Aeg teha kokkuvõte ja jagada koolituse "EMOTIONAL COMPETENCES. Developing Emotional Intelligence In Teachers And Students" (Emotsionaalse intelligentsuse arendamine õpilaste ja õpetajate seas) sisukamat poolt. Koolitusmaterjale on palju ja kõike ei jõua siia kirja panna, aga toome välja enda jaoks huvitavamad ja põnevamad teemad ning tegevused.
Koolitus toimus Soveratos, Itaalias. Koolituspäevad olid jagatud kaheks - hommikuti kuulasime teoreetilist osa koolitusruumides, pärastlõunal viibisime õues ja tegime läbi praktilisi harjutusi.
 |
| Pilt erakogu |
 |
| Pilt erakogu |
 |
| Pilt erakogu |
Emotsionaalne intelligentsus hõlmab enesekontrolli, innukust ja püsivust ning võimet ennast motiveerida (Goleman, 1996). Koolitusel saime teada, et emotsionaalne kompetentsus on emotsionaalse intelligentsuse osa ning see on oluline just iseenda tunnete arusaamiseks ja nendega toimetulekuks.
Emotsioonide teema juures tutvustati meile Robert Plutchiku emotsioonide ratast. See tööriist võimaldab emotsioone tuvastada ja neile nimesid anda, selle asemel, et anda hinnanguid "hästi", "halvasti" ja "normaalselt".
 |
| Pilt koolitaja slaididelt |
Emotsioonide tuvastamiseks ja sõnavara laiendamiseks tegime õuesessioonil läbi ülesandeid, kus pidime töölehel värvima ära erinevad emotsioonid ning kasutama looduslikke materjale, et kirjeldada meile sellel hetkel olulisi tundeid. Praktilised ülesanded, mida kasutada edaspidi töös õpilaste ja ka õpetajatega.
Lisaks emotsioonidele rääkisime palju ka stressi juhtimisest, kuna paratamatult mõjutab meie üldine olek ka seda, milliseid emotsioone kogeme ja kuidas nendega toimetame. Stressi juhtimise juures tutvusime mitmete erinevate aja planeerimise meetoditega. Kui me suudame oma aega efektiivselt ja teadlikult planeerida, oleme vähem stressis ja suudame teiste inimestega rahulikumalt suhelda.
Üks stressi juhtimise meetod, mida meile tutvustati on Eisenhoweri meetod. See aitab planeerida, panna vajalikud tegevused tähtsuse järjekorda ning ebavajalikud elimineerida. Kõik selleks, et olla produktiivsem, aga vähem stressis.
 |
| Pilt koolitaja slaididelt |
- Vasakul üleval on pakilised ja olulised ülesanded, mis on vaja teha, millega on kiire ja mis tõenäoliselt kõige rohkem stressi tekitavad.
- Paremal üleval on tegevused, mis on olulised, kuid nad ei ole nii pakilised. Need on vaja lisada märkmikku või kalendrisse ja planeerida, millal nendega tegeleda.
- All vasakul on ülesanded, mis ei ole olulised, aga millega oleks vaja kohe tegeleda. Kõige olulisem siin on mõelda, kas on keegi teine, kes saaks need ülesanded sama hästi ära teha. Tihti kipume liialt iseendale ülesandeid võtma ja siis ei saa meie ümber olevad inimesed oma oskusi arendada.
- All paremal on ülesanded mis pole ei tähtsad ega pakilised. Need võivad istuda seal nurgas ja aeg-ajalt peaks need üle vaatama, et otsustada, kas saab need asjad nö üldse ära kustutada või kui need muutuvad tegemist vajavaks, siis saab need kellelegi delegeerida.
Väga mitmeid kordi jõudsime koolituse jooksul ka selleni, kui oluline on osata rahustavaid tehnikaid stressi vähendamiseks ja emotsioonidega paremaks toimetulekuks. On see siis sügavalt hingamine, mediteerimine, mõni füüsiline tegevus (jooga, mõni muu treening) või midagi muud. Igaüks võiks katsetada läbi erinevaid tehnikad, leida endale oma lemmiku ning hoolitseda iseenda eest, et nii enda kui teistega paremini suhelda.
Kokkuvõtvalt jäime koolitusega väga rahule ja soovitame teistelegi!
Terje ja Triinu 💛
 |
| Pilt erakogu |
Kasutatud kirjandus
Goleman, D. (1996). Emotional Intelligence: Why It Can Matter More than IQ. Bloomsburg.
Koolituse slaidid
Koolituse slaidid
