laupäev, 16. märts 2024

Leedu haridussüsteemis on nostalgiat ja põnevaid erinevusi

Esimestest muljetest Kaunase Bernardas Brazdžionise Koolis kirjutasime siinsamas blogis artiklis "Rahvusvaheline koostöö annab eluks vajalikke oskusi". Nüüd aga koolist töövarju pilgu läbi. Kuna tegemist on tavalise üldharidust andva põhikooliga, siis saab paljut üldistada kogu Leedu koolisüsteemile.

Selja taga digiraamatukogu, kust saab QR-koodiga kätte kasvõi 11. sajandist raamatu.
(vasakult) E.Rosimannus, S.Dulinskiene ja E.Lehtpuu. Foto: erakogu 
 
Kaunase Bernardas Brazdžionise Kool asub kahes asub kahes hoones, mõlemas on nii lasteaiarühmad kui põhikool. Kool tekkis koolisüsteemi restruktureerimise käigus. Sel ajal anti koolile ka Leedu luuletaja Bernardas Brazdžionise nimi, kes elas enne Ameerikasse emigreerumist kooli lähedal.

Koolis õpib hetkel 508 õpilast, koos lasteaiaga 641 last ja 130 töötajat.
Huvitav on, et Leedus on põhikool 8. klassini, mille lõpus tehakse tasemetestid emakeeles ja matemaatikas, esimesed eksamid on alles 10. klassis. Paljud õpilased jätkavad pärast 8. klassi keskkoolis, mis kestab 12. klassini. Hindeid pannakse 10-palli süsteemis.

Erinevalt Eestist käivad Leedu põhikooli poisid ja tüdrukud koos kehalise kasvatuse ning käsitöö- ja tehnoloogia tunnis, vanem maksab töövihikute ja koolilõuna eest (1.-2. klassi lõuna on küll tasuta), infotehnoloogia tund on riiklikus programmis 5.-8. klassini.


Vestlus kooli juhtkonnaga. 
Foto: erakogu 


Võrreldes meie kooliga on palju tugispetsialiste - 1 eripedagoog, 1 eripedagoog-logopeed, 1 logopeed, 2 psühholoogi, abiõpetajad, sotsiaalpedagoog. Spetsialiste on raske leida nagu Eestiski, aga Kaunase Bernardas Brazdžionise Koolis olid nad olemas ja nägime neid nii tunnis kui vahetunnis lastega tegelemas. Tugipersonali on palju vaja, sest Leedus on 100% kaasav kool. See tähendab, et KÕIK vähem või rohkem tuge vajavad lapsed õpivad koos. Tundides nägime õpilasi, kes olid tulnud Hispaaniast, Leedust, aga tegid tunde kaasa leedu keeles. Rändetaustaga õpilastel on üks leedu keele tund lisaks. Üks Hispaaniast tulnud 6. klassi noormees oli leedu keele ära õppinud poole aastaga. Suurepärane saavutus! Klassides nägime ka teisi õpiraskustega õpilasi, keda toetas abiõpetaja. Kui vaja, saab õpetaja lapsega minna üksühele õppe ruumi. Väga keerulise haridusliku erivajadusega laste jaoks on Kaunases siiski ka mõned erikoolid.

Eramus+ koordinaator Diana Diana Medeksaite-Balciuniene näitab
üksühele õppe ruumi. Foto: erakogu 

Nostalgiaga vaatasime, kuidas algklasside õpetaja kirjutas tahvlile kriidiga ja lapsed tindisulepeaga. Ühte last küll ei seganud, et nägu sai tindiga kokku ja kool püüab kõik teha selleks, et defitsiidiks muutunud kriiti ikkagi hankida. Ühes kahest koolihoonest oli spordisaal koos lavaga või aula üheskoos spordisaaliga, olenevalt vaatenurgast. Duširuumi vähemalt ühe spordisaali juures polnud, lapsed vahetasid riided ja läksid tundi. Paljud klassiruumid olid nõukogudeaegse remondiga, kuigi järjest uuendatakse kõiki ruume. Koolivorm on ühelt poolt nostalgiline meenutus, aga on ju ka Eestis juba palju koole, kus koolivormi jälle kantakse. Brazdžionise Kooli kogemus on, et see aitab ennetada kiusamist ja lapsed käivad hoolitsetult riides. Koolivormi saab edasi anda noorematele kandjatele, selleks korraldatakse igal aastal laat.
Bernardas Brazdžionise Kooli  tüdruku koolivorm.
Foto: erakogu 
                               


