 

Nii see raamat valmib
Foto: erakogu

Valminuid rühmatöid tutvustasid Leedu ja Eesti õpilased koolipere ees. Ikka inglise keeles. Koomiks pidi sisaldama mida õpetlikku ja seda tuli ettekandes ka välja tuua. 

Õpilased tutvustavad koomiksit
Foto: erakogu

Kõik õpilased ja õpetajad said projektis osalemise kohta tunnistused. Koolide esindajad vahetasid omavahel ka kingitusi. 

Tunnistused käes!
Foto: erakogu

Päev sellega veel ei lõppenud. Õppetöö jätkus Leedu vanimas loomaaias, kus saime teadmisi roomajate kohta. Koolitaja esitas kõike nii kaasahaaravalt, humoorikalt, lihtsalt ja loogiliselt. Õpilased said mõningaid loomi ka ise katsuda. Saime näiteks teada, et osad sisalikud hoiavad oma rasvavarusid sabas ja seda maha jättes, jäävad nad oma toiduvarudest ilma. Pildil olev geko näitab välja oma ärritust nii, et muudab kurgualuse värvi. 

Geko, kelle nime me enam ei mäleta. 
Foto: erakogu

Päeva lõpetasime kinos. Meie üllatuseks vaatasime ühiselt Oscari võitnud Läti filmi „Vooluga kaasa“. See tekitas meis palju erinevaid mõtteid, emotsioone ja küsimusi. Eriline kogemus oligi vaadata meie ühise naaberriigi üle maailma tuntust kogunud linateost just Leedus. Filmis polnud sõnalist dialoogi, see andis meile võimaluse fantaseerimiseks ning nähtut lähtuvalt oma kogemustest tõlgendada. 

Lähme vooluga kaasa
Foto: erakogu

Film oli nukker ja nukker oli ka hüvastijätt Leedu sõpradega, aga usume ja loodame, et see ei jää meie viimaseks koostööprojektiks. Kontaktid ja tahe on ju olemas.

Viimane ühine pilt
Foto: erakogu

Tagasisõit koju möödub alati kiiresti. Olime ka siin tegusad, kui kasutada meie Heinrichi sõnu. Jõudsime kirjutada blogi, vastata Erasmus+ ametlikule tagasiside küsimustikule. Õpilased koostasid slaidiprogrammis esitlust koolikaaslastele. Vahepeal tegime sirutuspause ning kõhu saim täis McDonaldsis. Ja olimegi juba kodus.

Õpirändajad Heinrich, Kristjan, Eerik, Lauri, Georg, Rebecca, Loore, Carmen, Eneliis, Hanna ning õpetajad Gerli ja Terje. 

Kümne noore õpirändaja kogemused Kaunases

Eelmisel aastal külastasid Erasmus+ õpirände raames Kaunase õpilased meid. Sellel aastal oli meie kord neile külla minna. Meid võtsid vastu Kaunase Bernardas Brazdžionise nimelise kooli 4. klassi õpilased koos õpetajate Sonata Dulinskiene, Jurate Ciupailiene ja projektijuhi Diana Medeksaitega. Lähemalt on võimalik selle kooli kohta lugeda siinsamas blogis artiklist "Leedu haridussteemis on nostalgiat ja põnevaid erinevusi". 

Reis algas meie kooli juurest esmaspäeva hommikul kell 8.00. 

4.b klassi õpilased on pikaks sõiduks valmis
Foto: erakogu

Olime valmis pikaks ja väsitavaks bussisõiduks, mis möödus oodatust palju lõbusamalt ja kiiremini. Lahendasime ristsõnu ja sudokusid, mängisime Uno kaarte, magasime, heegeldasime, lugesime, rääkisime anekdoote ja laulsime. Elevust valmistas õpilastele see, et läbime kokku kolme Balti riiki. Paljude jaoks oli see ka esimene reis väljaspool Eestit. Seitse tundi bussisõitu möödus tõesti kiiresti. Ööbisime Kaunase jahtklubi motellis. Seda soovitasid meile Leedu kolleegid. Majutusega jäime väga rahule, siia võib tulla suvel perega puhkust veetma. Pooleteise kilomeetri kaugusel motellist asub Pažislise klooster, mis on Leedu suurim kloostrikompleks. Käisime õpilastega seda esimesel õhtul uudistamas. 

