Ellen kirjutab: Saksa koolisüsteem on muutumas

Mina, Ellen Rosimannus, blogi kaanefotol paremalt kolmas, gloobusega, olen 25.02. - 1.03. 2019 töövarjuks Schleswig-Holsteini liidumaal Kellinghuseni Ühiskoolis (https://www.gms-kellinghusen.de). Kooli 5.-13. klassis õpib üle 800 õpilase ja õpetab 60 õpetajat. Valisin Gemeinschaftsschule Kellinghusen internetis leiduva info põhjal sellepärast, et seda peetakse Schleswig-Holsteinis edumeelseks mitmetes valdkondades. Eriti suured edusammud on toimunud kaasava kooli loomise suunas, mida tahtsingi oma silmaga näha. Minu isiklik õpieesmärk on tutvuda õppija toetamise süsteemiga tervikuna ja eripedagoogi tööga. Kuigi kirjutan edaspidi veel mitmeid postitusi, võin öelda, et olen kooli valikuga väga rahul. 

Alustuseks Saksamaa haridussüsteemist. See on keeruline, sest 5. klassis määratakse lapsed võimete järgi kolme suunda:  Hauptschule, Realschule, Gymnasium. Gümnaasium kestab 12 või 13 aastat ja selle eesmärk on valmistumine ülikoolis õppimiseks. Hauptschule on 9-klassiline kool, mille järel minnakse õppima eriala. 5. klass on traditsiooniliselt orienteerumisaasta (Orientierungsstufe), kus selgub õppijate edasine haridustee.  Veel keerukamaks teeb Saksa haridussüsteemi see, et kõigil 16 liidumaal on see oma ja teistest erinev, kuigi ühiseid jooni on ka. Ühtset ühesugust Saksa haridussüsteemi ei ole, sest haridus on liidumaade, mitte Saksamaa Liitvabariigi pädevuses.

Gemeinschaftsschule Kellinghusen on viimase kümne aasta jooksul teinud palju uuendusi. Üks nendest julgetest sammudest on see, et kolm ülal kirjeldatud traditsioonilist koolisuunda on omavahel liidetud ühiskooliks (Gemeinschaftsschule). Teine uuendus on see, et kõik õpilased õpivad koos, nii eakohaselt arenenud (Regelschüler) kui tuge vajavad lapsed. 5. klassides, kus mina põhiliselt töövarjutasin, oli vaimupuudega lapsi ja üks silmatorkav üliandekas poiss, kelle põhiline raskus oli sotsiaal-emotsionaalne. Tegeldakse ka autistlike lastega, keda on kooli põhikooliosas kokku 18. Viiendad klassid õpivad eraldi majas, kuna kuus klassikomplekti ei mahtunud algklasside majja enam ära. Hoones oli varem erikool (Förderzentrum), neli aastat tagasi alustas selles ühiskooli üks õppehoone.  

Eestit teati Kellinghusenis selle järgi, et oleme infotehnoloogiaga ülihästi varustatud ja et meie noored oskavad väga hästi inglise keelt.

Gemeinschaftsschule Kellinghusen juhtlauseks on „Kool on koos tegutsemine“ (Gemeinsamkeit macht Schule). Ka mind võõrustav eripedagoog Robert Pilgrim tõi esile mõtte, et kool on eelkõige sotsiaalne koosolemine ning haridusliku erivajadusega õppijad peavad õppima võimalikult palju teistega koos.  

Kuigi hariduslike erivajadustega õppijatele pakutakse Saksamaal tuge juba vähemasti pool sajandit, on ka selles vallas tunda uut hingamist. Üks märgatav suund on  püüdlus kasutada positiivsemat ja vähem sildistavat sõnavara. Näiteks välditakse sõna „vaimupuue“. Selle asemel räägitakse tugimeetmest, mis on suunatud õppimise tõhustamisele (Förderschwerpunkt Lernen). Teine suund on sügavamate hariduslike erivajadustega õppijate õpetamine ühiskoolis, kuigi Saksamaal oli varem väga palju erikoole. Seoses sellega on tarvis klassi siseselt õpetust tõhusamalt diferentseerida ja vajadusel kaasata tugiisikuid, aga selle nimel pingutatakse. 