Kooli muuseumis saab proovida üle 100 aasta vanu tööriistu. 
Foto: erakogu 

Saime näha erinevate õpetajate tunde, vestelda kooli juhtkonna ja tugipersonaliga, nägime kooli kevadlaata ja proovida kätt kooli muuseumis vanaaegsete majapidamistöödega. Saime hea ülevaate koolis toimuvast ja Leedu koolisüsteemist tervikuna. Olime üllatunud, et peaaegu et Eesti naabermaal Leedus on nii palju erinevusi ja see kõik on nii huvitav! Tänu ühisele ajaloole tekivad seosed oma kogemusega kiiremini ja on lihtsam probleemidest ja edusammudest aru saada. Meil Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis on väga head tingimused õppimiseks ja töötamiseks.

Kolm päeva Kaunases oli väga lühike aeg, et kõik plaanitu ära teha, aga natuke nägime linna ka. 

Taustal Kaunase kindlus. Foto: erakogu

Kaunase vanalinn asub Nemunase ja Nerise jõe vahel.

Seal ees saavad nad kokku. Foto: erakogu


Kaunases käisid õpetajad Ellen Rosimannus ja Eve Lehtpuu 

teisipäev, 5. märts 2024

Rahvusvaheline koostöö õpetab eluks olulisi oskusi

4.-6.03. olime Erasmus+ õpirändel   Kaunase Bernardas Brazdžionise nimelises koolis. Neil on Erasmuse õpirände akrediteering alates 2022. aastast nagu Hillar Hanssoo Põhikoolilgi. Seega oli huvitav võrrelda, kuidas mõlemas koolis on rahvusvaheline koostöö käivitunud ja mida konkreetselt tehakse. Meie kooli tegevustes on fookuses andekate ja rändetaustaga õpilaste toetamine ning digioskuste arendamine, neil demokraatia, sallivuse, loovuskultuuri arendamine kultuuridevahelise koostöö kaudu. 

Kaunase õpetajad tahavad väga Erasmus+ programmis osaleda, nii koolitustel, töövarjudena kui õpilasgruppidega.  Meid võeti vastu väga soojalt, saime külastada tunde, vestelda õpetajate, kooli tugispetsialistide ja juhtkonnaga, saime mitmekülgse ülevaate koolist. Erasmuse õpirännete eest vastutab koordinaator Diana Medeksaite-Balciuniene, kes on lisaks veel  muusikaõpetaja muusikakoolis. Üksteiselt oli nii mõndagi õppida ning tundub, et tunnetasime isegi senini pigem sõnades eksisteerinud Euroopa ühist haridusruumi sarnaste rõõmude ja väljakutsetega.  

Eve Lehtpuu, Diana Medeksaite-Balciuniene, Ellen Rosimannus
Foto: Erakogu 

Meie koolis on õpetajad hoogsalt  käinud Euroopas koolitustel ja töövarjudeks ning toimunud on üks õpilaste koostööprojekt, Kaunases on põhirõhk olnud õpilaste ühistegevustel eakaaslastega välismaal.  Eriti just inglise keele õpetajad on innukad eTwinningu kasutajad. Meile esitleti projekte "My Day", "Good friend" ja praegu toimuvat "Dare to be fair". Õpetaja Sonata Dulinskiene on juhendanud eTwinningut kaks aastat, seda väga innukalt ja edukalt. Projektitöö on õppetöö osa, mille kaudu õpitakse suhtlema võõrkeeles, tajuma  kultuuridevahelisi erinevusi ja sarnasusi ning kasutama digivahendeid. Õpilastele meeldivad ülesanded, mis on elulised ja mis huvitavad ka eakaaslasi partnerkoolis. Tunnis, kus meie osalesime, valmistati ette küsimusi kuulsale Leedu sportlasele, kellega tehakse intervjuu ja esitletakse ka partneritele. Üks õpilasgrupp, kes võõrustas Kreeka eakaaslasi Kaunases, läheb peatselt õpirändele Kreekasse. Meie pole õpirännete raames veel eTwinningut kasutatud, aga teame teiste kogemusest, et see meeldib õpilastele ja on efektiivne õppimise viis. Kaunases kogetu põhjal tahaks kohe seda koostöövormi ka ise katsetada.  