Pažaislise klooster 
Foto: erakogu

Teisipäeval oli meil aktiivne ühisõppimise päev. Kaunase koolipere võttis meid väga soojalt vastu, direktor pidas kõne, lapsed esitasid meile rahvustantsu. Sellest saime osa võtta ka meie. Seejärel siirdusime klassiruumi tegema rühmatööd, joonistasime õpetliku sisuga koomikseid, kogu õpe toimus inglise keeles. Väikestes rühmades oli üks Eesti ja kaks Leedu õpilast.

Rühmatöö
Foto: erakogu

Seejärel valmistasime karamelli pulgakomme, lisaks tegemisele õpiti seda ka kenasti pakendama. Igaüks sai koju kaaasa kaks pulgakommi. Karamellimassile sobiva kuju andmine pidi toimuma väga kiiresti, muidu tahkus see kivikõvaks ja vormimine muutus võimatuks. Meie Leedu väikesed sõbrad tõlkisid õpetaja leedukeelseid juhiseid inglise keelde.

Sellised need pulgakommid ongi.
Foto: eragkogu

Koolis oli meil võimalik maitsta kohalikku leedu rahvustoitu, tsepeliinisid, rasvast nõretavaid lihatäidisega suuri kartuliklimpe, mida serveeriti meile hapukoore ja praetud peekoni-sibula seguga. Kuidas maitses? Oli üks julge õpilane, kes koos õpetajatega rahvusrooga proovis. Arvamused jagunesid nii ja naa, tuleb ise järele proovida. 

Leedu rahvustoit - tsepeliinid.
Foto: erakogu

Teised võtsid vähe turvalisema valiku, kanavarras riisi või kartulipudruga. Meie jaoks oli huvitav see,  et nii majutuskohas kui ka kooli sööklas pakuti meile esmalt eelroana suppi ja seejärel praadi.

Järgmisena jalutasime läbi linna teadusseaarele Mokslo Sala, mis on esimene sellelaadne keskus Leedus. Tee peale jäi palju ilusaid parke, monumente ja muud vaatamisväärset. Teaduskeskus on idee poolest sarnane meie AHHAA keskusega. Seal on 140 objekti, moodne planetaarium, STEAM-laborid ning mitmesugused kultuuri- ja haridustegevused. Avastamist jagus nii paariks tunniks.

Teaduskeskuses Mokslo Sala
Foto: erakogu

Päev oli pikk, kuid väga hariv ja huvitav. Õhtul ei jaksanud enam keegi ümbruskonda uudistama minna, õnneks tegime seda esimesel õhtul, kui külastasime kloostrit ja veehoidlaäärset mänguplatsi. 

Mänguplats meie majutuse ligidal
Foto: erakogu

Jätkub...

Terje Peets ja Gerli Mikk

Nii õpitakse ja elatakse jõululinnas Annaberg-Buchholzis Saksamaal

Paide sõpruslinn Annaberg-Buchholz asub Maagimäestikus (Erzgebirge) Tšehhi piiri ääres. Detsembri alguses võõrustas meie kooli õpilasi ja õpetajaid ERASMUS+ projekti raames Oberschule  Adam Ries (Adami Riesi Keskkool). Kool asub Annaberg-Buchholzi südames Anna kiriku (St Annenkirche) kõrval ja sai oma nime kuulsa aritmeetiku Adam Riesi järgi. Maja erinevates tiibades asub ühel pool algkool ja teisel pool 5.-10. klassid. Vanemas astmes õpib kokku 288 õpilast ja 22 õpetajat. Neile lisaks on veel 2 abiõpetajat, kellel on pedagoogiline haridus, sotsiaalpedagoog ja praktika juhendaja.

Saabusime Adam Riesi Keskkooli. Foto: erakogu 

Advendikalendrist loositakse igal hommikul advendiüllatus ühele õpilasele. Foto: erakogu

Üks mure on nii Saksa kui eesti koolisüsteemis küll ühine - puudus õpetajatest. Nii võib juhtuda, et nädala normtundide arvu tuleb vähendada. Näiteks kolme inglise keele tunni asemel on ainult kaks tundi.