Julgustav kogemus on see, et iga kool ja iga piirkond võib luua uusi meetmeid probleemidega hakkama saamiseks. Näiteks on Steinburgi maakonnal välja töötatud protseduur puudumistega (Schulabsentismus) tegelemiseks ja Schleswig-Holsteini liidumaal on juhised autistlike laste õpetamiseks ühiskoolis. Nagu minu võõrustaja aga ütles, saab uuendusi ellu viia vaid siis, kui kool on avatud uuendustele ja valmis ise tegutsema. Ega see meil Eestiski teisiti ole. Või mida arvad sina, armas lugeja? 

Kellinghuseni Ühiskooli 5. klasside hoone on hubane ja just parajalt suur. Fotod: erakogu





Jällekirjutamiseni! Muide, meil on siin kevad! 

Ellen Rosimannus 

Töövarjutaja Saksamaal Kellinghusenis 

Õpirändajad mõlgutavad mõtteid: mida me teeme järgmise õpirände ootel?

Kätlini postitused augustis toimunud õpirändest Inglismaale on läbi loetud, muljed kuulatud ja järgmised töövarjutajad Ellen ja Ingrit ootavad põnevusega sõitu Saksamaale Kellinghusenisse ja Berliini, mis toimub veebruari lõpus. 

Kas siis ongi vaikne ootamise aeg? Ei! Kindlasti mitte! 

Ingrit ja Helena õpivad saksa keelt. Õpetajat ei pea kaugelt otsima, Ellen on ju muuhulgas ka saksa keele õpetaja. Õppimine edeneb, loomulikult! 

Enne jõule tegelesime reisikorraldusega ehk siis otsisime parimaid lennuühendusi ja ööbimiskohti. Uskumatu on see, et nii paljude võimaluste ajal tekib igas mõttes sobiva valiku leidmisel ikkagi probleeme. Näiteks Saksamaa väikelinnas Kellinghusenis on Booking.comis pakutav hotell veebruari lõpus just kinni. Õnneks on selles Paide suuruses linnakeses väga kena ja hea köögiga seenioride kodu (Seniorenheim), kus saavad ööbida ka linna külalised. Selleni aitas jõuda linna turismiinfobüroo. 

Samas Berliin oma lõputute valikutega pakub lubavalt toredaid leide otse kesklinnas. Kesklinna lähistel Kreuzbergi linnaosas asub Ingrit töövarjutama Heinrich-Zille Põhikoolis, kool on tunnustatud oma eduka integratsiooni metoodika poolest. Kreuzberg on kihav oma mitmekultuurilise tausta poolest, siit on pärit Berliini punk-rock liikumine, tänavatants ja räpp. 

Liina ja Terje vajaksid hädasti kultuurilist ettevalmistust Ühendkuningriigis hakkama saamiseks. Aga kus sa siin Eestis vasakpoolses liikluses auto juhtimist harjutad? Kätlin tegi vasakpoolse liikluse juba augustis läbi ja on Inglismaal lausa elanud, vähemalt teoreetiliselt ja oma kogemust jagades saab ta abiks olla. 

Hästi on meie projektis ka see, et kõik projektipartnerid on samaks jäänud. Leidsime meid vastu võtvad koolid ju lihtsalt internetilehekülgedel oleva info järgi. Varasemat suhtlust pole kellegagi olnud. Kontakt on aga loodud, mõlemad pooled ootavad kohtumist. Hea koostööpartner on kulda väärt otseses mõttes. 

Lugege siis veebruari lõpus jälle meie muljeid, seekord Saksamaalt!

