Leedu haridussüsteemis on nostalgiat ja põnevaid erinevusi

Esimestest muljetest Kaunase Bernardas Brazdžionise Koolis kirjutasime siinsamas blogis artiklis "Rahvusvaheline koostöö annab eluks vajalikke oskusi". Nüüd aga koolist töövarju pilgu läbi. Kuna tegemist on tavalise üldharidust andva põhikooliga, siis saab paljut üldistada kogu Leedu koolisüsteemile.

Selja taga digiraamatukogu, kust saab QR-koodiga kätte kasvõi 11. sajandist raamatu.
(vasakult) E.Rosimannus, S.Dulinskiene ja E.Lehtpuu. Foto: erakogu 

 

Kaunase Bernardas Brazdžionise Kool asub kahes asub kahes hoones, mõlemas on nii lasteaiarühmad kui põhikool. Kool tekkis koolisüsteemi restruktureerimise käigus. Sel ajal anti koolile ka Leedu luuletaja Bernardas Brazdžionise nimi, kes elas enne Ameerikasse emigreerumist kooli lähedal.

Koolis õpib hetkel 508 õpilast, koos lasteaiaga 641 last ja 130 töötajat.

Huvitav on, et Leedus on põhikool 8. klassini, mille lõpus tehakse tasemetestid emakeeles ja matemaatikas, esimesed eksamid on alles 10. klassis. Paljud õpilased jätkavad pärast 8. klassi keskkoolis, mis kestab 12. klassini. Hindeid pannakse 10-palli süsteemis.

Erinevalt Eestist käivad Leedu põhikooli poisid ja tüdrukud koos kehalise kasvatuse ning käsitöö- ja tehnoloogia tunnis, vanem maksab töövihikute ja koolilõuna eest (1.-2. klassi lõuna on küll tasuta), infotehnoloogia tund on riiklikus programmis 5.-8. klassini.

Vestlus kooli juhtkonnaga. 
Foto: erakogu 

Võrreldes meie kooliga on palju tugispetsialiste - 1 eripedagoog, 1 eripedagoog-logopeed, 1 logopeed, 2 psühholoogi, abiõpetajad, sotsiaalpedagoog. Spetsialiste on raske leida nagu Eestiski, aga Kaunase Bernardas Brazdžionise Koolis olid nad olemas ja nägime neid nii tunnis kui vahetunnis lastega tegelemas. Tugipersonali on palju vaja, sest Leedus on 100% kaasav kool. See tähendab, et KÕIK vähem või rohkem tuge vajavad lapsed õpivad koos. Tundides nägime õpilasi, kes olid tulnud Hispaaniast, Leedust, aga tegid tunde kaasa leedu keeles. Rändetaustaga õpilastel on üks leedu keele tund lisaks. Üks Hispaaniast tulnud 6. klassi noormees oli leedu keele ära õppinud poole aastaga. Suurepärane saavutus! Klassides nägime ka teisi õpiraskustega õpilasi, keda toetas abiõpetaja. Kui vaja, saab õpetaja lapsega minna üksühele õppe ruumi. Väga keerulise haridusliku erivajadusega laste jaoks on Kaunases siiski ka mõned erikoolid.

Eramus+ koordinaator Diana Diana Medeksaite-Balciuniene näitab
üksühele õppe ruumi. Foto: erakogu 

Nostalgiaga vaatasime, kuidas algklasside õpetaja kirjutas tahvlile kriidiga ja lapsed tindisulepeaga. Ühte last küll ei seganud, et nägu sai tindiga kokku ja kool püüab kõik teha selleks, et defitsiidiks muutunud kriiti ikkagi hankida. Ühes kahest koolihoonest oli spordisaal koos lavaga või aula üheskoos spordisaaliga, olenevalt vaatenurgast. Duširuumi vähemalt ühe spordisaali juures polnud, lapsed vahetasid riided ja läksid tundi. Paljud klassiruumid olid nõukogudeaegse remondiga, kuigi järjest uuendatakse kõiki ruume. Koolivorm on ühelt poolt nostalgiline meenutus, aga on ju ka Eestis juba palju koole, kus koolivormi jälle kantakse. Brazdžionise Kooli kogemus on, et see aitab ennetada kiusamist ja lapsed käivad hoolitsetult riides. Koolivormi saab edasi anda noorematele kandjatele, selleks korraldatakse igal aastal laat.

Bernardas Brazdžionise Kooli  tüdruku koolivorm.
Foto: erakogu 

                               

Kooli muuseumis saab proovida üle 100 aasta vanu tööriistu. 
Foto: erakogu 

Saime näha erinevate õpetajate tunde, vestelda kooli juhtkonna ja tugipersonaliga, nägime kooli kevadlaata ja proovida kätt kooli muuseumis vanaaegsete majapidamistöödega. Saime hea ülevaate koolis toimuvast ja Leedu koolisüsteemist tervikuna. Olime üllatunud, et peaaegu et Eesti naabermaal Leedus on nii palju erinevusi ja see kõik on nii huvitav! Tänu ühisele ajaloole tekivad seosed oma kogemusega kiiremini ja on lihtsam probleemidest ja edusammudest aru saada. Meil Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis on väga head tingimused õppimiseks ja töötamiseks.