eTwinningu koostööprojekt "Hea sõber". 
Foto: Erakogu 


eTwinningu koostööprojekt "Minu päev"
 Foto: Erakogu




eTwinningu koostööprojekt "Taaskasutamine väikeste kätega"
Foto: Erakogu 

 Kool kannab Leedu luuletaja Bernardas Brazdžionise nime, kelle kodumaja oli praeguse kooli lähedal ja kes hiljem emigreerus Ameerikasse. Mitmeid kooli traditsioonid on tema nime ja tööga seotud, näiteks õpilaste rahvusvaheline veebikonverents

Rahvusvaheline koostöö on muutunud kaasaegse hariduse sisuks. Erasmus+ õpirännete kaudu õpitakse suhtlema, kasutatakse võõrkeeli, saadakse pädevamaks digimaailmas ja kogetakse erinevaid kultuure. Nende töömaailmas hädavajalike oskuste õppimist on õige alustada juba põhikoolis. Selles oleme kolleegidega Kaunase Bernardas Brazdžionise koolist väga ühte meelt ja usume, et juba põhikooli õpilased suudavad rahvusvahelist koostööd edukalt teha. 

Ellen Rosimannus ja Eve Lehtpuu 

kolmapäev, 28. veebruar 2024

"Tööriistakast" Dublinist

Augusti lõpus võtsime Dublinis osa Erasmus+ koolitusest "Brain-based Learning: Understand how Students really learn"
Poolaastat on möödunud ning blogis räägimegi, mida võtsime sellest õpirändest endaga kaasa. Kui me koolitusele üldiselt tagasi vaatame, siis jäime väga rahule. Koolitajale jätkub meil vaid kiidusõnu. Oleme väga paljusid tema praktilisi näpunäiteid klassiruumis kasutanud. Pärast õpirännet olime pikka aega positiivselt laetud, täis jõudu ja energiat kooliaastale vastuminekuks. Iga koolitus annab võimaluse oma töö üle vaadata ning fookus uuesti paika seada.

Järgnevalt räägime, mis võtteid ja mõtteid oleme oma töös kasutusele võtnud. Hea sünergia loomiseks õpilaste vahel saime mitmeid „jäämurdjaid”. Üks toredaid meetodeidon "Wordball". Mängus osalejad seisavad ringis. Mängu alustaja saavutab ringis kellegagi silmkontakti, viskab talle kujuteldava palli, öeldes esimese päheturgatava sõna. Mängija, kes püüab kujuteldava palli, nimetab omakorda sõna, mis eelneva sõnaga seostub. Nt ahv-banaan, banaan-kollane, kollane-päike jne.

Suhtlemis- ja koostööoskuse arenamiseks on väga heaks tegevuseks "Tower building". Selle jaoks on vaja puidust klotse ja väikest klaaskuuli. Mängijad jagatakse väikestesse gruppidesse. Grupi eesmärk on ehitada 40-st klotsist torn (kõrgus 70 cm). Torni tippu tuleb asetada väike ümmargune kuul. Torni
ehitamiseks on aega 10 minutit. Kui torn ümber kukub, saab uuesti alustada. Hiljem jagatakse suures grupis, millised emotsioonid tekkisid, kuidas sujus koostöö grupi liikmete vahel.

                                                                            Foto: erakogu


Saime mõtteid kontrolltööde läbiviimiseks, samuti meetodeid, kuidas enne tööd õpilaste ärevust maandada. Õpitu kinnistamiseks on efektiivne meetod „Brain Dump” - kirjuta üles kõik, mis sulle eelmisest tunnist, päevast, nädalast jne meelde jäi ja selleks on aega 15 min. Järgnevalt toome välja mõned koolituselt saadud tööriistad, mida oleme oma õppetöös kasutanud.

Mõttekaardid 
Mängud inglise keele õppimiseks 
 Inglise keele sõnavara rikastamine 

Lisaks positiivsetele emotsioonidele, ideedele ja kontaktidele võtsime Iirimaalt kaasa ka
praktilise „tööriistakasti”.


Foto: erakogu

Suur aitäh Erasmus+!