Jällekirjutamiseni!
Õpirändajad

Kätlin mõlgutab mõtet: kogukonna kaasamine õppe- ja huvitegevusse mitmekesistab õpilaste kogemusi

Viies päev Šotimaal erines teistest selle poolest, et võtsin päeva fookusesse teise töövarjutamisperioodi eesmärgi, milleks oli koguda ideid kogukonna kaasamiseks õpetamis- ja huvitegevusse, mida oleks võimalik rakendada ka meie kodulinnas ning miks mitte ka haridussüsteemis laiemalt. Mul oli hea meel tõdeda, et nii Eesti kui ka Šotimaa haridusmaastikul pööratakse kogukonna kaasamisele suurt tähelepanu ning rakendatakse selleks erinevaid meetodeid, mis kahe riigi lõikes on väga sarnased.

Mõlemas koolis, nii Libberton Primary School´is kui Wiston Primary School´is pöörati suurt tähelepanu sellele, et olla kogukonda kaasav kool ning mõlemad olid selles minu hinnangul edukad. Kogukonnaliikmeid kaasati aktiivselt õppe- ning huvitegevuse kavandamise - ja läbiviimisprotsessi. Ma leian, et just tiheda koostöö tulemusena toetas kogukond igapäevaselt läbiviidavat õppetööd ning andis suurema panuse huvitegevuse mitmekesistamiseks vastavalt võimalustele, mis aitas mitmekesistada õpilaste kogemusi ja avardada seeläbi nende maailmapilti ning kujundada väärtushinnanguid.

Erinevad meetodid, mida kasutati:

- lastevanemate koosolekud;

- arenguvestlused;

- tagasisideküsitlused ja nende analüüs;

- kuulumine erinevatesse võrgustikesse (sarnane meie "Tervist edendavate koolide võrgustikuga");

- ühistegevuste ja koostööprojektide läbiviimine koos lastevanematega;

- lastevanemate kaasamine huviringide läbiviimisel;

- lapsevanemate ja kogukonnaliikmete kaasamine õppetegevuse läbiviimisel;

- koostöö kohalike ettevõtjatega (koostöös näiteks avatud uste päevade korraldamine);

- ettevõtete kaasamine koolitranspordi korraldamisel;

- noorteorganisatsiooni (YFC) kaasamine huvitegevusse.

MINU YFC KOGEMUS: Ühel õhtul oli mul võimalik osaleda kohaliku YFC klubi mänguõhtul, mille eesmärk oli arendada meeskonnatöö oskusi. Millega on YFC näol tegemist? YFC ehk National Federation of Young Farmers´Clubs on maapiirkonna noori ühendav organisatsioon, mis pakub liikmetele võimalust enesearenguks, rahvusvaheliste kogemuste saamiseks ning toetab kujunemisel aktiivseks kogukonnaliikmeks. Mind kaasati kohe kohaliku Carluke Young Farmers´ Club´i liikmete poolt aktiivselt tegevusse, mille käigus oli mul võimalik tundma õppida noorteorganisatsiooni olemust ning selle liikmeid ja nende panust kogukonda. Koostöö koolidega on mõjutanud nende liikmeskonda. Mänguõhtu käigus jagati meid võrdsetesse meeskondadesse ning me hakkasime omavahel mõõtu võtma erinevaid oskusi vajavates teatevõistlustes. Proovile pandi nii loovus, täpsus, kiirus, suhtlemis- kui ka meeskonnatöö oskus. Kokku osales mänguõhtul kuus 6-liikmelist võistkonda ning mänge viisid läbi noored ise. 

Mänguõhtu käigus oli mul läbi meeskonnaliikmeks olemise võimalik tutvuda maapiirkonna noori ühendava noorteorganisatsiooni tegevusega. Foto: Andrew McGregor

Kogukonna kaasamine kooli õppe- ja huvitegevusse mitmekesistab õpilaste kogemusi, kuid mitte ainult. Kõik kogukonnaliikmed, kellega mul õnnestus selle nädala jooksul antud teemal vestelda ja mõtteid vahetada, tõid välja, et nad ise õpivad selle käigus samuti iga päev midagi uut, mis hoiab neid motiveerituna. Nende sõnul pole midagi paremat kui see tunne, mis tekib siis, kui saad anda oma panuse õpilaste kujunemise teel aktiivseteks kogukonnaliikmeteks.