Mõned eripärad ka.
Kui meie koolis käivad 8-ndad klassid viiel nädalal  neli päeva nädalas kutseõppes, siis Adams Riesi koolis käivad 8. ja 9. klassi õpilased iga nädal ühe päeva nädalas ettevõttes praktikal. Iga poolaasta võib ettevõtet vahetada.
Koolis õppivatele diagnoosiga HEV-lastele (ca 20 neil koolis ) koostatakse individuaalsed plaanid. On üks vastutav õpetaja, aga lapsed õpivad teistega koos. Mõned ainetunnid on eraldi, siis need toimuvad tavaliselt pärast tunde. Erialaspetsialistid töötavad linna keskuses ühes asutuses ja aitavad koole.
Pärast tunde toimuvad ringid: võrkpall, muusikaansambel, õmblemine, 3D-printimine, animatsioonide tegemine, parkour, kunstiring. Neil on olnud ka male, aga hetkel mitte​.

Sotsiaalpedagoogi kabinetis on mõnusad mängud. Foto: erakogu

Selle sõpradelt õpitud kaardimängu saime kingina kaasa. Foto: erakogu 

Koos õppimine tegevusmuuseumis "Manufaktur der Träume". Foto: erakogu

Õppisime koos -7-9. klasside õpilastega. Meid võeti väga sõbralikult vastu. Proua Päckert, Adam Riesi kooli direktriss, ja proua Bräuer linnavalitsusest toetasid tegevuskava ja reisilogistika korraldamisel. Paide linna esindajatena kutsuti oli meil au kohtuda linnapea härra Schmidtiga isiklikult. Olid tegusad toredad kolm päeva.

Südamlik vastuvõtt linnapea juures. Foto: erakogu

Annaberg-Buchholzi jõuluturg on Saksamaa üks neljast populaarsemast, linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja linna ajalugu on seotud keskaegse hõbedakaevandusega. Kasutasime juhust tutvuda rikkaliku ajaloo ja jõulukombestikuga. Vaatasime ringi jõuluturul, maitsesime kohalikku jõulutoitu Neunerilei`d ja tegime kaasa linnaekskursiooni koos giidiga. Meie külaliskorteri perenaine oli nii lahke ja viis meid Saksimaa kõrgemasse mäetippu Fichtelberg`ile. See Lichtelfahrt  läbi jõulutulede külakeste oli küll unustamatu!  

Selline näeb välja jõulutoit Neunerlei. Foto:erakogu

Fichtelbergi tipus 1212 m kõrgusel oli päris palju lund ja väga tuuline. Foto: erakogu

Leidsime head koostööpartnerid ja usume, et kohtume veel. 

Suhtlemiseks tuleb kontakte luua. Foto: erakogu

Õpetajad Merike Laas ja Ellen Rosimannus 

Õpirändel imeilusas jõulueelses Annaberg-Buchholzis

 Detsembri alguses käis meie saksa keel rühm Saksamaal Annaberg-Buchholzis ERASMUS+ projekti raames. Külaskäigu eesmärgiks oli saksa keele arendamine, eakaaslastega suhtlemine ja koos õppimine ja selle piirkonna jõulukombestikuga tutvumine.

Esimene päev Adam Riesi Keskoolis algas saksa õpilaste valmistatud hommikusöögiga. Pärast seda tutvustasime 9.b tunnis oma kooli ja õpetasime eesti keelt. Selle päeval tegime veel koos saksa jõuluküpsiseid ehk Plätzchen`eid.

Jõuluküpsiste tegemine. Foto: erakogu 

Eesti keele õpetamine sõprusklassis. Foto: erakogu 

Teisel päeval valmistasime võõrustajatele Eesti hommikusöögi. Annaberg-Buchholzis kaevandati hõbedat, saime ise ka keskaegses kaevanduses käia ja laulsime kaevurite laule.  

Eestimaine hommikusöök. Foto: Erakogu 

Kaevandusmuuseumis "Am Gössner". Foto: erakogu  

Kolmandal, viimasel päeval, tekitas võõrustajate 9. klassis suurt elevust Eesti-teemalise Kahooti mängimine. Mänguasjamuuseumis Manufaktur der Träume lahendasime koos saksa õpilastega viktoriiniküsimusi nähtu põhjal. 

Annaberg-Buchholz on Paide sõpruslinn. Meid kutsuti kohtumisele linnapea härra Schmidtiga, kes näitas linnavalitsuse hoonet. Saime ronida isegi kellatorni ja vaadata ringi pööningul, kus rippusid kõikide sõpruslinnade lipud. Lõpuks oli meil au kirjutada linna külaliste raamatusse. Vaata videost

Kõige keerulisem oli meie jaoks suhtlemine, kuna meie saksa keele sõnavaras on puudu veel spetsiifilist sõnavara, mida on vaja muuseumis või suhtluses. Väga põnev oli saksa jõulukommetega tutvumine, kus lisaks oma silmaga nähtule  vestlesime Eesti ja Saksa kommetest.