Kaidi ja Gerli 

kolmapäev, 10. jaanuar 2024

Ainukordne võimalus Saksamaal ☺

 

    11.- 15.12.2023 käisime viieliikmelise õpilaste ja õpetajate grupiga Dresdenis ning Berliinis. Tegime kohalike sakslastega rahvusvahelist koostööd, mis arendas väga silmaringi.

Plaanime ühisprojekti jõulukommetest. Foto: erakogu 

    Õppereisil külastasime üht Dresdeni linna kooli, saksakeelse nimega Tolkewitz Gymnasium.  Kool on ainult 11-klassiline, kuna see asutati alles 2017. a. ja alles tuleval aastal lõpetab esimene lend. Meie võtsime kolmel päeval koolipäevadest osa, kus me vaatasime, kuidas tunnid kulgevad, tegelesime oma projektiga ja peale kooli tutvusime linnaga. Need olid väga sisurikkad päevad. Külastasime linna erinevaid jõuluturge ja ka kõige kallimat jõuluturgu, "Striezelmarkt"-i. Vanalinnas külastasime ja sammusime mööda trepiastmeid „Frauenkirche” vaateplatvormile.


Striezelmarkt. Foto: erakogu


    Saksamaal märkasime võrreldes Eestiga palju erinevusi kultuuris, kommetes ja inimeste käitumises. Esimene asi, mida märkasime, olid jalgratturid. Neid oli palju rohkem, kui meie oleme Eestis harjunud nägema ja võrreldes eestlastega olid nad palju viisakamad ja enamik rattureid kandsid kiivreid. Üsna kiiresti saime ka aru, et siin on palju vähem võimalusi kasutada pangakaarti, näiteks laatadel ja atraktsioonidel oli arveldamine kahjuks võimalik ainult sularahas. Jõulude ajal on glögi müügil iga nurga peal, koos tassidega, mille pant on umbes 2-4€, mille saab tagasi tassi tagastamisel. Ühistranspordi kohta kurta ei saa, trammid käivad tihti ja igas suunas, on võimalik liikuda ka bussiga.

     
Glögi koos sõpradega. Foto: erakogu

    Ka koolis leidsime palju erinevusi meie kooliga. Nimelt siin on tunnid pooleteise tunni pikkused, koolis on tohutult noori õpetajaid, õpilased on tundides aktiivsed ja enamusel neist on ka tunniks vajalikud vahendid olemas, seda ka poistel. Poiste aktiivsus tunnis oli äärmiselt üllatav. Tunnis tehtakse palju grupitöid ja tihtipeale õpetaja valitud grupis. Suur vahe meie kooliga on ka muidugi see, et neil ei ole vahetusjalanõude kohustust ja paljud kannavad kooli peal jopesid. Söök on neil küll tasuline, 4.85€, aga selle eest on see hästi mitmekesine ja laia toiduvalikuga. Äärmiselt huvitav oli ka see, et neil olid bioloogia klassis loomad (pulkloomad, teod, tõmpsuud, leheputukad ja kilpkonnad). Seda projekti alustasid meie projektipartnerid kolm aastat tagasi, kui nad olid 6. klassis. Nemad hoolitsevad nende eest ja söödavad neid ajakava järgi, isegi suvel.

Kilpkonnad. Foto: erakogu 

    Viimasel päeval lõpuks Berliini jõudes, hakkasime kohe peale pagasi äraandmist juba kuulsate vaatamisväärsuste poole sammuma nagu näiteks: nende parlamendi hoone, Brandemburgi värav, Holokausti memoriaal, Potsdami väljak, Alexanderplatz ning ka Maailmakell. Ei saa ka mainimata jätta, et saime ka külastada ehk äkki üht kõige ilusamat ja vanimat Eesti saatkonda. 

Brandenburgi värava juures. Foto: erakogu

Eesti saatkonnas. Foto: erakogu




    See oli üks ainukordne võimalus minna Saksamaale, kuna sellist võimalust ei tule just iga päev ette. Oli väga põnev näha, kas saksa keele valimine B-võõrkeelena 6. klassis oli mõistlik tegu. Saime näha, kui palju me tegelikult õigest saksa keelest aru saame ning kuuda, milline on nende argikeel. Tutvusime saksa kultuuri ja Dresdeni koolisüsteemiga, mis avardas väga silmaringi. 