Kätlin Merisalu

Töövarjutaja Šotimaal

Kätlin arutleb: ainetevaheline lõiming aitab luua suurt pilti

Neljas päev töövarjutamise nädalast möödus Wiston Primary School´is, mis oli ühtlasi selles koolis minu viimane. Päeva veetsin koos P1-P4 vanuserühma õpilaste ja nende õpetajatega. Eriti suurt rõõmu pakkus sel päeval mulle võimalus olla ka ise päeva jooksul õpetaja rollis, kui avastasime koos õpilastega arvude salapärast maailma, inglise keele ilu, meeskonnatööd pallimängudes ja rütmi läbi trummipulkade.

Ühes eelmistest postitustest tõin juba välja, et õpilaste jagamine päeva jooksul erinevatesse õpirühmadesse annab võimaluse paigutada õpiraskustega õpilased neile jõukohasemasse rühma, et toetada nende individuaalset arengut maksimaalselt. Avastasin, et sellel on veelgi positiivseid omadusi: aitab ennetada koolikiusamist, motiveerib ja innustab õpilast andma endast parima, soodustab õpilastevahelist suhtlust ja aitab luua läbi ainetevahelise lõimingu uut teadmist ning kinnistada õpitut. Kui tuleme tundide juurde, siis nende jooksul kasutatakse palju ainetevahelist lõimingut, mille eesmärk on läbi selle tekitada õpilastele teadmine, mis on mitmetahuline. Niisamuti on erinevad õpiülesanded omavahel lõimitud, et seeläbi kinnistada õpitut ning panna õpilased märkamatult tegelema matemaatiliste ülesannete lahendmisel hoopis kirjatehnikaga ja vastupidi. Selle muutis võimalikuks õpetajate omavaheline koostöö ning põhjalik tundide ettevalmistus. Sel hommikul oli meil õpetajatega koosolek, et üle vaadata päeva jooksul läbi viidavate tegevuste õpiväljundid, milline on oodatav tulemus ja ülesanded ning nende sisu.

Järgnevalt toon välja kolm meetodit, mida õpetaja päeva jooksul kasutas:

"Speedwriting" ehk kiirkirjutamine: igal õpilasel oli oma kirjutustahvel ning taimer, mis seadistati ühe minuti peale. Õpetaja jagas neile töölehed sõnadega, mida nad eelmisel korral olid õigekirja harjutamiseks kasutanud (8 lihtsamat sõna ühel pool ning 2 keerulisemat sõna teisel pool lehte). Lehed sõnadega olid õpilastel erinevad, sest õpetaja oli nende töölehtede koostamisel arvestanud õpilaste võimekusega. Ülesande eesmärk oli kinnistada sõnade korrektne kirjutamine läbi kiirkirjutamise meetodi. Õpetaja lisas juurde võistlusliku momendi, et proovile panna samaaegselt õpilase täpsus, vilumus ning keskendumisvõime. Õpilase jaoks oli eesmärk kirjutada sõna ühe minuti jooksul võimalikult palju kordi. Hiljem kontrollis õpilane ise oma tulemust ning kirjutas selle eraldi lehele. Hindamisel pidasid nad silmas käekirja, sõna õigekirja ning seda, mitu korda sõna kirjutati.

"The target" ehk teadmiste märklaud: Õpetajal on põrandale maha märgitud märklaud, mille keskpunkt on tähistatud kollase tähekesega. Õpilased seisavad kõige välimisel ringil, võrdsete vahedega, võrdsel kaugusel keskpunktist. Meetodi eesmärgiks on mänguline teadmiste kontroll. Õpetajal on ette valmistatud teemakohased kordamisküsimused. Küsimusele õige vastuse andes liigutakse märklauas edasi keskme poole.