Silma torkas, et jõuluküünlad Schwibbogen olid peaaegu igal aknal ning linna erinevatel väljakutel seisid jõulupüramiidid Weihnachtspyramide. Annaberg-Buchholzi tähtis identiteedi osa on kaevuritega seotud traditsioonid ja lood.  

Linn on valgustatud jõulupüramiidide ja tuledega. Foto: erakogu

Lõpupilt kooli ees. Foto: erakogu 

Toredast saksamaa kogemusest rääkisime ka Paide raekojatunnis 18.12.2024. Kuulake siit:  https://keskeesti.treraadio.ee/kordus/14491/paide-raekojatund

Anete Lukken, Andero Saul, Grete Õitspuu, Annaliilia Hints 9. klassist 

Igale õpilasele iPad

Üks eesmärk, mida tahame oma koolis saavutada, on õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamine. Seetõttu uurisime ka, kuidas on digivahendite kasutamisega lood meie parterkoolis. Olime üllatunud! Igale õpilasele antakse kooli õppima asumisel kasutamiseks tahvelarvuti iPad, millel on lisaklaviatuur ning kõrvaklapid.

Kõrvaklappide hoidik klassis. Foto: erakogu.

Õpilane võib viia oma iPadi ka koju, kuid kooli lõpetades peab seadme koolile tagastama. Ka kõikidel õpetajatel on kasutamiseks iPadid.

Klassiruum. Foto: erakogu.

Siiski on õpetajate sõnul digitaalsete vahendite kasutamisega muresid, kuna internetiühendus ei ole alati piisava kiirusega. Samuti ei ole veel kasutusel e-päevikut, st õpetaja kasutab hinnete märkimiseks ja tunni teemade kirjutamiseks paberpäevikuid. Direktor ütles, et paari kuu pärast on ka neil lootus kasutusel võtta digitaalne e-päeviku vorm. 

Igas klassiruumis on nii nuti- kui kriiditahvlid. Nutitahvlid on igas klassis siinidel, mis võimaldavad neid liigutada üles-alla ning kõik õpilased ulatuvad neid kasutama. Klassides olevates nutitahvlites on võimalik kasutada AppleTV võimalusi.

Diana harjutab kirjutamist. Foto: erakogu.

Tehnilised võimalused on digivahendite kasutamiseks meie partnerkoolis väga head. Vaimustav oli üks tund, mida saime jälgida. Selles klassis õppis laps, kes ei räägi, kuid tal oli võimalik õpetaja küsimusele vastata vajutades oma iPadis vajalikule sõnale ning digitaalne vahend andis ise häälvastuse. Milline hea digivahendi kasutusvõimalus kõneprobleemidega õpilastele!

Töövarjutamise kolme päeva jooksul sõlmisime kokkuleppeid edasiseks projektikoostööks. Nagu eelmisel nii ka sel õppeaastal võõrustame Bremeni kolleege maikuus oma koolis, seekord juba koos õpilastega. Esialgsed plaanid on tehtud.

Tundsime end oma partnerkoolis oodatuna. Nii õpilased kui töötajad olid postiivse suhtumisega ja altid suhtlema. 

Aitäh, Bremen!

Õpirändajad Bremeni keskväljakul. Foto: erakogu.

Õpirändajad Diana, Triinu ja Kersti

Rändetaustaga õpilaste saksa keele õppest Bremenis

Bremeni koolis on esindatud palju erinevaid rahvuseid ja on palju erineva usulise taustaga õpilasi. Direktori sõnul on 63% õpilastest sisserändaja taustaga. See on ka arvatavasti põhjuseks, miks meile tihti rõhutati, et enamik kooli õpilasi on peredest, kellel on majanduslikud raskused. Ka Bremenis koostatakse erinevate näitajatega "edetabeleid". Eelmise õppeaasta andmete põhjal on Bremenis 42 põhi- ja keskharidust andvat kooli. Keerulisuse pingereas on meie partnerkool 4. kohal, st koolis on väga palju hariduslike erivajadustega õpilasi.

Info personali kohta. Foto: erakogu.

Hetkel on koolis 32 õpilast, kes on Saksamaale hiljuti saabunud ja kes õpivad praegu ainult saksa keele eelkursusel ning tavaklassis kõiki õppeaineid ei õpi. Uurisime selle eelkursuse kohta täpsemalt ka eelkursuse õpetajalt, kuna selle kursuse korraldus huvitas meid eriti palju. Õpetaja oli väga lahke täiendavaid selgitusi jagama.