    Üldiselt oli tore ja arendav õppereis. Ammutasime palju teadmisi terve selle aja vältel. Selliste võimalustega on võimalik luua pikaajalisi ja isegi kasulikke sõprussuhteid. Soovitame kõigil ikka sellistest võimalustest igal juhul kinni haarata! 


Anette-Frida Evardi 9.a

Kristiina Ojaste 9.a

Hektor Hallimäe 9.a





neljapäev, 4. jaanuar 2024

Õpetajad õpivad innuga üksteiselt

Kes iganes vaatas neljapäeval,  4. jaanuaril, sisse meie kooli aula uksest, nägi umbes neljakümmet koosolijat, kes vestlesid heatujuliselt, kirjutasid, värvisid ja naersid. Õpetajad olid pärast jõuluvaheaega koos ja kuulasid ning tegid praktiliselt läbi ERASMUS+ õpirännetelt kogutud õpetamismeetodeid. Meie kooli õpetajad on 2023. aasta augustist kuni detsembrini käinud  11 õpirändel Islandil, Soomes, Itaalias, Saksamaal ja Iirimaal ja seal on õpitud nii mõndagi huvitavat. 

Joonistasime hetketuju värve "Tunnete purki", andsime edasi kujuteldavat palli, hoidsime tugevalt kokku "Kinnises ringis", kui keegi tahtis ringi sisse tungida, arvasime üksteise kohta õigeid ja valesid väiteid, kirjutasime kolleegidele häid soove "Soojale käele", õppisime keelt Logico mängudega ja arutlesime rassismi ja diskrimineerimise ilmingute üle meie enda lähiümbruses. Iga õpirändaja on koolituselt või töövarjunädalast leidnud mingi meetodi, mida kasutab ise meelsasti ja soovitab teistelegi. Juba novembris-detsembris tegime õpetajatega läbi meetodi "Tänulikkuse purk", kus tuli kirjutada lipikutele väikseid märkamisi heade asjade kohta ja panna see tänupurki. Järgmisel nädalal loeti mõned mõtted ette.  


"Kinnine ring". Foto: Erakogu
"Tunnete purk". Foto: Erakogu



Logico keelemäng. Foto:Erakogu

Kujuteldava palli edasiandmine. Foto: Erakogu
Tagasisidemeetod "Kohver". Foto:Erakogu


Soojad soovid kolleegile. Foto: Erakogu

"Tänulikkuse purk". Foto: Erakogu

Kokkuvõte ERASMUS+ õpirännetest. Foto:Erakogu

Hommikupoolik kolleegidega oli hinge kosutav ja õpetlik. Koos on tore õppida ja aega veeta.  
Eelmise poolaasta ERASMUS+ õpiränded olid sisukad ja innustavad neidki, kes veel käinud ei ole.  Veebruaris hakkame plaanima järgmise perioodi tegevusi, nüüd juba palju kogenumana.  

Ellen Rosimannus 


teisipäev, 19. detsember 2023

PISA teeb meid Saksamaalgi kuulsaks

Üks Tolkewitzi Gümnaasiumi 7. klassi noormees küsis minu käest, kas ma ikka tean, et Eesti on PISA testis kõige parem. Meid võõrustav kolleeg oli pärast meie saabumist Dresdenisse  samuti öelnud, et hoopis Saksa õpetajad  peaksid Eestisse vaatama tulema, kuidas töötab üks maailma parimaid haridussüsteeme. Jah, PISA test on maailma meist kõnelema pannud, aga sellegipoolest vaatasime ERASMUS+ õpirändel Saksamaal Dresdenis Tolkewitzi Gümnaasiumis ringi avatud meele ja lahtiste silmadega, et tutvuda parimate õppimispraktikatega. 

 Tolkewitzi Gümnaasium  töötab alates 2017. aastast, asub moodsas uues hoones ja on loodud uuenenud õpikäsitluse põhimõtteid rakendades. Seitsme aastaga on sisse viidud Saksimaal (Saksamaa üks 16 liidumaast)  ainulaadne õppimise süsteem, kus pööratakse erilist tähelepanu ennastjuhtiva õppija kujunemisele. Selleks on 5.- 7. klassini tunniplaanis muuhulgas enesejuhitud õppimise (Selbst reguliertes Lernen) tunnid, projektõpe ja alates 8. klassist erinevad õppesuunad. 