"Reading buddies" ehk lugemissõbrad: klassiruumis on korv pehmete kaisuloomadega, mida kasutatakse õppetunnis siis, kui toimub õpetajale ettelugemine. Samal ajal, kui õpetaja kuulab ühte õpilast, on teistel võimalus valida endale sobiv lugemiskaaslane ja valida mõnus koht, kus kõva häälega hakata talle enda raamatut lugema. "Reading buddy" ei pea alati olema kaisuloom (ka mina sain võimaluse olla üheks lugemissõbraks, kellele ette loeti. Huvitav, mis siis ikkagi lõbustuspargis juhtus?), vaid võib ka lugeda klassikaaslasele kellel on erinev raamat. Kõva häälega lugemist kasutatakse lugemisvilumuse tekitamiseks, teksti paremaks mõistmiseks ning selleks, et õpilane kuuleks iseenda hääldust.

Mõnus lugemisnurk ja vahvad "reading buddies" ehk pehmed kaisuloomad innustavad õpilasi rohkem lugema. Fotod: Kätlin Merisalu

NOTE TO MYSELF: Märka väikeseid edasiminekuid, sest need ongi need väikesed rõõmud elus, mis viivad suurte tegudeni! 

Kätlin Merisalu
Töövarjutaja Šotimaal

Kätlin mõtiskleb: ennastjuhtiv õppija ongi eesmärk, kuhu me haridusmaastikul tahame jõuda

Kolmas päev töövarjutamise perioodist toimus Libberton Primary School´is. Uus päev, uued õpetajad, uued õpilased, uued emotsioonid, uued meetodid. 

Päeva esimese poole veetsin koos P1-P3 vanuserühma (5-8-aastaste) õpilastega, keda oli avatud klassiruumis kokku 15. Õpetaja tegutsemist klassiruumis jälgides leidsin end mitmeid kordi mõttelt, et see on täiesti hämmastav, kuidas ta tegutseb korraga kolme vanuserühmaga ja sellest hoolimata tegeleb iga lapsega individuaalselt. Siin mängib kindlasti rolli viimseni viimistletud päevaplaan ning õpetaja-õpilaste vahelised suhted. Õpetaja-õpilaste omavahelist usaldust oli silmaga märgata ning vaatluse tulemusena arvan, et selle tekkimise juures omab olulist rolli õpetaja poolt õpilastele antav  tagasiside, mis on suuline, kohene ja mis peamine, siiras ja otse südamest: tagasiside käitumisele, edasijõudmisele, ülesannete täitmisele, klassikaaslastega suhtlemisele. Õpetajal on aega igat väiksematki edusammu märgata ning vajadusel tähelepanu juhtida ka sellele, mida teinekord paremini saaks teha.

Meetod kirjutustahvlite tegemiseks: 

1) Lamineeri ülesannete leht; 

2) Muretse lastele whiteboard (ei tohi olla veekindlad!) markerid;

3) Vaja läheb ka tahvlipuhastuseks mõeldud lappi, mida saab kasutada vigade paranduseks (efektiivselt töötasid ka paberist salvrätikud);

4) Anna õpilastele tööleht kätte. Kui tulemused on koos üle vaadatud, saab lahendatud ülesannete lehest taaskord puhas tööleht.

* antud töölehti kasutati näiteks kirja- ja trükitähtede harjutamiseks, 10- piires liitmiseks-lahutamiseks ja kiirkirjutamiseks.

Kooli koridor on kujundatud nii, et seal on võimalik vajadusel erinevate õpperühmade õppetegevust läbi viia. Foto: Kätlin Merisalu

Päeva teise poole veetsin koos P4-P7 vanuserühma õpilastega, keda oli avatud klassiruumis kokku 18. Nendega koos olles tabasin end mõttelt, et nad on juba praegu ennastjuhtivad õppijad. 

Näide: inglise keele tund. Õpilastega koos vaadatakse üle tunni eesmärk ja õpiväljundid. Neile antakse lugemisülesanne. Õpilased vastutavad ise oma tehtava töö eest ja mitte ainult, ka hindavad ennast iseseisvalt kontrollides lugemisülesandele antud vastuste lehte. Kõik teevad seda olles enda vastu ausad ning hinnates end õiglaselt. Nad õpivad enda poolt tehtud vigadest ja huvitav oli jälgida seda, et nad ei karda eksimist vaid võtavad seda kui õppetundi. See oli kindlasti minu selle päeva suurim "ahhaa" moment, millest tasuks endalegi nii mõndagi kõrva taha panna.