Kolm päeva Kaunases oli väga lühike aeg, et kõik plaanitu ära teha, aga natuke nägime linna ka. 

Taustal Kaunase kindlus. Foto: erakogu

Kaunase vanalinn asub Nemunase ja Nerise jõe vahel.

Seal ees saavad nad kokku. Foto: erakogu

Kaunases käisid õpetajad Ellen Rosimannus ja Eve Lehtpuu 

Rahvusvaheline koostöö õpetab eluks olulisi oskusi

4.-6.03. olime Erasmus+ õpirändel   Kaunase Bernardas Brazdžionise nimelises koolis. Neil on Erasmuse õpirände akrediteering alates 2022. aastast nagu Hillar Hanssoo Põhikoolilgi. Seega oli huvitav võrrelda, kuidas mõlemas koolis on rahvusvaheline koostöö käivitunud ja mida konkreetselt tehakse. Meie kooli tegevustes on fookuses andekate ja rändetaustaga õpilaste toetamine ning digioskuste arendamine, neil demokraatia, sallivuse, loovuskultuuri arendamine kultuuridevahelise koostöö kaudu. 

Kaunase õpetajad tahavad väga Erasmus+ programmis osaleda, nii koolitustel, töövarjudena kui õpilasgruppidega.  Meid võeti vastu väga soojalt, saime külastada tunde, vestelda õpetajate, kooli tugispetsialistide ja juhtkonnaga, saime mitmekülgse ülevaate koolist. Erasmuse õpirännete eest vastutab koordinaator Diana Medeksaite-Balciuniene, kes on lisaks veel  muusikaõpetaja muusikakoolis. Üksteiselt oli nii mõndagi õppida ning tundub, et tunnetasime isegi senini pigem sõnades eksisteerinud Euroopa ühist haridusruumi sarnaste rõõmude ja väljakutsetega.  

Eve Lehtpuu, Diana Medeksaite-Balciuniene, Ellen Rosimannus
Foto: Erakogu 

Meie koolis on õpetajad hoogsalt  käinud Euroopas koolitustel ja töövarjudeks ning toimunud on üks õpilaste koostööprojekt, Kaunases on põhirõhk olnud õpilaste ühistegevustel eakaaslastega välismaal.  Eriti just inglise keele õpetajad on innukad eTwinningu kasutajad. Meile esitleti projekte "My Day", "Good friend" ja praegu toimuvat "Dare to be fair". Õpetaja Sonata Dulinskiene on juhendanud eTwinningut kaks aastat, seda väga innukalt ja edukalt. Projektitöö on õppetöö osa, mille kaudu õpitakse suhtlema võõrkeeles, tajuma  kultuuridevahelisi erinevusi ja sarnasusi ning kasutama digivahendeid. Õpilastele meeldivad ülesanded, mis on elulised ja mis huvitavad ka eakaaslasi partnerkoolis. Tunnis, kus meie osalesime, valmistati ette küsimusi kuulsale Leedu sportlasele, kellega tehakse intervjuu ja esitletakse ka partneritele. Üks õpilasgrupp, kes võõrustas Kreeka eakaaslasi Kaunases, läheb peatselt õpirändele Kreekasse. Meie pole õpirännete raames veel eTwinningut kasutatud, aga teame teiste kogemusest, et see meeldib õpilastele ja on efektiivne õppimise viis. Kaunases kogetu põhjal tahaks kohe seda koostöövormi ka ise katsetada.  

eTwinningu koostööprojekt "Hea sõber". 
Foto: Erakogu 

eTwinningu koostööprojekt "Minu päev"
 Foto: Erakogu

eTwinningu koostööprojekt "Taaskasutamine väikeste kätega"
Foto: Erakogu 

 Kool kannab Leedu luuletaja Bernardas Brazdžionise nime, kelle kodumaja oli praeguse kooli lähedal ja kes hiljem emigreerus Ameerikasse. Mitmeid kooli traditsioonid on tema nime ja tööga seotud, näiteks õpilaste rahvusvaheline veebikonverents. 

Rahvusvaheline koostöö on muutunud kaasaegse hariduse sisuks. Erasmus+ õpirännete kaudu õpitakse suhtlema, kasutatakse võõrkeeli, saadakse pädevamaks digimaailmas ja kogetakse erinevaid kultuure. Nende töömaailmas hädavajalike oskuste õppimist on õige alustada juba põhikoolis. Selles oleme kolleegidega Kaunase Bernardas Brazdžionise koolist väga ühte meelt ja usume, et juba põhikooli õpilased suudavad rahvusvahelist koostööd edukalt teha. 

Ellen Rosimannus ja Eve Lehtpuu