Enesejuhitud õppimise tundides  nägime, kuidas 5. ja 6. klassi õpilased tegelesid erinevate õpivaldkondadega enda poolt koostatud ajakava alusel. Ülesannete hulgas oli väga elulisi teemasid. Ette oli antud lõpptähtaeg ja  tundide arv ühe õppeaine jaoks. Lapsed täitsid õpipäevikut, kus seadsid eesmärke, koostasid ajakava ning analüüsisid tulemusi. 

Koostöine õppimine, mille tulemusena valmis podcast ja video jõulukommete teemal. Foto: erakogu
                                              
                    Meie õpilased teevad läbi enesejuhitud  õppimise ülesandeid.                                             
                                                             Foto: erakogu 

Projektõpe toimub kevadel kahe nädala jooksul ning algab vanemate poolt rahastatud õppereisiga. Selle põhjal toimuvad edasised tegevused. Lõpus on kokkuvõtlik esitluspäev (Jahresmarkt), kus projektigrupid tutvustavad oma töö tulemusi ja tutvuvad teiste töödega.

Juba 6. klassi tunnis oli näha, kuidas õpilased oskasid iseseisvalt töötada, konspekteerida, küsimustele vastuseid leida, abi küsida. Õpilased olid tunnis aktiivsed vastajad, mõtlesid ja arutlesid kaasa, avaldasid arvamust. Meie jaoks oli huvitav näha, et bioloogia klassi etrraariumis elasid erinevad loomad, kelle eest hoolitses grupp õpilasi kokkulepitud graafiku alusel, ka vaheaegadel.


Terraariumi raagritsikas Foto: erakogu
                  

Meie kooli õpilased tegid koos võõrustajatega projekti jõulukommete teemal, kus tutvustasid kodumaa jõulutraditsioone, võrdlesid erinevusi ja sarnasusi ja käisid koos jõuluturul. Lisaks käidi koos õppetundides ja veedeti aega pärast koolipäeva. Sellest ja oma muljetest  kirjutavad õpilased jaanuaris ise pikemalt siinsamas blogis. 

Vanade maalide galeriis (Alte Gemäldegalerie)
tuli leida üks huvitav maal ja seda kirjeldada . Foto:erakogu     
Silke Pahlitzsch näitas Dresdeni põnevaid kohti 
                                                          Foto: erakogu
                                                           

Saime osa ka Dresdenis valitsevast jõuluootusest. Linnas toimub mitte üks, vaid palju jõuluturge, kõige kuulsam neist Striezelmarkt. Linn oli kaunistatud Saksimaal tüüpiliste tähekeste, jõulutulede, jõulupüramiidide (Weihnachtspyramide), karusellide ja vaateratastega

Jõulupüramiid kõige kuulsamal jõuluturul Striezelmarkt 
Foto: erakogu 

Flammkuchen jõuluturul 
Foto: erakogu 

Elasime koos õpilastega külaliskorteris -  tegime süüa, jagasime vannituba, planeerisime tegevusi ja arutasime kogetut. Selle käigus õppisime üksteist tundma kui inimesi. Noortega koos on väga põnev! 

Reedel enne kojulendu vaatasime ringi Berliinis. Tutvusime Eesti Suursaatkonna tööga, vaatasime oma silmaga ära Brandenburgi värava ja maailmakella Alexanderplatzil. 

    
                                                Eesti Suursaatkonnas                                                                   
Foto: erakogu 


Maailmakell Aleksanderplatzil 
Foto: erakogu 
            

Esimene õpiränne koos õpilastega ERASMUS+ akrediteeringu raames oli igati õnnestunud ja innustab jätkama. PISA testi tulemused on Eestile küll uhkuseks, aga Tolkewitzi Gümnaasiumis kogetud õppimise meetodid oleksid suurepäraseks täienduseks ka meie koolisüsteemis.  

Õpetajad Ellen Rosimannus ja Riina Järva   


pühapäev, 29. oktoober 2023

Emotsionaalne intelligentsus ja mis me sellest teada saime 👀

Aeg teha kokkuvõte ja jagada koolituse "EMOTIONAL COMPETENCES. Developing Emotional Intelligence In Teachers And Students" (Emotsionaalse intelligentsuse arendamine õpilaste ja õpetajate seas) sisukamat poolt. Koolitusmaterjale on palju ja kõike ei jõua siia kirja panna, aga toome välja enda jaoks huvitavamad ja põnevamad teemad ning tegevused.