Jällekirjutamiseni!

Kätlin Merisalu
Töövarjutaja Šotimaal

Kätlin jagab: õppida saab kõikjal ja kõigest

Teine päev Wiston Primary School´is oli niivõrd inspireeriv ja arendav, et soovin oma kogemust jagada kõigi Teiega. Õpilased ja õpetajad olid minu kohaloluga harjunud ning see andis mulle võimaluse veelgi efektiivsemalt tundidest osa saada. Sel päeval jälgisin P4-P7 vanuserühma õpilasi, keda oli rühmas kokku 10. Nende seas üks erivajadusega laps, keda igal võimalusel aktiivselt tunnitegevustesse kaasati, tema võimeid ja vajadusi silmas pidades.

Ettevalmistus on õpitegevuse läbiviimisel väga oluline

Ruum oli enne koolipäeva algust õpetaja poolt valmis sätitud vastavalt tunnis toimuvatele õpitegevustele. See aitas õpilastel ruumi sisenedes koheselt suunata tähelepanu õpetajale ning tunnile endale, sest midagi ei olnud vaja mööda õpikeskkonda taga otsida. Iga tunni alguses koguneti kokku, et rääkida tunni ootustest, eesmärkidest, õpiväljunditest ja edukuse määrast. Samuti tehti lühikokkuvõte eelmise päeva tegevustest, kusjuures õpetaja kasutas õpilaste aktiivseks kaasamiseks suunavaid küsimusi. See on hea võimalus kinnistada eelnevatel päevadel õpitut. Tema jaoks oli iga tunni alguse arutelude juures oluline, et iga laps saaks oma arvamust avaldada ja suur rõhk oli sellel, et kõik saaks rääkida. Minu arvates oli selline tunni alguse juturing äärmiselt oluline, sest see aitas õpilastel mõista, mida nad tegema peavad ning nii võtsid nad vastutuse enda õppimise eest.

Klassiruum oli enne koolipäeva algust valmis sätitud. Õpilaste saabudes räägiti üheskoos päeva ootustest. Lisaks arutleti tunni eesmärkide, õpiväljundite ja edukuse määra üle. Foto: Kätlin Merisalu 

Õpirühmadesse jagamine annab võimaluse läheneda õpilasele individuaalsemalt

Minu jaoks oli huvitav avastus, et õpilastel oli hommikul seinale pandud päevakava, kus nad olid jagatud erinevatesse õpirühmadesse ja päeva jooksul tegelesid nendega erinevad õpetajad. Omavaheline koostöö õpetajate vahel lõi võimalusi ainetevaheliseks lõiminguks ja soodustas õpilaste omavahelist suhtlust. Võimetekohaselt ja oskusepõhiselt gruppidesse jagatuna oli vastavalt raskusastmele õpilastel võimalus tegeleda õppeainega kas süvitsi või jõuda teistele tasapisi järele. Õpiraskustega lastel oli seeläbi võimalus liituda erineva õpitasemega rühmaga nii, et nende väärikus säilis, sest pidev rühmadesse jagamine ei tekitanud õpilastes küsimusi, vaid nad olid sellega harjunud. See võimaldas toetada õpilaste individuaalset arengut maksimaalselt.

Turvaline keskkond andis võimaluse kasutada õpitegevuse läbiviimiseks kogu ruumi. Foto: Kätlin Merisalu 

Mida ma päeva jooksul veel märkasin?

