Mina, Ellen Rosimannus, blogi kaanefotol paremalt kolmas, gloobusega, olen 25.02. - 1.03. 2019 töövarjuks Schleswig-Holsteini liidumaal Kellinghuseni Ühiskoolis (https://www.gms-kellinghusen.de). Kooli 5.-13. klassis õpib üle 800 õpilase ja õpetab 60 õpetajat. Valisin Gemeinschaftsschule Kellinghusen internetis leiduva info põhjal sellepärast, et seda peetakse Schleswig-Holsteinis edumeelseks mitmetes valdkondades. Eriti suured edusammud on toimunud kaasava kooli loomise suunas, mida tahtsingi oma silmaga näha. Minu isiklik õpieesmärk on tutvuda õppija toetamise süsteemiga tervikuna ja eripedagoogi tööga. Kuigi kirjutan edaspidi veel mitmeid postitusi, võin öelda, et olen kooli valikuga väga rahul.
Alustuseks Saksamaa haridussüsteemist. See on keeruline, sest 5. klassis määratakse lapsed võimete järgi kolme suunda: Hauptschule,
Realschule, Gymnasium. Gümnaasium kestab 12 või 13 aastat ja selle eesmärk
on valmistumine ülikoolis õppimiseks. Hauptschule
on 9-klassiline kool, mille järel minnakse õppima eriala. 5. klass on
traditsiooniliselt orienteerumisaasta (Orientierungsstufe),
kus selgub õppijate edasine haridustee. Veel
keerukamaks teeb Saksa haridussüsteemi see, et kõigil 16 liidumaal on see oma ja teistest erinev, kuigi ühiseid jooni on ka. Ühtset ühesugust Saksa
haridussüsteemi ei ole, sest haridus on liidumaade, mitte Saksamaa
Liitvabariigi pädevuses.
Gemeinschaftsschule
Kellinghusen
on viimase kümne aasta jooksul teinud palju uuendusi. Üks nendest julgetest sammudest
on see, et kolm ülal kirjeldatud traditsioonilist koolisuunda on omavahel liidetud
ühiskooliks (Gemeinschaftsschule). Teine
uuendus on see, et kõik õpilased õpivad koos, nii eakohaselt arenenud (Regelschüler) kui tuge vajavad lapsed.
5. klassides, kus mina põhiliselt töövarjutasin, oli vaimupuudega lapsi ja üks silmatorkav
üliandekas poiss, kelle põhiline raskus oli sotsiaal-emotsionaalne. Tegeldakse
ka autistlike lastega, keda on kooli põhikooliosas kokku 18. Viiendad klassid
õpivad eraldi majas, kuna kuus klassikomplekti ei mahtunud algklasside majja
enam ära. Hoones oli varem erikool (Förderzentrum), neli aastat tagasi alustas
selles ühiskooli üks õppehoone.
Eestit teati Kellinghusenis selle järgi,
et oleme infotehnoloogiaga ülihästi varustatud ja et meie noored oskavad väga
hästi inglise keelt.
Gemeinschaftsschule Kellinghusen
juhtlauseks on „Kool on koos tegutsemine“ (Gemeinsamkeit
macht Schule). Ka mind võõrustav eripedagoog Robert Pilgrim tõi esile
mõtte, et kool on eelkõige sotsiaalne koosolemine ning haridusliku
erivajadusega õppijad peavad õppima võimalikult palju teistega koos.
Kuigi hariduslike erivajadustega
õppijatele pakutakse Saksamaal tuge juba vähemasti pool sajandit, on ka selles
vallas tunda uut hingamist. Üks märgatav suund on püüdlus kasutada positiivsemat ja vähem sildistavat sõnavara. Näiteks
välditakse sõna „vaimupuue“. Selle asemel räägitakse tugimeetmest, mis on
suunatud õppimise tõhustamisele (Förderschwerpunkt
Lernen). Teine suund on sügavamate hariduslike erivajadustega õppijate
õpetamine ühiskoolis, kuigi Saksamaal oli varem väga palju erikoole. Seoses sellega on tarvis klassi siseselt õpetust tõhusamalt diferentseerida ja
vajadusel kaasata tugiisikuid, aga selle nimel pingutatakse.
Julgustav kogemus on see, et iga kool ja
iga piirkond võib luua uusi meetmeid probleemidega hakkama saamiseks. Näiteks
on Steinburgi maakonnal välja töötatud protseduur puudumistega (Schulabsentismus) tegelemiseks ja
Schleswig-Holsteini liidumaal on juhised autistlike laste õpetamiseks
ühiskoolis. Nagu minu võõrustaja aga
ütles, saab uuendusi ellu viia vaid siis, kui kool on avatud uuendustele ja
valmis ise tegutsema. Ega see meil Eestiski teisiti ole. Või mida arvad sina,
armas lugeja?
Kellinghuseni Ühiskooli 5. klasside hoone on hubane ja just parajalt suur. Fotod: erakogu
Jällekirjutamiseni! Muide, meil on siin kevad!
Ellen Rosimannus
Töövarjutaja Saksamaal Kellinghusenis