Koolitus toimus Soveratos, Itaalias. Koolituspäevad olid jagatud kaheks - hommikuti kuulasime teoreetilist osa koolitusruumides, pärastlõunal viibisime õues ja tegime läbi praktilisi harjutusi.

Pilt erakogu

Pilt erakogu

Pilt erakogu

Emotsionaalne intelligentsus hõlmab enesekontrolli, innukust ja püsivust ning võimet ennast motiveerida (Goleman, 1996). Koolitusel saime teada, et emotsionaalne kompetentsus on emotsionaalse intelligentsuse osa ning see on oluline just iseenda tunnete arusaamiseks ja nendega toimetulekuks. 

Emotsioonide teema juures tutvustati meile Robert Plutchiku emotsioonide ratast. See tööriist võimaldab emotsioone tuvastada ja neile nimesid anda, selle asemel, et anda hinnanguid "hästi", "halvasti" ja "normaalselt". 

Pilt koolitaja slaididelt

Emotsioonide tuvastamiseks ja sõnavara laiendamiseks tegime õuesessioonil läbi ülesandeid, kus pidime töölehel värvima ära erinevad emotsioonid ning kasutama looduslikke materjale, et kirjeldada meile sellel hetkel olulisi tundeid. Praktilised ülesanded, mida kasutada edaspidi töös õpilaste ja ka õpetajatega.

Lisaks emotsioonidele rääkisime palju ka stressi juhtimisest, kuna paratamatult mõjutab meie üldine olek ka seda, milliseid emotsioone kogeme ja kuidas nendega toimetame. Stressi juhtimise juures tutvusime mitmete erinevate aja planeerimise meetoditega. Kui me suudame oma aega efektiivselt ja teadlikult planeerida, oleme vähem stressis ja suudame teiste inimestega rahulikumalt suhelda.
Üks stressi juhtimise meetod, mida meile tutvustati on Eisenhoweri meetod. See aitab planeerida, panna vajalikud tegevused tähtsuse järjekorda ning ebavajalikud elimineerida. Kõik selleks, et olla produktiivsem, aga vähem stressis.

Pilt koolitaja slaididelt

  • Vasakul üleval on pakilised ja olulised ülesanded, mis on vaja teha, millega on kiire ja mis tõenäoliselt kõige rohkem stressi tekitavad. 
  • Paremal üleval on tegevused, mis on olulised, kuid nad ei ole nii pakilised. Need on vaja lisada märkmikku või kalendrisse ja planeerida, millal nendega tegeleda. 
  • All vasakul on ülesanded, mis ei ole olulised, aga millega oleks vaja kohe tegeleda. Kõige olulisem siin on mõelda, kas on keegi teine, kes saaks need ülesanded sama hästi ära teha. Tihti kipume liialt iseendale ülesandeid võtma ja siis ei saa meie ümber olevad inimesed oma oskusi arendada.
  • All paremal on ülesanded mis pole ei tähtsad ega pakilised. Need võivad istuda seal nurgas ja aeg-ajalt peaks need üle vaatama, et otsustada, kas saab need asjad nö üldse ära kustutada või kui need muutuvad tegemist vajavaks, siis saab need kellelegi delegeerida.

Väga mitmeid kordi jõudsime koolituse jooksul ka selleni, kui oluline on osata rahustavaid tehnikaid stressi vähendamiseks ja emotsioonidega paremaks toimetulekuks. On see siis sügavalt hingamine, mediteerimine, mõni füüsiline tegevus (jooga, mõni muu treening) või midagi muud. Igaüks võiks katsetada läbi erinevaid tehnikad, leida endale oma lemmiku ning hoolitseda iseenda eest, et nii enda kui teistega paremini suhelda.  

Kokkuvõtvalt jäime koolitusega väga rahule ja soovitame teistelegi!

Terje ja Triinu 💛

Pilt erakogu


Kasutatud kirjandus
Goleman, D. (1996). Emotional Intelligence: Why It Can Matter More than IQ. Bloomsburg.
Koolituse slaidid‌