- õpilased õpivad 17-kesi ühes avatud õpperuumis nii, et nad ei sega teineteist ka siis, kui arutelud hoo üles võtavad ja hääletoonid kõrgenevad;

- suheldes laskus õpetaja õpilasega samale tasapinnale, et tal saaks tekkida õpilasega silmside. Nii tundis õpilane, et ta on õpetajale võrdväärne vestluspartner, mitte õpetaja ei vaata tema peale ülevalt alla;

- igale õpilasele andis õpetaja pidevalt individuaalselt suulist tagasisidet, mis innustas neid aktiivselt tunnis toimuvas õpitegevusest osa võtma;

- kirjalik tagasiside õpilase tehtud tööle on innustav ja positiivses võtmes. Selle asemel, et ära märkida ainult õpilase poolt tehtud vead, kasutas tema näiteks: pea meeles, et ... ja harjutamine teeb meistriks;

- õpiülesanded olid võetud elust enesest, et seeläbi luua side nende tegeliku eluga. Näiteks matemaatika ülesanne oli seotud nädalavahetusel toimunud laadaga, kus õpilastel oli taskuraha eest võimalik osta burgereid või lambaid. Lahenduskäik oli kõigil ülesannetel sama, kuid vastavalt raskusastmele olid õpilastel erinevad ülesanded;

- õpilased andsid tehtud õpiülesandele tagasisidet, kasutades selleks värvipliiatseid. Õpetaja kasutas saadud tagasisidet analüüsiks, et järgmisel tunnil vastaks antav ülesanne õpilase võimetele ning oleks jõukohane, kuid samas väljakutseid esitav. Punane tähendas, et ülesanne oli õpilase jaoks keeruline ja ta ei saanud sellega väga hästi hakkama. Oranž näitas, et ülesanne oli võimetekohane ning roheline värv tähendas, et ülesanne oli õpilase jaoks liiga lihtne ja selle lahendamine ei pakkunud väljakutset;

- päeva jooksul ei oldud ainult enda laua taga, vaid liiguti ruumis ringi. See aitas õppetundi sisse tuua vaheldust ning liikumine oli kasulik meelte puhastamiseks ning uue õpiülesande juurde liikumiseks.

Kui said tunnis antud ülesandega varem valmis. Mis siis edasi? 1) Kontrolli oma lõpetamata tööde sahtlit, kas seal on midagi, mis vajab lõpetamist? 2) Vali õigekirja strateegia ja harjuta õigekirja/ tavalisi sõnu. 3) Vali matemaatikaalane mäng väljakutse piirkonnast. Foto: Kätlin Merisalu 

Veel üks huvitav tähelepanek

Šotimaal kannavad õpilased koolivormi. See aitab luua koolisiseselt ühtsustunnet, hoida kooli identiteeti ja väärtuseid. Selle kaudu on kool kogukonnas äratuntav ning nähtav. Koolivormi kandmisega tagatakse lisaks laste turvalisus, sest nii märgatakse koolikeskkonnas paremini võõraid, keda seal olla ei tohiks. Samuti aitab koolivormi kandmine ennetada koolikiusamist. See on otseselt seotud sellega, et lapse pere majanduslikud võimalused ei seaks piire lapse arengule. Koolivormis on justkui kõigil lastel võrdsed võimalused. Isikupära aitavad lapse juures esile tuua koolitarbed: koolikotid, pinalid, kirjutusvahendid, joogipudelid ja sokid.

#4blogipostitustveeljäänud #õpetasineestikeeltjarahvatantsuka #agasellesteraldipostitus #järgminepühapäevonjälleblogikirjutamisepäev #kaasavkool #erasmuspluss #töövarjutamine #jällekirjutamiseni