Keeleõppe räääkivad seinad. Foto: erakogu.

Rändetaustaga õpilastele saksa keele õpetamise eelkursus on meie partnerkoolis korraldatud kahes grupis vanuse järgi jaotatult kuni 14-aastased ning 14-16-aastased. Mõlemas grupis õpib maksimaalselt 15 õpilast. Eelkursusel õpib õpilane kuni 2 aastat ainult saksa keelt. Peale eelkursuse lõppemist jätkab õpilane õppimist tavaklassis teiste Saksa lastega samadel tingimustel. Esimesel võimalusel, tavaliselt paari nädala möödumisel, integreeritakse õpilased tavaklassi oskusainete tundidesse. Kokkuleppeid õpetajatega selle võimaldamiseks teeb eelkursuse õpetaja, kes tunneb õpilase keelelisi oskusi kõige paremini. 

Õpetajal on vabadus kasutada neid õppematerjale, mida ta soovib. Materjalide ostmiseks õpetajale on linna poolt eraldatud 700 eurot aastas. Lastevanemad osatavad tööraamatud lastele ise. Peredes, kus on majanduslikud raskused, on linna poolt antud kasutada “Bremen card”, millega saavad pered osta lastele kooliks vajaminevaid asju, kasutada ühistransporti ja võimaldada haridust toetavaid tegevusi. Kui me õigesti aru saime, siis on piirsummaks 150 eurot aastas.

Keeleõppe materjal. Foto: erakogu.

Kui vanem ei saa kooliga keele tõttu suhelda, on linnas vabatahtlik organisatsioon, kes pakub tõlkeabi vestlemisel nii koolile kui vanemale. Kuna eelkursusel õppivate laste arv klassis on piiratud, ei pääse kõik soovijad kohe kursusele ning on ootenimekirjas. Mõnikord lausa mitu kuud. Rõõm oli näha, et eelkursusel õppivad lapsed püüdsid saksa keeles suhelda ja keelt õppida. Nende saavutatav keeletase peab 2. aasta lõpuks olema A.2-B.1. Edu neile õppimiseks!

Suulise osalemise hindamise juhised. Foto: erakogu.

Koolidele pakutakse erinevat abi. ReBUZ (https://www.rebuz.bremen.de/s-d-1469) on keskus, mis aitab koole (ja teisi haridusasutusi) linnas hariduslike erivajadustega õpilastega toime tulemises. Sarnased asutused on Eestis Harno Rajaleidja keskused. Abi saamiseks võib keskuse poole pöörduda nii kool kui lapsevanem ise. Kool peab vanemat ainult teavitama, et pöördub keskuse poole abi saamiseks, nõusolekut ei pea küsima. Varem oli Bremeni linnas üks kool, kus käisid kogu linna traumeeritud, suurte käitumisraskustega või psüühikahäiretega õpilased. Nüüd on igas linnaosas oma keskus, kus õpivad ainult selle linnaosa lapsed, kuid see on ajutine õppimiskoht, mille lõppeesmärk on püüda õpilast rehabiliteerida tavakooli.

Üks õppekoht. Foto: erakogu.

Õpitakse ainult matemaatikat, inglise keelt ja saksa keelt. Muud tegevused on keha ja vaimu toetavad (kokkamine, ujumine, liikumine, kunst). Keskus ei ole omaette kool, vaid ReBUZi allüksus. Maja eripära on, et igas klassiruumis peab olema 2 ust ning õpetajatel on tundides kaasas raadiosaatjad, et vajadusel abi kutsuda või ise appi minna.

Klassiruum. Foto: erakogu.

Kuigi erinevates klassides õpib enam-vähem sama palju õpilasi nagu meil, on nende klassiruumid palju suuremad ning mitmetel on ka lisaruumid, kuhu saab keskendumisraskusega õpilasega eraldi tööle minna. Kuna igas klassis on enamasti vähemalt 2 õpetajat (mõnikord veel lisaks tugiisikuid ja muid abilisi), siis on lisaruumid tihti kasutatavad. Unistame, et ka meie koolis oleks kunagi sellised võimalused.

Lõpetuseks töötamisest läbi huumori:

Liigsest töötamisest Bremeni moosekantide abil. Foto: erakogu.

Õpirändajad Triinu, Kersti ja Diana