Kätlin Merisalu
Töövarjutaja Šotimaal

Kätlin kirjutab: suhted on õppimise alus

Minu esimene päev Šotimaal kulus kiirele kohanemisele: keele, kultuuri, vasakpoolse liikluse, inimestega. Samuti oli mul esimene kontakt õppejuhi ja tema meeskonnaga, et üle vaadata minu töövarjutamise perioodi ootused: minu omad nendele ja vastupidi. Antud protsessi tegin ma läbi kaks korda, sest minu suureks õnneks oli mul võimalik oma töövarjutamise periood veeta ühe asemel hoopis kahes täiesti omanäolises koolis. Ühte neist ma juba tutvustasin teile oma esimeses postituses ja aeg on teid tuttavaks teha ka teisega. Wiston Primary School (http://www.wiston-pri.s-lanark.sch.uk/) on 17 õpilasega maapiirkonna põhikool, mille põhieesmärk on luua keskkond, kus iga õpilane on inspireeritud andma endast igapäevaselt parim ja kus kõik koolipere liikmed tunnevad ennast väärtuslikena. Nende põhiväärtusteks on saavutus, austus, vastutus ja nauding oma tegevusest. Nad panevad ka suurt rõhku tihedale ja regulaarsele suhtlusele lapsevanemate ning kogukonnaga laiemalt.

Kooli väärtused olid kooliperel kogu aeg silme ees. Foto: Kätlin Merisalu 

Aga tagasi päeva algusesse. Kuna autorendis dokumentide vormistamine võttis oodatust kauem ja ma polnud arvestanud ka sellega, et enne autorendini jõudmist suudan juba ära eksida, siis jõudsin koolimajja planeeritust 2 tundi hiljem ja mitte Libberton Primary School´i, vaid hoopis Wiston Primary School´i. Viivitusest hoolimata võeti mind soojalt vastu ning sain jälgida ka pealelõunast õppetundi, mis toimus avatud klassiruumis. Minu jaoks oli äärmiselt põnev jälgida, kuidas 90 minutilise tunni sisse olid lõimitud erinevad põhiaineid nii, et need moodustasid õpilaste jaoks loogilise terviku. Õppetunni alguses tehti kokkuvõtte eelmises tunnis õpitust ning tutvuti uue tunni õpiväljundite ning oodatavate tulemustega. Mis mind juba esimesel päeval tohutult inspireeris oli see, et õpilased ise vastutasid oma õppimise eest. Hiljem õpetajatega tunniväliselt vesteldes tõid nad välja, et see toimib tänu usalduslikele suhetele, mis valitsevad õpilaste ja õpetajate vahel. Samuti mängivad olulist rolli õpilaste omavahelised suhted. Õpilastevaheline suhtlus toimub ka õppetunni siseselt, kus õpilased on ülesannete tegemisel teineteisele toeks ning soositud on üheskoos lahenduseni jõudmine. Paralleele võiks siin tõmmata Eestis noorelt noorele kontseptsiooniga, mida kasutatakse eelkõige noorte osalust puudutavates valdkondades. Siit ka esimese päeva mõte, et suhted on õppimise alus.

Avatud klassiruum on õpilaste jaoks turvaline, kodune ning inspireeriv. Foto: Kätlin Merisalu 

Boonus: meetod, mille eesmärk on panna õpilased keskenduma õpetaja häälele, anda neile võimalus kiireks rahunemiseks ja koondada tähelepanu.

Meetodi nimi: In-line

Sihtrühm: 1.-3. klass

Osalejate arv: Piiramatu

Vajaliku ruumi ja vahendite kirjeldus: Vaja on nii palju ruumi, et õpilased saaksid õpetaja ette hakata tekitama järjekorda.

Meetodi kasutamise kirjeldus: Õpetaja annab õppetunni jooksul märku, hüüatades "In line!" Ja hakkab järjest rahulikul hääletoonil nimetama õpilaste nimesid. Õpilane, kelle nime õpetaja ütleb, tuleb õpetaja ette nii, et jääb seljaga õpetaja poole. Järgmine jääb eeloleva ette jne. Kui viimane õpilane on järjekorda jõudnud, hakkab ta vedama kogu järjekorda tagasi oma kohtadele.

Soovitused ja tähelepanekud: Hüüatus "In line!" koondab koheselt õpilaste tähelepanu. Selleks, et klassis tekiks vaikus, tuleb õpetajal nimesid nimetada rahulikul ja vaiksel hääletoonil.

Jällekirjutamiseni, sest vähemalt 5 blogipostitust on veel tulemas!

Kätlin Merisalu
Töövarjutaja Šotimaal